Vahemere lodjapuu on oma nimele kohaselt pärit soojemast kliimast, Vahemere piirkonnast, kus talved on pehmed ja külmakraadid haruldased. Kuigi tegemist on vastupidava ja igihalja põõsaga, võib selle kasvatamine jahedama kliimaga piirkondades, sealhulgas Eestis, osutuda väljakutseks. Edukas talvitumine on üks olulisemaid tegureid, mis määrab, kas see kaunis taim suudab meie aedades pikaajaliselt vastu pidada ja meid oma talvise õitsemisega rõõmustada. Korralik ettevalmistus sügisel ja õiged talvekaitse meetmed on seega hädavajalikud.
Taime külmakindlus sõltub mitmest tegurist, sealhulgas konkreetsest sordist, taime vanusest, tervislikust seisundist ja kasvukoha mikrokliimast. Mõned uuemad sordid on aretatud olema külmakindlamad kui liigi põhiesindajad. Noored, äsja istutatud taimed on alati külmaõrnemad kui vanemad, hästi juurdunud isendid. Samuti on oluline asukoht aias – hoone seina ääres või teiste suuremate taimede varjus on talvel soojem ja tuulevaiksem kui avatud lagedal alal.
Talvised kahjustused ei teki igihaljastel taimedel sageli mitte ainult madalate temperatuuride tõttu, vaid ka kombinatsioonist külma, tuule ja intensiivse päikesevalguse mõjul. Kui maapind on külmunud, ei saa taim juurte kaudu vett kätte, kuid päikese ja tuule käes jätkub vee aurustumine lehtedest. See protsess, mida nimetatakse füsioloogiliseks kuivuseks, võib põhjustada lehtede pruuniks tõmbumist ja kuivamist. Seetõttu on talvekaitse eesmärk mitte ainult kaitsta taime külma eest, vaid ka vähendada veekadu.
Selles artiklis anname põhjaliku ülevaate sammudest, mida tuleks astuda, et aidata oma Vahemere lodjapuul edukalt üle talve tulla. Käsitleme sügisest ettevalmistust, erinevaid talvekaitse meetodeid avamaal kasvavatele taimedele ning anname nõuandeid konteineritaimede talvitumiseks. Järgides neid soovitusi, suurendad oluliselt oma võimalusi nautida selle Vahemere kaunitari ilu ka järgnevatel aastatel.
Ettevalmistused sügisel
Edukas talvitumine algab juba sügisel tehtud ettevalmistustega. Üks olulisemaid samme on tagada, et taim läheks talvele vastu piisava veevaruga. Jätka taime regulaarset kastmist kuni püsivate külmade saabumiseni ja maapinna külmumiseni, eriti kui sügis on olnud kuiv. See on kriitilise tähtsusega, et vältida talvist füsioloogilist kuivamist. Korralikult hüdreeritud taim on külmakahjustustele palju vastupidavam.
Rohkem artikleid sel teemal
Teiseks oluliseks sammuks on väetamise õigeaegne lõpetamine. Lõpeta igasugune väetamine, eriti lämmastikku sisaldavate väetistega, hiljemalt augusti lõpus. Hilisem väetamine võib stimuleerida uute, õrnade võrsete kasvu, mis ei jõua enne talve piisavalt puituda. Need puitumata võrsed on külma suhtes äärmiselt tundlikud ja saavad kergesti kahjustada, mis omakorda nõrgestab kogu taime.
Sügisel on hea aeg lisada taime juurtepiirkonda paks, umbes 10-15 cm paksune multšikiht. Multšimine aitab isoleerida maapinda, kaitstes juuri külma eest ja vähendades maapinna külmumise sügavust. See aitab ka säilitada mullas niiskust ja takistab suuri temperatuurikõikumisi juurte ümber. Kasuta orgaanilist multši, näiteks tammelehti, koorepuru või männiokkaid. Laota multš ümber põõsa, kuid jäta väike vahe tüve ümber, et vältida niiskuse kogunemist ja tüvemädaniku teket.
Enne talve tulekut tuleks põõsas üle vaadata ja eemaldada kõik surnud või haiged oksad. See sanitaarlõikus parandab õhuringlust ja vähendab haiguste talvitumise võimalust. Suuremat kujunduslõikust sügisel teha ei tohiks, kuna see võib samuti stimuleerida uut kasvu. Lõikushaavad on ka potentsiaalsed kohad, kust külm võib taime kahjustada.
Talvekaitse avamaal
Eesti kliimas on avamaal kasvava Vahemere lodjapuu katmine talveks tungivalt soovitatav, eriti noorte taimede ja külmaõrnemate sortide puhul. Parim aeg katmiseks on pärast esimeste püsivate külmade saabumist, kui maapind on kergelt külmunud ja taim on saanud veidi karastuda. Liiga vara katmine võib põhjustada taime haudumist ja soodustada seenhaiguste arengut.
Rohkem artikleid sel teemal
Kõige levinum ja tõhusam meetod taime kaitsmiseks on kasutada spetsiaalset talvekangast või mitmekordset kihti pakasekangast. Seo põõsa oksad ettevaatlikult nööriga koomale, et see võtaks vähem ruumi ja oleks lihtsam katta. Seejärel mässi taim mitme kihina kangasse, alustades altpoolt ja liikudes ülespoole. Veendu, et kate ulatuks maapinnani ja kinnita see korralikult, et tuul seda ära ei viiks. Talvekangas kaitseb taime külma tuule ja intensiivse talvepäikese eest, kuid laseb samal ajal õhku läbi, vältides haudumist.
Alternatiivina talvekangale võib kasutada kuuseoksi. Kuuseoksad on suurepärane looduslik materjal, mis pakub head kaitset ja laseb samal ajal õhku läbi. Aseta kuuseoksad tihedalt ümber taime, moodustades onnilaadse katte. Mida tihedam on kattekiht, seda paremat kaitset see pakub. Kuuseoksad aitavad koguda ka lund, mis on parim looduslik isolaator.
Oluline on meeles pidada, et kate tuleb eemaldada õigeaegselt kevadel. See tuleks teha järk-järgult pilves ilmaga, kui suuremad öökülmad on möödas ja maapind on hakanud sulama. Liiga kauaks peale jäetud kate võib põhjustada taime ülekuumenemist ja soodustada haiguste teket. Järkjärguline eemaldamine aitab taimel uuesti kohaneda välistingimustega.
Konteinertaimede talvitumine
Konteineris kasvavad Vahemere lodjapuud on külmale veelgi vastuvõtlikumad kui avamaal kasvavad taimed. Pottides olev muld külmub palju kiiremini ja sügavamalt läbi kui maapind, mis võib juurestikku tõsiselt kahjustada. Seetõttu nõuab konteinertaimede talvitumine erilist hoolt ja tähelepanu. Parim ja kõige kindlam meetod on viia taim talveks jahedasse, valgusküllasesse ja külmavabasse ruumi.
Ideaalne talvitumiskoht on näiteks jahe kasvuhoone, veranda, garaaž või kelder, kus temperatuur püsib vahemikus 0 kuni +10 kraadi Celsiuse järgi. Valgus on oluline, kuna tegemist on igihalja taimega, kuid talvel ei vaja see täispäikest. Talvitumisperioodil on taime veevajadus minimaalne. Kasta taime vaid nii palju, et mullapall täielikult läbi ei kuivaks, umbes kord kuus või harvem, sõltuvalt temperatuurist ja õhuniiskusest.
Kui sobivat siseruumi talvitumiseks ei ole, on võimalik taime talvitada ka õues, kuid see nõuab põhjalikku ettevalmistust. Esimene samm on isoleerida pott. Mähi pott mitme kihi mullikile, vana teki või spetsiaalse termokatte sisse. Aseta pott maapinnast kõrgemale, näiteks puitplaadile või penoplastile, et vältida külma tungimist altpoolt. Vali taimele võimalikult soe ja tuulevaikne asukoht, näiteks hoone lõunapoolse seina ääres.
Lisaks poti isoleerimisele tuleks kaitsta ka taime maapealset osa, kasutades talvekangast või kuuseoksi, nagu eelnevalt kirjeldatud. Võimalusel kuhja taime ümber lund, mis on suurepärane isolaator. Teine võimalus on kaevata pott koos taimega sügisel maasse. See kasutab ära maasoojust, et kaitsta juuri läbikülmumise eest, ja on väga tõhus meetod. Kevadel tuleb pott lihtsalt uuesti välja kaevata.
Talvekahjustuste hindamine ja hooldus kevadel
Kevadel, pärast talvekatete eemaldamist, on aeg hinnata, kuidas taim on talve üle elanud. On üsna tavaline, et mõned lehed on pruuniks tõmbunud või kuivanud, eriti kui talv on olnud karm. See ei tähenda alati, et kogu oks on surnud. Kraabi oksa koort küünega – kui selle all on roheline kude, on oks elus ja tõenäoliselt taastub. Kui kude on pruun ja kuiv, on oks hukkunud.
Oota suurema lõikamisega kuni pungade puhkemiseni, mis annab selge pildi sellest, millised taimeosad on elus ja millised mitte. Kui uued lehed ja võrsed hakkavad ilmuma, lõika välja kõik surnud ja kahjustatud oksad kuni terve koeni. See sanitaarlõikus aitab suunata taime energia uude kasvu ja parandab selle välimust. Isegi kui taim on saanud tugevaid kahjustusi ja enamik maapealsest osast on hukkunud, tasub oodata, sest sageli võib see juurekaelast uusi võrseid ajada.
Pärast talve on taim kurnatud ja vajab turgutust. Alusta kevadel ettevaatliku väetamisega, kasutades tasakaalustatud kompleksväetist või komposti, et anda taimele uueks kasvuks vajalikke toitaineid. Jätka regulaarse kastmisega, eriti kui kevad on kuiv. See aitab taimel kiiremini taastuda ja uut lehestikku kasvatada.
Ole kannatlik. Talvekahjustustest taastumine võib võtta aega terve hooaja. Jätka taime eest hoolitsemist, pakkudes talle optimaalseid kasvutingimusi. Nõuetekohase hooldusega suudab isegi tugevalt kahjustada saanud Vahemere lodjapuu end taastada ja järgmistel aastatel taas oma täies ilus särada. Iga talv on õppetund, mis aitab sul paremini mõista oma taime vajadusi ja kohandada hooldusvõtteid vastavalt oma aia mikrokliimale.
