Viielehine metsviinapuu on tuntud oma erakordse vastupidavuse poolest, mis teeb temast suurepärase valiku ka karmima kliimaga piirkondadesse. Tema võime taluda madalaid temperatuure ja tulla toime talviste väljakutsetega on üks peamisi põhjuseid, miks see ronitaim on nii laialt levinud ja armastatud. Täiskasvanud ja hästi juurdunud taim ei vaja reeglina erilist tähelepanu ega kaitset, et talv edukalt üle elada. Siiski on mõned olulised aspektid ja nüansid, mida iga aednik peaks teadma, et tagada oma metsviinapuu heaolu ka kõige külmemal aastaajal, eriti kui tegemist on noore või ebasoodsates tingimustes kasvava taimega.
Taime talvekindlus on kompleksne omadus, mis sõltub nii tema geneetilisest pärandist kui ka kasvutingimustest ja ettevalmistusest talveks. Viielehine metsviinapuu on heitlehine taim, mis tähendab, et sügisel langetab ta kõik oma lehed. See on oluline kohastumus, mis aitab tal vähendada veekadu talvel, kui maapind on külmunud ja vesi pole kättesaadav. Puhkeseisundisse minek võimaldab tal suunata oma energia elutähtsate osade, nagu juurte ja puitunud varte, säilitamisele.
Kuigi täiskasvanud taimed on iseseisvad, vajavad noored, äsja istutatud isendid esimesel paaril talvel veidi rohkem hoolt. Nende juurestik ei ole veel piisavalt sügavale arenenud, et olla täielikult kaitstud maapinna läbikülmumise eest. Seetõttu on oluline teada, kuidas noori taimi talveks ette valmistada, et tagada nende edukas kevadine tärkamine. Samuti on kasulik osata ära tunda ja käsitleda võimalikke talvekahjustusi, mis võivad tekkida eriti karmidel talvedel.
Selles artiklis käsitleme põhjalikult viielehise metsviinapuu talvitumisega seotud teemasid. Uurime, mis teeb selle taime nii külmakindlaks, anname praktilisi juhiseid noorte taimede talveks ettevalmistamiseks, selgitame, millist hooldust vajavad väljakujunenud taimed talvel, ning õpetame, kuidas kevadel talvekahjustusi hinnata ja nendega tegeleda. Nende teadmiste abil saad kindlustada, et sinu metsviinapuu elab talve edukalt üle ja rõõmustab sind oma lopsaka kasvuga ka järgmisel hooajal.
Looduslik vastupidavus külmale
Viielehise metsviinapuu muljetavaldav külmakindlus on tingitud mitmest füsioloogilisest ja anatoomilisest kohastumusest. Üks olulisemaid on tema võime sügisel suunata suhkrud ja muud toitained lehtedest puitunud vartesse ja juurtesse. Need suhkrud toimivad nagu looduslik antifriis, alandades rakkudes oleva vee külmumistemperatuuri ja vältides seeläbi jääkristallide teket, mis võiksid rakuseinu lõhkuda ja taime kahjustada. See protsess, mida nimetatakse karastumiseks, toimub järk-järgult sügisel, kui päevad lühenevad ja temperatuurid langevad.
Rohkem artikleid sel teemal
Teine oluline tegur on taime heitlehine olemus. Sügisel, enne suurte külmade saabumist, langetab taim kõik oma lehed. See on elutähtis kohastumus, sest lehtede kaudu toimub transpiratsioon ehk vee aurustumine. Talvel, kui maapind on külmunud ja juured ei saa uut vett kätte, põhjustaks lehtede olemasolu taime kiire kuivamise ja hukkumise. Lehtede langetamine viib taime puhkeseisundisse, kus tema ainevahetus on minimaalne, ja aitab säästa väärtuslikku vett.
Ka taime puitunud varred ja koor pakuvad head kaitset külma eest. Paks ja korkjas koor toimib isolatsioonikihina, kaitstes sisemisi elutähtsaid kudesid temperatuurikõikumiste eest. Puhkeseisundis olevad pungad, millest kevadel uued võrsed arenevad, on samuti kaetud kaitsvate soomustega, mis hoiavad neid külma ja kuivamise eest. Need looduslikud kaitsemehhanismid on arenenud aastatuhandete jooksul ja võimaldavad metsviinapuul edukalt talvituda ka väga madalatel temperatuuridel.
Viielehine metsviinapuu on määratud USDA külmakindluse tsooni 3b või 4, mis tähendab, et ta talub temperatuure kuni -35°C või isegi madalamaid. See teeb temast ühe kõige külmakindlama ronitaime, mida saab meie kliimas kasvatada. See erakordne vastupidavus tähendab, et enamasti ei pea aednik taime talvitumise pärast muretsema – loodus on selle töö juba tema eest ära teinud.
Noorte taimede ettevalmistamine talveks
Erinevalt väljakujunenud taimedest on noored, eriti esimese aasta metsviinapuud talviste tingimuste suhtes mõnevõrra haavatavamad. Nende juurestik on veel väike ja pinnalähedane ning ei ulatu sügavamale mulda, kus temperatuur on stabiilsem. Seetõttu on nende juurte kaitsmine külma eest esimesel paaril talvel väga oluline. Parim viis selleks on multšimine. Pärast esimeste kergete öökülmade saabumist, kui maapind on hakanud kergelt tahenema, laota taime juurte ümber paks, umbes 10-15 cm paksune kiht orgaanilist multši.
Rohkem artikleid sel teemal
Multšiks sobivad hästi kuivad puulehed, põhuhake, koorepuru või kompost. Multšikiht toimib nagu tekk, mis isoleerib maapinda ja kaitseb juuri suurte temperatuurikõikumiste ja sügava läbikülmumise eest. See aitab hoida mullas stabiilsemat temperatuuri ja niiskust. Oluline on mitte kuhjata multši otse vastu taime vart, et vältida niiskuse kogunemist ja võimaliku mädaniku teket. Jäta varre ümber väike õhuruum.
Kui noor taim on istutatud väga tuulisesse ja avatud kohta, võib teda ohustada ka talvine päikesepõletus ja kuivatav tuul. Eriti ohtlik on see siis, kui päikesepaistelisele päevale järgneb krõbe öökülm. Päike soojendab taime kudesid, mis seejärel öösel kiiresti jahtudes kahjustuda saavad. Sellise kahjustuse vältimiseks võib noore taime ümber paigaldada ajutise varju, näiteks mõned kuuseoksad või spetsiaalse varjukanga. See kaitseb taime nii ereda päikese kui ka kuivatava tuule eest.
Sügisene kastmine on samuti osa talveks ettevalmistusest. Enne püsivate külmade saabumist veendu, et muld taime ümber on piisavalt niiske. Hästi niisutatud taim on külma suhtes vastupidavam kui kuivas mullas kasvav taim. Niiske muld külmub aeglasemalt ja hoiab paremini soojust. Kuid pea meeles, et muld peab olema niiske, mitte läbimärg. Liigne vesi ja halb drenaaž on talvel eriti ohtlikud.
Väljakujunenud taimede talvine hooldus
Täiskasvanud ja hästi juurdunud viielehine metsviinapuu on talvel praktiliselt hooldusvaba. Tema sügavale ulatuv juurestik on külma eest hästi kaitstud ning puitunud varred on talvetingimustega täielikult kohastunud. Ainus hooldus, mida väljakujunenud taim talvel võib vajada, on seotud võimalike füüsiliste kahjustustega. Pärast tugevaid torme või lumesadusid on hea mõte taim üle vaadata.
Raske ja märg lumi võib koguneda okstele ja suurendada nende raskust, mis võib viia okste murdumiseni või isegi taime osalise seinalt lahti rebenemiseni. Kui märkad, et taimele on kogunenud ohtlikult suur lumekoorem, võid selle ettevaatlikult maha raputada, kasutades näiteks harja. Ära kasuta selleks teravaid esemeid, mis võivad koort vigastada. Eemalda kohe kõik murdunud või kahjustatud oksad, et vältida edasisi kahjustusi.
Talv on ka halb aeg metsviinapuu lõikamiseks. Kuigi taim on puhkeseisundis, võivad suured lõikehaavad külmaga halvasti paraneda ja muutuda väravaks haigustekitajatele. Suuremad hooldus- ja kujunduslõikused tuleks jätta hilistalveks või varakevadeks, just enne uue kasvuperioodi algust. Talvel võib eemaldada vaid ilmselgelt murdunud või ohtlikult rippuvaid oksi.
Samuti on oluline vältida talvel taime läheduses teesoolade kasutamist. Teede ja kõnniteede libedustõrjeks kasutatavad soolad võivad sulaveega imbuda pinnasesse ja kahjustada taime juuri. Soolad tõmbavad taimest vee välja ja tekitavad nn füsioloogilise põua, isegi kui muld on niiske. Kui võimalik, kasuta taime läheduses libedustõrjeks liiva või peenikest graniitkillustikku.
Talvekahjustuste tuvastamine ja hooldus kevadel
Kevade saabudes, kui lumi on sulanud ja taim hakkab elumärke näitama, on õige aeg hinnata võimalikke talvekahjustusi. Kõige levinum talvekahjustus on võrsetippude külmumine. See on eriti tavaline noortel taimedel või siis, kui sügis oli pikk ja soe ning taim kasvatas hilja uusi võrseid, mis ei jõudnud enne talve puituda. Külmunud võrsetipud on kuivad, pruunid ja rabedad.
Talvekahjustuste hindamiseks on kõige lihtsam oodata, kuni pungad hakkavad paisuma ja lehed ilmuma. Siis on selgelt näha, millised oksad ja võrsed on elus ja millised mitte. Kõik osad, mis ei näita mingeid elumärke, tuleb tagasi lõigata kuni terve ja elusa koeni. Terve kude on seest roheline või hele, samas kui surnud puit on kuiv ja pruun. Ära karda lõigata – metsviinapuu on jõulise kasvuga ja taastub kiiresti.
Mõnikord võivad karmid talved, eriti suured temperatuurikõikumised, põhjustada vanematel vartel ja tüvel vertikaalseid pragusid, mida nimetatakse külmalõhedeks. Need tekivad, kui päike soojendab päeval tüve ühte külge, mis paisub, ning öösel tõmbub see külmaga kiiresti kokku, põhjustades koore rebenemist. Väiksemad praod paranevad tavaliselt ise, kuid suuremad võivad vajada puhastamist ja spetsiaalse haavamäärdega katmist, et vältida haiguste sissetungimist.
Üldiselt on viielehine metsviinapuu väga vastupidav ja isegi kui ta saab talvel mõningaid kahjustusi, taastub ta neist kevadel kiiresti. Kevadine hoolduslõikus, mille käigus eemaldatakse kõik kuivanud ja kahjustatud osad, on parim viis taime turgutamiseks ja uueks, lopsakaks kasvuks ettevalmistamiseks. See annab taimele puhta stardi ja suunab tema energia uute ja tervete võrsete arendamisse.
