Sidrunpelargooni teleltetamine

Sidrunpelargoon on oma päritolult Lõuna-Aafrikast, mistõttu ei talu ta meie kliimavöötme külma talve. Kui soovid oma aromaatset lemmikut nautida ka järgmisel hooajal, on hädavajalik tuua ta enne esimeste öökülmade saabumist siseruumidesse talvituma. Nõuetekohane talvitumine ei ole pelgalt taime elushoidmine, vaid see loob ka eelduse tema jõuliseks kasvuks ja rikkalikuks õitsemiseks järgmisel kevadel. Edukas teleltetamine nõuab teatud tingimuste loomist, mis sarnaneksid taime loomuliku puhkeperioodiga. Selles peatükis anname põhjaliku ülevaate sellest, kuidas sidrunpelargooni talveks ette valmistada ja millised on parimad viisid tema ületalve hoidmiseks.

Ettevalmistused teleltetamiseks peaksid algama juba hilissuvel. Augustis tuleks lõpetada lämmastikurikka väetise andmine, et taim ei kasvataks enam uusi, õrnu võrseid, mis ei jõuaks enne talve puituda. Selle asemel võib anda kaaliumirikast sügisväetist, mis tugevdab taimekudesid ja aitab tal talveks valmistuda. Enne taime tuppa toomist, tavaliselt septembri lõpus või oktoobri alguses, sõltuvalt ilmast, on oluline see hoolikalt üle vaadata võimalike kahjurite ja haiguste suhtes. Õues kasvavatel taimedel võivad kergesti peituda lehetäid, karilased või muud soovimatud külalised, keda sa kindlasti oma toataimede seltskonda ei soovi.

Kui avastad kahjureid, tee taimele põhjalik tõrje. Kõige lihtsam on pesta taim leige veega duši all, pöörates erilist tähelepanu lehtede alumistele külgedele. Vajadusel kasuta rohelise seebi lahust või mõnda muud sobivat insektitsiidi. Samuti on see hea aeg taime tagasi lõigata. Eemalda kõik kuivanud, kolletunud või kahjustunud lehed ja varred. Tugevam tagasilõikus aitab vähendada taime suurust, mis teeb selle hoiustamise mugavamaks, ning soodustab kevadel uute, tugevate võrsete kasvu. Taime võib kärpida umbes poole või isegi kahe kolmandiku võrra lühemaks.

Pärast puhastamist ja tagasilõikamist tuleks lasta taimel enne tuppa toomist veidi kuivada. Kui taim on kasvanud peenras, tuleb see ettevaatlikult üles kaevata, püüdes juurepalli võimalikult vähe vigastada, ja istutada sobiva suurusega potti. Potis kasvanud taime puhul võib kontrollida, kas pott on paraja suurusega. Kui juured on poti tihedalt täitnud, võib taime istutada veidi suuremasse potti, kuid talveks sobib ka olemasolev pott, kui kasvuruumi veel on. Kasuta istutamiseks värsket ja kvaliteetset potimulda.

Ideaalne talvitumiskoht

Sidrunpelargooni eduka teleltetamise võti on õige koha valik. Ideaalne talvitumiskoht on jahe, valgusküllane ja hea õhuringlusega. Optimaalne temperatuur on vahemikus 5 kuni 15 kraadi Celsiuse järgi. Selline jahe temperatuur aeglustab taime ainevahetuse ja suunab ta puhkerežiimile, mis on vajalik energia kogumiseks järgmiseks kasvuperioodiks. Liiga soojas ruumis, eriti kui seal on vähe valgust, kipub taim kasvatama pikki, nõrku ja väljaveninud võrseid, mis kurnavad taime ja muudavad selle vastuvõtlikuks haigustele.

Valguse olemasolu on talvitumise ajal samuti kriitilise tähtsusega. Mida soojem on ruum, seda rohkem valgust taim vajab. Jahedas ja valgusküllases kohas jääb taim kompaktseks ja terveks. Sobivateks kohtadeks võivad olla näiteks jahe, kuid valgusküllane veranda, trepikoda, garaaži aken, kelder, kus on aken, või kütmata magamistuba. Parim on lõunapoolne aken ruumis, mida ei köeta intensiivselt. Kui loomulikku valgust napib, võib kasutada spetsiaalseid taimelampe, et pakkuda lisavalgust 10-12 tundi päevas.

Hea õhuringlus aitab vältida seenhaiguste, näiteks hahkhallituse teket, mis on jahedates ja niisketes tingimustes kerged tekkima. Seetõttu tuleks vältida taime paigutamist umbsesse nurka. Aeg-ajalt võib ruumi tuulutada, kuid vältida tuleks külma tuuletõmbuse sattumist otse taimele. Samuti ei tohiks taimi paigutada liiga tihedalt üksteise kõrvale, et õhk saaks nende vahel vabalt liikuda.

Kui jahedat ja valgusküllast ruumi ei ole võimalik leida, võib proovida taime teleltetada ka soojemas toas aknalaual. Sellisel juhul tuleb arvestada, et taim vajab rohkem valgust ja võib vajada ka sagedamini kastmist. Soojas toas talvituv taim ei pruugi läbida täielikku puhkeperioodi ja võib kevadel olla veidi nõrgem, kuid see on siiski parem lahendus kui taime hukkumisele jätmine.

Hooldus talveperioodil

Hooldus talveperioodil on minimaalne, kuid siiski oluline. Kõige tähtsam on kastmine. Kuna taim on puhkerežiimil, on tema veevajadus oluliselt vähenenud. Kasta tuleks väga harva ja mõõdukalt, vaid niipalju, et mullapall täielikult läbi ei kuivaks. Jahedas ruumis (5-10 °C) piisab tavaliselt kastmisest kord kuus või isegi harvemini. Soojemas ruumis (10-15 °C) võib olla vajalik kasta iga kahe-kolme nädala tagant. Enne kastmist kontrolli alati mulla niiskust – see peaks olema peaaegu täielikult kuiv. Ülekastmine talvel on kõige kindlam viis juuremädaniku tekitamiseks ja taime hukkumiseks.

Väetamine tuleks talveks täielikult lõpetada. Puhkav taim ei vaja lisatoitaineid. Väetamine võib sundida taime kasvatama nõrku võrseid ja häirida tema loomulikku puhketsüklit. Väetamisega võib uuesti alustada varakevadel, kui taim hakkab ilmutama uue kasvu märke. Alustada tuleks lahja väetiselahusega ja järk-järgult kogust suurendada.

Talve jooksul on normaalne, et taim viskab osa oma lehtedest maha. See on osa puhkeperioodist ja ei ole muretsemiseks põhjus, kui taim ise näeb terve välja. Eemalda regulaarselt kõik kolletunud või kuivanud lehed ja varred. See aitab hoida taime puhtana ja vähendab haiguste riski. Samuti tuleks taime aeg-ajalt kontrollida kahjurite suhtes, sest kuivas toaõhus võivad kergesti levida näiteks kedriklestad või villatäid.

Kui taim on talvitumiskohas, tuleks teda võimalikult vähe liigutada või häirida. Lase tal rahus puhata. Kui märkad talve jooksul, et taim hakkab kasvatama pikki ja peenikesi võrseid, on see märk liiga soojast ja pimedast kohast. Kui võimalik, proovi leida talle jahedam ja valgem asukoht. Kui see pole võimalik, võib neid nõrku võrseid kevadel tagasi lõigata.

Ettevalmistus uueks hooajaks

Varakevadel, tavaliselt veebruari lõpus või märtsis, kui päevad muutuvad pikemaks ja valgust on rohkem, hakkab sidrunpelargoon talveunest ärkama. See on õige aeg alustada ettevalmistusi uueks kasvuperioodiks. Esimene märk ärkamisest on uute, väikeste lehtede või võrsete ilmumine. Nüüd võib taime tuua soojemasse ja valgusküllasemasse kohta, et soodustada kasvu. Samuti võib hakata järk-järgult suurendama kastmissagedust, kuid endiselt lasta mullal kastmiskordade vahel taheneda.

Kevad on ideaalne aeg taime ümberistutamiseks ja lõplikuks kujunduslõikuseks. Kui sa ei teinud sügisel tugevat tagasilõikust, siis nüüd on selleks viimane aeg. Lõika tagasi kõik talve jooksul kasvanud nõrgad ja väljaveninud võrsed ning anna taimele soovitud kuju. Ära karda lõigata, sest sidrunpelargoon talub seda hästi ja reageerib tugevale lõikusele uute, tugevate võrsete kasvatamisega. See muudab taime tihedamaks ja kompaktsemaks.

Ümberistutamiseks vali eelmisest potist vaid veidi suurem pott. Kasuta värsket, kvaliteetset ja hästi dreenitud mulda. Pärast ümberistutamist kasta taim korralikult läbi. Väetamisega võib alustada umbes kuu aega pärast ümberistutamist, kui taim on uues mullas korralikult juurdunud. Alusta lahja väetiselahusega ja suurenda kontsentratsiooni järk-järgult, kui taim aktiivselt kasvab.

Enne taime uuesti õue viimist tuleb teda kindlasti välistingimustega harjutada ehk karastada. Alusta taime õue viimisega soojadel ja tuulevaiksetel päevadel mõneks tunniks varjulisse kohta. Iga päevaga pikenda õues veedetud aega ja harjuta taime järk-järgult ka päikesega. Lõplikult võib taime õue jätta siis, kui öökülmade oht on kindlalt möödas, tavaliselt mai lõpus või juuni alguses.