Värd-nõgese silmapaistvalt erksad ja mustrilised lehed on tema peamine uhkus, kuid selle värvikirevuse säilitamine nõuab taimelt märkimisväärset energiat. Kuna tegemist on kiire kasvuga taimega, ammendab see mullas leiduvad toitained üsna kiiresti, eriti kui teda kasvatatakse potis või konteineris. Seetõttu on regulaarne ja tasakaalustatud väetamine hädavajalik, et tagada taimele kõik vajalikud makro- ja mikroelemendid lopsaka lehestiku arendamiseks ja haigustele vastupidamiseks. Õige väetamisrežiim aitab taimel püsida tervena, elujõulisena ja mis kõige tähtsam – säilitada oma lehtede intensiivse värvigamma kogu kasvuperioodi vältel.
Värd-nõgese väetamise kuldreegel on regulaarsus aktiivsel kasvuperioodil, mis kestab tavaliselt kevadest varasügiseni. Sel ajal, kui taim aktiivselt uusi lehti ja võrseid kasvatab, on tema toitainevajadus kõige suurem. Soovitatav on väetada taime iga kahe nädala tagant. Kõige mugavam on kasutada vees lahustuvat vedelväetist, mida manustatakse koos kastmisveega. See tagab toitainete kiire ja ühtlase jaotumise juurtele. Väetist tuleks alati anda niiskele mullale, et vältida juurte “põletamist” kontsentreeritud väetiselahusega.
Väetise valikul tuleks eelistada tooteid, mis on mõeldud lehtdekoratiivsetele taimedele. Oluline on jälgida NPK suhet (lämmastik, fosfor, kaalium). Värd-nõgese jaoks on parim väetis, milles on kõrgem lämmastiku (N) sisaldus võrreldes fosfori (P) ja kaaliumiga (K). Lämmastik on peamine element, mis soodustab rohelise massi, sealhulgas lehtede ja varte kasvu. Fosfor on oluline juurestiku arenguks ja õitsemiseks, kuid liigne fosfor võib värd-nõgese puhul pärssida lehtede kasvu ja esile kutsuda soovimatu õitsemise, mis kurnab taime.
On oluline vältida üleväetamist, mis võib taimele olla kahjulikum kui toitainete puudus. Liiga kange väetiselahus võib kahjustada taime tundlikke juuri. Esimesed märgid üleväetamisest on lehtede servade pruuniks muutumine ja kuivamine ning valge soolakihi tekkimine mulla pinnale või poti servadele. Kui kahtlustad üleväetamist, loputa mulda rohke puhta veega, lastes sellel potist vabalt läbi voolata. Seejärel pea väetamisega mõnda aega pausi. Parem on alati kasutada veidi lahjemat väetiselahust kui pakendil soovitatud.
Väetise tüübid ja valik
Turul on saadaval mitmesuguseid väetisi, mis sobivad värd-nõgesele, alates vedelväetistest kuni pikaajalise toimega graanuliteni. Vedelväetised on kõige populaarsem valik, kuna neid on lihtne doseerida ja need annavad kiire tulemuse. Neid lisatakse kastmisveele vastavalt juhendile ning taim saab toitained kohe kätte. Vedelväetiste puhul on oluline regulaarsus, kuna nende mõju on lühiajaline. Vali tasakaalustatud vedelväetis, näiteks NPK suhtega 20-10-10 või sarnane, kus lämmastiku osakaal on suurem.
Pikaajalise toimega väetised, nagu väetisepulgad või graanulid, on mugav alternatiiv neile, kes ei soovi iga paari nädala tagant väetamisega tegeleda. Need segatakse kevadel mulda või torgatakse potimulda ning need vabastavad toitaineid aeglaselt mitme kuu jooksul iga kastmiskorraga. Kuigi see on mugav, on toitainete vabanemise üle vähem kontrolli ja see ei pruugi alati vastata taime hetkevajadustele. Siiski on see hea võimalus tagada taimele pidev põhitoitainetega varustatus.
Orgaanilised väetised on suurepärane valik keskkonnateadlikule aednikule. Need on valmistatud looduslikest materjalidest, nagu kompost, merevetikaekstrakt, kanasõnnik või biohuumus. Orgaanilised väetised parandavad lisaks toitainetega varustamisele ka mulla struktuuri ja soodustavad kasulike mikroorganismide tegevust. Nende toime on tavaliselt aeglasem ja leebem kui mineraalväetistel, mistõttu on üleväetamise oht väiksem. Näiteks võib kevadel mulda segada komposti või kasutada kastmisvees lahjendatud biohuumuse leotist.
Lisaks peamistele makroelementidele (N, P, K) vajab värd-nõges ka mikroelemente, nagu raud, magneesium ja mangaan, mis on olulised klorofülli tootmiseks ja lehtede värvi säilitamiseks. Kvaliteetsed täisväetised sisaldavad tavaliselt ka vajalikke mikroelemente. Magneesiumipuudus võib näiteks põhjustada vanemate lehtede kollaseks muutumist leheroodude vahelt. Sellisel juhul võib abi olla spetsiaalse magneesiumsulfaati (mõrusoola) sisaldava leheväetisega pritsimisest.
Väetamise ajastus ja sagedus
Värd-nõgese väetamise ajastus on tihedalt seotud taime kasvutsükliga. Väetamisega tuleks alustada varakevadel, kui päevad pikenevad ja taim näitab esimesi märke uuest kasvust. See annab taimele vajaliku tõuke hooaja alustamiseks. Aktiivsel kasvuperioodil, mis kestab kevadest kuni augusti lõpuni, on soovitatav kasutada vedelväetist iga kahe nädala tagant. Kui kasutad pikaajalise toimega väetist, siis piisab tavaliselt ühest väetamiskorrast kevadel.
Sügise saabudes, kui valguse hulk väheneb ja temperatuurid langevad, hakkab taime kasv aeglustuma. See on märk, et on aeg vähendada ka väetamise sagedust. Alates septembrist võiks väetada harvem, näiteks kord kuus, ning kasutada poole lahjemat lahust. Oktoobrist kuni veebruari lõpuni, kui taim on puhkeolekus, tuleks väetamine täielikult lõpetada. Talvine väetamine võib sundida taime kasvatama nõrku ja väljaveninud võrseid ning muudab ta vastuvõtlikumaks haigustele ja kahjuritele.
Erandiks on taimed, mida kasvatatakse aastaringselt kunstliku valguse all soojas toas. Sellised taimed ei pruugi läbida selget puhkeperioodi ja nende kasv ei aeglustu talvel oluliselt. Sellisel juhul võib väetamist jätkata ka talvekuudel, kuid harvemini kui suvel, näiteks kord kuus lahjendatud väetiselahusega. Oluline on alati jälgida taime seisukorda – kui taim ei kasva aktiivselt, ei vaja ta ka lisatoitaineid.
Äsja ümberistutatud või ostetud taimi ei tohiks kohe väetama hakata. Värske potimuld sisaldab tavaliselt piisavalt toitaineid esimeseks 4-6 nädalaks. Samuti vajab taim aega, et kohaneda uue keskkonnaga ja taastuda istutusstressist. Väetamine sel perioodil võib kahjustada taime õrnu, taastuvaid juuri. Alusta väetamisega alles siis, kui näed selgeid märke uuest kasvust.
Toitainepuuduse ja üleväetamise märgid
Taime välimuse hoolikas jälgimine aitab tuvastada võimalikke probleeme toitainete omastamisega. Toitainepuuduse kõige levinumad sümptomid on kasvu aeglustumine, kidur välimus, väikesed ja kahvatud lehed ning värvide tuhmumine. Erinevate elementide puudus avaldub spetsiifiliselt. Näiteks lämmastikupuuduse korral muutuvad esmalt vanemad, alumised lehed ühtlaselt kollaseks ja võivad maha langeda.
Rauapuudus avaldub nooremate, ülemiste lehtede kollaseks muutumisena, kusjuures leherood jäävad roheliseks. See probleem, mida nimetatakse kloroosiks, on sagedasem liiga aluselise mulla (kõrge pH) korral, mis takistab raua omastamist. Magneesiumipuudus sarnaneb rauapuudusele, kuid algab tavaliselt vanematest lehtedest, tekitades leheroodude vahele kollaseid või pruunikaid laike. Enamasti aitab nende probleemide vastu tasakaalustatud mikroelementidega väetise kasutamine.
Üleväetamine on samuti levinud probleem, eriti potitaimede puhul. Selle tunnusteks on lehtede otste ja servade pruuniks tõmbumine ja justkui ärakuivamine. Samuti võib taime kasv peatuda ja lehed võivad hakata langema. Tugeva üleväetamise korral võib taim närbuda, kuigi muld on niiske. Mulla pinnale või poti välisküljele võib tekkida valge või kollakas soolade kirme. See on märk, et mulda on kogunenud liiga palju väetisesoolasid.
Kui kahtlustad üleväetamist, on parim lahendus mulla läbipesu. Aseta pott kraanikaussi või õue ja lase toasoojal veel aeglaselt läbi mulla voolata mitme minuti jooksul. See aitab liigsed soolad mullast välja uhtuda. Pärast läbipesu lase potil korralikult nõrguda ja ära väeta taime vähemalt kuu aega. Edaspidi kasuta harvemini või lahjemat väetiselahust.
Looduslikud alternatiivid väetamiseks
Lisaks poest ostetud mineraalväetistele on olemas ka mitmeid looduslikke ja koduseid vahendeid, millega saab värd-nõgesele toitaineid pakkuda. Üks parimaid orgaanilisi väetisi on kompost. Kevadel taime istutamisel või ümberistutamisel sega potimulda või aiamulda peotäis hästi laagerdunud komposti. Kompost mitte ainult ei varusta taime aeglaselt vabanevate toitainetega, vaid parandab ka oluliselt mulla struktuuri ja veehoidmisvõimet.
Kompostitee on veel üks suurepärane orgaaniline vedelväetis. Selle valmistamiseks pane ämbrisse umbes üks osa komposti ja viis osa vett, lase segul seista ööpäev või paar, aeg-ajalt segades. Seejärel kurna vedelik ja lahjenda seda veega heleda tee värvuseni. Saadud lahusega kasta oma taimi iga paari nädala tagant. Kompostitee sisaldab lisaks toitainetele ka kasulikke mikroorganisme, mis aitavad parandada mulla tervist.
Teised looduslikud väetised, mida võib kaaluda, on näiteks merevetikaekstrakt ja kalade emulsioon. Mõlemad on rikkad nii makro- kui ka mikroelementide poolest ning soodustavad taimede tervet kasvu. Neid kasutatakse tavaliselt kastmisveele lisatuna. Nõgeseleotis on samuti vana ja tuntud looduslik väetis, mis on eriti rikas lämmastiku ja raua poolest, sobides värd-nõgesele ideaalselt.
Kuigi kodused vahendid nagu kohvipaks või munakoored võivad tunduda ahvatlevad, tuleks nende kasutamisega olla ettevaatlik. Kohvipaks on happeline ja sobib vaid happelist mulda eelistavatele taimedele, kuid selle liigne kasutamine võib mulda liiga tihedaks muuta. Purustatud munakoored lisavad mulda kaltsiumi, kuid lagunevad väga aeglaselt. Seetõttu on kindlam jääda läbiproovitud orgaaniliste väetiste juurde, nagu kompost või spetsiaalsed orgaanilised vedelväetised.
