Värd-nõges, mis on oma troopilise päritolu tõttu harjunud sooja kliimaga, ei talu meie laiuskraadide külma talve ega miinuskraade. Seetõttu kasvatatakse teda meil enamasti üheaastase suvelillena, mis sügiseste külmade saabudes hukkub. Kuid see ei pea nii olema. Hoolika planeerimise ja mõningase vaevaga on võimalik oma lemmikvärd-nõgesed edukalt üle talve hoida, et need järgmisel kevadel taas aeda või rõdu kaunistaksid. Talvitamine säästab raha ja vaeva uute taimede ostmisel ning võimaldab säilitada eriti hinnalisi ja haruldasi sorte. On kaks peamist meetodit: kas tuua kogu taim tuppa või võtta sügisel pistikuid ja kasvatada neist uued noortaimed.
Õige ajastus on talvitamise õnnestumiseks ülioluline. Taimed tuleks tuppa tuua või pistikud võtta enne esimeste öökülmade saabumist. Värd-nõges on väga külmakartlik ja juba kerge miinuskraad võib lehti pöördumatult kahjustada. Jälgi ilmateadet tähelepanelikult ja planeeri tegevused ette. Tavaliselt on sobiv aeg septembri lõpus või oktoobri alguses, sõltuvalt konkreetsest aastast ja piirkonnast. Enne taimede sissetoomist on mõistlik neid hoolikalt kontrollida võimalike kahjurite suhtes, et vältida nende levikut toataimedele.
Kui otsustad tuppa tuua terve taime, vali välja kõige tervemad ja tugevamad isendid. Kui taim on kasvanud peenras, kaeva see ettevaatlikult koos võimalikult suure mullapalliga välja ja istuta sobiva suurusega potti. Enne tuppa toomist on soovitatav taime tugevalt tagasi lõigata, jättes alles umbes 10-15 cm kõrgused varred. See vähendab veekadu läbi lehtede, aitab taimel paremini kohaneda toatingimustega ja vähendab ruumivajadust. Tagasilõikamine soodustab ka kevadel uute, tugevate võrsete kasvu.
Enne taimede lõplikku siseruumidesse paigutamist on hea neid mõne päeva jooksul järk-järgult uue keskkonnaga harjutada. Näiteks võid neid hoida esialgu päeval varjulisemas kohas õues ja ööseks tuppa tuua. See aitab vähendada šokki, mis tekib järsust keskkonnamuutusest. Kontrolli taimi põhjalikult lehetäide, kedriklestade ja teiste kahjurite suhtes. Vajadusel pritsi taime ennetavalt insektitsiidse seebi või neemõli lahusega, et vältida probleemide tekkimist toas.
Talvitumiskoha valik
Talvitumiseks sobiva koha leidmine on eduka tulemuse tagamiseks kriitilise tähtsusega. Värd-nõges vajab talvel jahedat ja valgusküllast ruumi. Ideaalne temperatuur talvitumiseks on vahemikus 10–15 °C. Sellistes tingimustes aeglustub taime ainevahetus, ta langeb puhkeolekusse ega püüa kasvatada nõrku ja väljaveninud võrseid. Sobivateks kohtadeks võivad olla näiteks jahe, kuid valge veranda, trepikoda, garaaži aknaga ruum või väheköetav tuba.
Valgus on teine oluline faktor. Kuigi taim on puhkeolekus, vajab ta siiski piisavalt valgust, et ellu jääda. Parim on paigutada taim võimalikult valgesse kohta, näiteks lõuna- või idapoolsele aknale. Kui loomulikku valgust napib, mis on meie pikkadel ja pimedatel talvedel tavaline, võib osutuda vajalikuks kasutada lisavalgustust spetsiaalsete taimelampide näol. Ilma piisava valguseta kipub taim välja venima, lehed kaotavad värvi ja muutuvad haigustele vastuvõtlikumaks.
Soojas toas, kus temperatuur on üle 18 °C, on värd-nõgest talvitada keerulisem, kuid mitte võimatu. Soojas ja vähese valgusega keskkonnas püüab taim edasi kasvada, kuid uued võrsed jäävad nõrgaks, pikaks ja kahvatuks. Sellistes tingimustes on taim ka vastuvõtlikum kahjuritele, eriti kedriklestale ja jahukärblasele. Kui ainus võimalus on soe tuba, tuleb tagada maksimaalselt valgust, vajadusel taimelampide abil, ja hoida kõrget õhuniiskust, näiteks regulaarse piserdamisega.
Vältida tuleks taime paigutamist küttekehade, näiteks radiaatorite või ahjude vahetusse lähedusse. Kuum ja kuiv õhk kahjustab lehti ja loob ideaalsed tingimused kahjurite paljunemiseks. Samuti tuleks vältida tuuletõmbust, mis võib põhjustada temperatuuri järske kõikumisi ja lehtede langemist. Stabiilne ja jahe keskkond on parim garantii, et taim talve edukalt üle elab.
Hooldus talveperioodil
Talvitumise ajal muutub värd-nõgese hooldusrutiin oluliselt võrreldes suvega. Kõige tähtsam on vähendada kastmist. Kuna jahedas ja vähese valgusega keskkonnas on taime kasv ja veetarbimine minimaalne, on ülekastmise oht väga suur. Kasta taime harva, vaid siis, kui muld on peaaegu täielikult kuivanud. Sõltuvalt temperatuurist ja õhuniiskusest võib see tähendada kastmist vaid paar korda kuus. Alati kontrolli mulla niiskust enne kastmist ja pigem eksi ettevaatlikkuse kui liigse hoolitsusega.
Väetamine tuleb talveperioodiks täielikult lõpetada. Puhkeolekus taim ei vaja lisatoitaineid. Väetamine talvel võib sundida taime kasvatama nõrku võrseid ja kahjustada juuri, mis on jahedas ja niiskes mullas niigi tundlikud. Väetamisega võib uuesti alustada varakevadel, kui päevad muutuvad pikemaks ja taim hakkab ilmutama esimesi uue kasvu märke.
Kuigi taim on puhkeolekus, on oluline seda siiski regulaarselt kontrollida. Jälgi võimalikke kahjurite või haiguste märke. Talvel toas olevad taimed on sageli nõrgestatud ja seetõttu vastuvõtlikumad. Eemalda regulaarselt kõik kuivanud või kolletunud lehed, et vältida haiguste levikut ja tagada parem õhuringlus. Aeg-ajalt võib taime varsi veidi kärpida, kui need liiga pikaks venivad, et säilitada kompaktsemat kuju.
Talve lõpul, veebruaris või märtsis, kui valgust on rohkem, hakkab taim tasapisi ärkama. See on õige aeg taime tugevamalt tagasi lõigata, et soodustada uut ja jõulist kasvu. Lõika varred tagasi umbes poole võrra, jättes alles mõned pungad või lehepaarid. Pärast tagasilõikust võib taime ümber istutada värskesse mulda ja hakata järk-järgult suurendama kastmise sagedust.
Talvitamine pistikutena
Pistikute võtmine on sageli lihtsam ja ruumisäästlikum viis värd-nõgese üle talve hoidmiseks kui suurte taimede tuppa toomine. See meetod tagab ka selle, et kevadel on sul olemas noored, terved ja elujõulised taimed. Võta pistikud sügisel, enne esimesi külmi, tervetelt ja tugevatelt emataimedelt. Lõika umbes 8-12 cm pikkused latvapistikud, eemalda alumised lehed ja pane need vette või niiskesse mulda juurduma.
Juurdunud pistikud istuta väikestesse pottidesse ja kasvata neid talv läbi valgel aknalaual. Noortaimed vajavad talvel rohkem soojust ja hoolt kui puhkeseisundis vanemad taimed. Hoia neid toatemperatuuril (18-20°C) ja taga võimalikult palju valgust, vajadusel kasuta lisavalgust. Kasta regulaarselt, lastes mullal kastmiskordade vahel kergelt kuivada. Kuna noored taimed kasvavad ka talvel, võib neid kord kuus väetada väga lahja väetiselahusega.
Selleks, et noortaimed kasvaksid tihedaks ja harunenud, on oluline neid regulaarselt näpistada. Kui taim on kasvanud umbes 15 cm kõrguseks, näpista ära latv. See soodustab külgvõrsete arengut. Korda protseduuri talve jooksul paar korda, et taimed ei veniks välja ja säilitaksid kompaktse kuju. See tagab, et kevadeks on sul tugevad ja hästi harunenud istikud.
Kevadel, kui ilmad soojenevad ja öökülmaoht on möödas, saab noored taimed õue istutada. Enne seda tuleb neid aga kindlasti välistingimustega karastada. Alusta taimede õue viimist mõneks tunniks päevas varjulisse kohta ja pikenda järk-järgult õuesoleku aega. See aitab taimedel kohaneda päikese, tuule ja temperatuurikõikumistega. Pärast umbes nädalast karastamisperioodi on taimed valmis oma püsivasse kasvukohta istutamiseks.
