Viltja viltpuu, tuntud ka kui keisripuu, on tänu oma erakordselt kiirele kasvule, hiiglaslikele lehtedele ja kaunitele õitele muutunud paljude aednike unistuseks. Selle eksootilise välimusega puu edukas kasvatamine algab õigest istutusest ja teadmistest paljundamise kohta. Asjatundlik istutamine loob vundamendi puu tervisele ja elujõule, tagades talle parima võimaliku stardi uues kasvukohas. Samavõrd oluline on mõista paljundamise tehnikaid, mis võimaldavad seda imelist puud oma aias levitada või teistega jagada. See juhend pakub põhjalikku ülevaadet nii viltja viltpuu istutamise sammudest kui ka erinevatest paljundusmeetoditest, et saaksid oma aiandusalaseid oskusi uuele tasemele viia.
Õige istutusaja valik on esimene samm eduka tulemuse suunas. Viltja viltpuud on kõige parem istutada kevadel, pärast viimaseid öökülmi, kui muld on juba soojenenud. Kevadine istutus annab noorele puule terve kasvuperioodi juurdumiseks ja kohanemiseks enne talve tulekut. Sügisene istutamine on samuti võimalik, kuid see on riskantsem, eriti külmemas kliimas, kuna noor puu ei pruugi enne talve piisavalt juurduda ja võib saada külmakahjustusi. Istutamiseks vali soe ja pilves päev, et vältida noore taime stressi ereda päikese ja kuumuse tõttu.
Istutusprotsess ise nõuab hoolikust ja tähelepanu detailidele. Nagu varem mainitud, on oluline valida päikesepaisteline ja tuulte eest kaitstud asukoht ning valmistada ette hea drenaažiga viljakas pinnas. Istutusaugu suurus on kriitilise tähtsusega; see peaks olema vähemalt kaks korda laiem ja sama sügav kui taime juurepall. See annab juurtele piisavalt ruumi laiali kasvamiseks ja uude pinnasesse kinnitumiseks. Enne istutamist kasta konteineris olev taim korralikult läbi, et juurepall oleks niiske ja tuleks potist kergemini välja.
Pärast puu istutamist on järelhooldus hädavajalik, et tagada selle hea kohanemine. Kohe pärast istutamist tuleb puud põhjalikult kasta, et muld tiheneks juurte ümber ja kaoksid õhutaskud. Esimesel kasvuperioodil on regulaarne kastmine ülioluline, eriti kuivade ilmadega. Noore puu tüve toestamine aitab vältida tuulekahjustusi ja tagab sirge kasvu. Multšikihi lisamine puu ümber aitab säilitada mulla niiskust, pärsib umbrohu kasvu ja kaitseb juuri temperatuurikõikumiste eest, luues soodsa keskkonna kiireks arenguks.
Istutuskoha ettevalmistamine
Pikaajalise edu tagamiseks on istutuskoha hoolikas ettevalmistamine vältimatu. Alusta umbrohu ja muu taimestiku eemaldamisega valitud alalt, et vähendada konkurentsi vee ja toitainete pärast. See on eriti oluline noore viltpuu jaoks, mis vajab kõiki ressursse kiireks juurdumiseks ja kasvuks. Pärast ala puhastamist on aeg kaevata istutusauk. Nagu mainitud, peaks see olema oluliselt laiem kui juurepall, ideaalis kaks kuni kolm korda laiem, kuid mitte sügavam. Liiga sügavale istutamine võib põhjustada tüve mädanemist ja takistada juurte normaalset arengut.
Rohkem artikleid sel teemal
Järgmine samm on pinnase kvaliteedi hindamine ja parandamine. Kui sinu aia muld on raske ja savine, on drenaaži parandamine hädavajalik. Selleks sega väljakaevatud muld komposti, liiva või peene kruusaga, mis muudab mulla struktuuri kobedamaks ja laseb liigsel veel ära voolata. Viljakuse suurendamiseks lisa segule hästi laagerdunud sõnnikut või muud orgaanilist ainet. See rikastab mulda vajalike toitainetega ja loob mikroorganismidele soodsa elukeskkonna, mis omakorda toetab puu tervist.
Enne taime auku asetamist kontrolli juurepalli seisukorda. Kui juured on tihedalt ümber poti keerdunud, haruta need õrnalt lahti, et soodustada nende kasvu väljapoole, ümbritsevasse pinnasesse. Keerdunud juured võivad takistada puu stabiilset ankurdamist ja vee omastamist. Aseta taim auku nii, et juurekael (koht, kus tüvi ja juured kohtuvad) jääks mullapinnaga tasa või veidi kõrgemale. Liiga sügavale istutamine on üks levinumaid vigu, mis võib viia taime hukkumiseni.
Pärast taime õigele sügavusele asetamist täida auk ettevalmistatud mullaseguga. Täida auk järk-järgult, tihendades mulda kergelt iga kihi järel, et eemaldada õhutaskud. Väldi mulla liigset tallamist, kuna see võib juuri kahjustada ja pinnase liiga tihedaks muuta. Kui auk on täidetud, vormi puu ümber väike kastmisvall, mis aitab vett kinni hoida ja suunata selle otse juurte piirkonda. Lõpuks kasta puud rikkalikult, et tagada hea kontakt juurte ja mulla vahel.
Paljundamine seemnetest
Viltja viltpuu paljundamine seemnetest on levinud ja suhteliselt lihtne meetod, mis võimaldab saada suure hulga uusi taimi. Seemned valmivad sügisel ovaalsetes kupardes, mis puituvad ja avanevad talvel või kevadel, vabastades tuhandeid pisikesi tiivulisi seemneid. Seemnete kogumiseks korja kuprad hilissügisel pärast lehtede langemist, kuid enne nende avanemist. Hoia kupraid soojas ja kuivas kohas paberkotil või alusel, kuni need avanevad ja seemned eralduvad.
Rohkem artikleid sel teemal
Külvamiseks on parim aeg varakevad. Viltja viltpuu seemned vajavad idanemiseks valgust, seega ei tohi neid mullaga katta. Külva seemned niiske, hästi vett läbilaskva külvimulla pinnale ja suru need kergelt vastu mulda. Kata külvinõu klaasi või kilega, et hoida kõrget õhuniiskust, ja aseta see valgusküllasesse kohta, mille temperatuur on umbes 20-25°C. Idanemine võib alata mõne nädala jooksul, kuid võib võtta ka kauem aega, seega varu kannatust.
Kui seemikud on tärganud ja neile on kasvanud esimesed pärislehed, on aeg nad pikeerida ehk ettevaatlikult eraldi väikestesse pottidesse istutada. Ole ümberistutamisel väga hoolikas, et mitte kahjustada õrnu juuri. Kasuta kvaliteetset istutusmulda ja hoia noori taimi esialgu poolvarjulises kohas, et nad saaksid uue keskkonnaga kohaneda. Kasta neid regulaarselt, kuid väldi mulla läbivettimist. Noored taimed kasvavad väga kiiresti ja võivad vajada suve jooksul mitu korda suuremasse potti ümberistutamist.
Seemnest kasvatatud taimed on geneetiliselt unikaalsed ja võivad oma omadustelt vanemtaimest veidi erineda. Kuigi see on põnev viis uute taimede saamiseks, tuleb arvestada, et seemikud on esimesel talvel väga külmaõrnad. Seetõttu on soovitatav kasvatada neid esimesel aastal potis ja hoida talvel külmavabas, kuid jahedas ja valgusküllases ruumis. Avamaale võib nad istutada järgmisel kevadel, kui nad on juba tugevamad ja suuremad.
Vegetatiivne paljundamine
Vegetatiivne paljundamine tagab emataimega identsete järglaste saamise, säilitades kõik sordiomadused, näiteks õite värvi ja kasvukuju. Üks levinumaid vegetatiivse paljundamise viise viltja viltpuu puhul on juurepistikute kasutamine. Selleks kaeva hilissügisel või varakevadel, puu puhkeperioodil, ettevaatlikult lahti osa emapuu juurtest. Lõika umbes pliiatsi paksustest juurtest 5-10 sentimeetri pikkused jupid. On oluline meeles pidada, milline on pistiku ülemine ja alumine ots; selleks tee ülemisse otsa sirge ja alumisse viltune lõige.
Juurepistikud istutatakse vertikaalselt pottidesse, mis on täidetud niiske liiva ja turba seguga. Aseta pistikud mulda nii, et ülemine ots jääb mullapinnaga tasa. Hoia potte jahedas ja valgusküllases kohas ning hoia substraat kergelt niiske. Mõne aja möödudes hakkavad pistikute ülemisest otsast kasvama uued võrsed ja alumisest otsast juured. Kui taimed on piisavalt tugevad ja hästi juurdunud, võib nad istutada suurematesse pottidesse või otse avamaale.
Teine vegetatiivse paljundamise meetod on võrsikute ehk juurevõsude kasutamine. Viltja viltpuu annab sageli tüve ümbert või juurtelt võsusid, mida saab eraldada ja kasvatada uuteks taimedeks. Varakevadel kaeva võsu ettevaatlikult koos juurtega lahti ja eralda see terava labida või noaga emataimest. Veendu, et eraldatud võsul oleks piisavalt oma juuri, et iseseisvalt kasvama hakata. Istuta võsu kohe uude kasvukohta või potti ja kasta põhjalikult.
Kuigi see on haruldasem, on võimalik paljundada viltja viltpuud ka puitunud pistikutest. Selleks lõika talvel puu puhkeperioodil eelmise aasta kasvudelt umbes 20-30 sentimeetri pikkused pistikud. Torka pistikud umbes kahe kolmandiku ulatuses niiskesse, hea drenaažiga mulda ja hoia neid jahedas, kuid külmavabas kohas. Kevadel, soojade ilmade saabudes, peaksid pistikud hakkama kasvatama juuri ja lehti. See meetod nõuab rohkem kannatust ja eduprotsent võib olla madalam kui juurepistikute puhul.
Noore taime hooldus pärast istutamist
Noore viltja viltpuu hooldus pärast istutamist on kriitilise tähtsusega, et tagada tema kiire kohanemine ja jõuline kasv. Esimestel nädalatel ja kuudel on kõige olulisem regulaarne ja piisav kastmine. Muld puu ümber peaks olema pidevalt kergelt niiske, kuid mitte läbimärg. Kontrolli mulla niiskust regulaarselt, eriti kuumade ja tuuliste ilmadega, ning kasta vastavalt vajadusele. Põhjalik ja sügav kastmine soodustab juurte kasvu sügavamale pinnasesse, mis muudab puu tulevikus põuakindlamaks.
Umbrohutõrje on teine oluline aspekt noore puu hooldamisel. Umbrohud konkureerivad noore taimega vee, toitainete ja valguse pärast, mis võib selle kasvu oluliselt pidurdada. Hoia ala ümber tüve umbrohuvaba, kas käsitsi rohides või kasutades paksu multšikihti. Multš, näiteks puukoorepuru või kompost, mitte ainult ei hoia umbrohtu kontrolli all, vaid aitab ka säilitada mulla niiskust ja kaitsta juuri äärmuslike temperatuuride eest.
Kuigi viltja viltpuu on kiire kasvuga, ei vaja noor taim tavaliselt esimesel aastal pärast istutamist lisaväetamist, eriti kui istutusauk valmistati ette viljaka mulla ja kompostiga. Liigne väetamine võib põletada õrnu juuri ja soodustada liiga kiiret, kuid nõrka kasvu, mis on vastuvõtlik tuulekahjustustele. Alates teisest kasvuaastast võib hakata puud väetama varakevadel tasakaalustatud kompleksväetisega, et toetada tema jõulist arengut.
Jälgi noort puud regulaarselt võimalike kahjurite või haiguste suhtes. Noored taimed on stressi tõttu vastuvõtlikumad probleemidele. Varajane märkamine ja sekkumine on parim viis suurema kahju vältimiseks. Samuti kontrolli tugiposti ja sidemete seisukorda, et need ei sooniks kasvavasse tüvesse sisse. Õige hooldusega kasvab sinu noor viltja viltpuu kiiresti tugevaks ja terveks puuks, mis pakub silmailu aastateks.
