Bacopa, olles kiire kasvuga ja erakordselt rikkalikult õitsev suvelill, esitab oma kasvukeskkonnale kõrged nõudmised toitainete osas. Pidev uute võrsete, lehtede ja eriti õite tootmine on energiakulukas protsess, mis ammendab kiiresti mullas leiduvad toitainevarud. Seetõttu on regulaarne ja tasakaalustatud väetamine hädavajalik, et tagada taime elujõulisus, lopsakas kasv ja katkematu õitemeri kogu hooaja vältel. Ilma piisava toitainete lisamiseta muutub taim kiduraks, lehed kahvatuks ja õitsemine jääb napiks, mistõttu on väetamise kunsti valdamine iga bacopa-kasvataja jaoks võtmetähtsusega.
Taime toitumise alustaladeks on makroelemendid: lämmastik (N), fosfor (P) ja kaalium (K). Lämmastik on hädavajalik lehtede ja varte kasvuks, tagades taime rohelise ja lopsaka välimuse. Fosfor mängib keskset rolli juurestiku arengus ning on kriitilise tähtsusega õiepungade moodustumisel ja energia ülekandmisel taimes. Kaalium aga reguleerib vee liikumist taimes, tugevdab rakuseinu ning suurendab vastupanuvõimet haigustele, põuale ja muudele stressifaktoritele. Bacopa jaoks on oluline nende kolme elemendi tasakaalustatud suhe.
Lisaks peamistele makroelementidele vajab bacopa ka mitmeid mikroelemente, ehkki oluliselt väiksemates kogustes. Nende hulka kuuluvad raud (Fe), magneesium (Mg), vask (Cu), tsink (Zn), boor (B) ja mangaan (Mn). Igal neist on taime ainevahetuses täita spetsiifiline roll. Näiteks raud on oluline klorofülli tootmiseks, mis annab lehtedele rohelise värvuse, ning selle puudus väljendub tüüpiliselt noorte lehtede kolletumises, kusjuures leherood jäävad roheliseks.
Toitainete puudus avaldub taimes mitmel moel. Üldine kasv aeglustub, lehed võivad muutuda kahvaturoheliseks või kollaseks ning õitsemine väheneb või lakkab sootuks. Lämmastikupuuduse korral muutuvad esmalt kollaseks vanemad, alumised lehed. Fosforipuudus võib anda lehtedele lillaka tooni, eriti jahedama ilmaga. Kaaliumipuudus avaldub sageli lehtede servade kollaseks või pruuniks muutumises. Nende märkide äratundmine aitab aednikul kiiresti reageerida ja taime dieeti korrigeerida.
Sobiva väetise valimine
Bacopa väetamiseks on turul lai valik erinevaid tooteid, kuid kõige paremini sobivad vees lahustuvad kompleksväetised, mis on spetsiaalselt välja töötatud õitsvatele suvelilledele. Need väetised sisaldavad tavaliselt kõrgemat fosfori- ja kaaliumisisaldust võrreldes lämmastikuga (näiteks NPK suhtega 15-30-15 või 10-52-10), et soodustada just rikkalikku õitsemist, mitte niivõrd lehemassi kasvu. Vedelväetised on mugavad kasutada, kuna neid segatakse kastmisvette ja need on taimedele kiiresti omastatavad.
Teine hea võimalus on kasutada pikaajalise toimega graanulväetisi. Need väikesed graanulid on kaetud spetsiaalse polümeerikihiga, mis laguneb aeglaselt temperatuuri ja niiskuse mõjul, vabastades toitaineid järk-järgult mitme kuu (tavaliselt 3-6 kuu) jooksul. Sellised väetised segatakse istutamisel mulda, pakkudes taimele stabiilset ja pidevat toitainete allikat kogu kasvuperioodiks. See on eriti mugav lahendus neile, kes ei soovi või ei saa regulaarselt vedelväetisega väetada.
Orgaaniliste väetiste eelistajatele on samuti mitmeid valikuid. Hästi lagunenud kompost ja sõnnik on suurepärased mulla rikastajad, mis parandavad mulla struktuuri ja vabastavad toitaineid aeglaselt. Lisaks võib kasutada erinevaid orgaanilisi vedelväetisi, näiteks merevetikaekstrakti või kalal põhinevaid emulsioone. Kuigi orgaanilised väetised on taimedele ja keskkonnale õrnemad, on nende toitainete sisaldus sageli madalam ja toime aeglasem kui mineraalväetistel, mistõttu võib olla vajalik neid sagedamini kasutada.
Väetise valikul on oluline lugeda hoolikalt pakendil olevat infot ja juhiseid. Veenduge, et väetis sisaldab lisaks NPK-le ka olulisi mikroelemente, mis on bacopa tervisele sama tähtsad. Vältige liiga kõrge lämmastikusisaldusega väetisi (näiteks muruväetisi), kuna need soodustavad lopsakat lehtede kasvu õitsemise arvelt. Taimelehtedele pihustatavad leheväetised võivad anda kiiret turgutust toitainepuuduse korral, kuid need ei asenda regulaarset juurte kaudu väetamist.
Väetamise ajastus ja sagedus
Väetamisega tuleks alustada siis, kui taim on pärast istutamist korralikult juurdunud ja hakanud aktiivselt kasvama, tavaliselt umbes 2-4 nädalat pärast istutamist. Liiga varajane väetamine võib kahjustada noori ja tundlikke juuri. Kui kasutasite istutamisel pikaajalise toimega väetist, ei ole esialgu lisaväetamist vaja. Jälgige taime välimust – see on parim indikaator, millal on aeg alustada lisatoitainete andmisega.
Aktiivsel kasvuperioodil, mis kestab hiliskevadest varasügiseni, vajab bacopa regulaarset väetamist. Vedelväetist tuleks anda tavaliselt iga 1-2 nädala tagant koos kastmisveega. Väetamise sagedus sõltub väetise kontsentratsioonist ja taime kasvukiirusest. Intensiivse kasvu ja õitsemise perioodil võib taim vajada sagedasemat väetamist, samas kui jahedama ilmaga või kasvu raugedes tuleks väetamist harvendada. Järgige alati pakendil toodud soovitusi.
Hooaja lõpus, kui ilmad jahenevad ja päevad lühenevad, tuleks väetamist järk-järgult vähendada. Sügisel valmistub taim puhkeperioodiks ning liigne väetamine sel ajal võib stimuleerida uute nõrkade võrsete kasvu, mis on vastuvõtlikud külmale ja haigustele. Kui plaanite taime ületalve hoida, lõpetage väetamine täielikult umbes kuu aega enne taime siseruumidesse toomist. Talvisel puhkeperioodil ei tohi taime üldse väetada.
Väetamiseks valige aeg, mil muld on juba kergelt niiske, näiteks pärast vihma või tavalist kastmiskorda. Kuivale mullale väetislahuse andmine võib põhjustada juurte põletust, kuna toitainete kontsentratsioon juurte ümber muutub liiga kõrgeks. Seega, kastke taim esmalt puhta veega ja alles seejärel andke väetiselahust. See tagab toitainete ühtlasema jaotumise mullas ja ohutuma omastamise taime poolt.
Väetamisvead ja nende vältimine
Üks levinumaid vigu on üleväetamine, mis võib olla taimele kahjulikum kui toitainete puudus. Liiga suur toitainete kontsentratsioon mullas kahjustab juuri, takistades nende vee omastamise võimet. See viib olukorrani, kus taim närbub, kuigi muld on niiske. Üleväetamise tunnusteks on ka lehtede servade pruuniks muutumine, kasvu pidurdumine ja valge soolakihi tekkimine mullapinnale või poti servadele.
Üleväetamise vältimiseks järgige alati pakendil toodud doseerimisjuhiseid. Kahtluse korral on alati parem kasutada pigem lahjemat lahust kui kangemat. Kui kahtlustate, et olete taime üle väetanud, on parim lahendus mulla läbipesemine. Asetage pott kraanikaussi või õue ja laske veel aeglaselt läbi mulla voolata umbes 5-10 minutit. See aitab liigsed soolad mullast välja uhtuda. Pärast läbipesemist laske mullal korralikult taheneda ja ärge väetage taime järgmise paari nädala jooksul.
Teine viga on vale tüüpi väetise kasutamine. Nagu mainitud, ei sobi bacopale kõrge lämmastikusisaldusega väetised, mis on mõeldud lehtdekoratiivsetele taimedele. Sellise väetise kasutamisel kasvatab taim küll lopsaka rohelise lehestiku, kuid õisi moodustub vähe või üldse mitte. Valige alati väetis, mille fosfori (P) ja kaaliumi (K) sisaldus on kõrgem kui lämmastiku (N) oma, et toetada õite arengut.
Samuti on oluline meeles pidada, et väetamine ei ole imerohi, mis lahendab kõik probleemid. Kui taim kannatab valguse puuduse, vale kastmise või haiguste käes, ei suuda ka parim väetis teda terveks teha. Väetamine on vaid üks osa taimehoolduse terviklikust süsteemist. Enne väetamise suurendamist veenduge, et kõik muud kasvutingimused – valgus, vesi, temperatuur ja muld – on taime jaoks optimaalsed.
Orgaanilised lahendused ja mulla tervis
Orgaaniliste väetiste kasutamine on suurepärane viis toita oma bacopat, parandades samal ajal mulla tervist ja struktuuri. Kompost on üks parimaid orgaanilisi aineid, mida saab mulda lisada. See sisaldab laias valikus makro- ja mikrotoitaineid, mida vabastatakse aeglaselt, ning soodustab kasulike mikroorganismide tegevust mullas. Segage istutamisel mulda rikkalikult komposti ja lisage seda hooaja jooksul multšikihina taime ümber.
Merevetikaekstrakt on veel üks väärtuslik orgaaniline väetis, mis on rikas mikroelementide ja taimekasvu hormoonide poolest. Seda võib kasutada nii kastmisvees kui ka leheväetisena, pritsides lahjendatud lahust otse lehtedele. Merevetikas aitab suurendada taime vastupanuvõimet stressile ja parandab toitainete omastamist mullast. See on suurepärane lisand tavapärasele väetamisrežiimile, andes taimele lisaturgutust.
Banaanikoored on tuntud oma kõrge kaaliumisisalduse poolest, mis on õitsemiseks hädavajalik. Neid saab kasutada mitmel moel: tükeldatud banaanikoori võib segada istutamisel mulda, kus need aeglaselt lagunevad, või leotada neid paar päeva vees ja kasutada saadud leotist kastmisveena. Sarnaselt võib kasutada ka kohvipaksu, mis on hea lämmastikuallikas ja muudab mulda kergelt happelisemaks, mis bacopale sobib.
Orgaaniliste väetiste kasutamisel on oluline kannatlikkus, kuna nende toime on aeglasem ja leebem kui mineraalväetistel. Samas on nende pikaajaline kasu mulla tervisele ja elurikkusele hindamatu. Terve ja elav muld suudab paremini hoida niiskust ja toitaineid ning toetab taime loomulikku vastupanuvõimet haigustele ja kahjuritele, vähendades seeläbi vajadust keemiliste taimekaitsevahendite järele.
📷: Deavmi, CC BY-SA 3.0, via Wikimedia Commons
