Prantsuse lavendli edukas aeda toomine algab õigest istutusest ja teadmistest, kuidas seda kaunist taime paljundada, et luua lopsakaid ja aromaatseid lavendlipuhmaid. See protsess ei ole keeruline, kuid nõuab teatud põhimõtete järgimist, et tagada taimele parim võimalik stardipositsioon. Alates sobiva istutusaja valikust kuni erinevate paljundusmeetodite, nagu seemnete ja pistikutega paljundamiseni, on iga samm oluline. Nende teadmiste abil saad oma aeda luua tõelise Vahemere oaasi, mis pakub rõõmu aastateks.
Prantsuse lavendli istutamiseks on parim aeg kevad, kui öökülmade oht on möödas ja muld on hakanud soojenema. Kevadine istutus annab taimele terve suve juurdumiseks ja kohanemiseks enne esimese talve saabumist. Istutuskoha valikul tuleb eelistada päikesepaistelist ja tuulte eest kaitstud kohta. Muld peaks olema kerge ja väga hea drenaažiga, seega vajadusel tuleb rasket aiamulda parandada liiva või peene kruusaga. Istutusauk peaks olema juurepallist kaks korda laiem, et juurtel oleks ruumi laiali kasvada.
Istutamise käigus tuleb taim ettevaatlikult potist eemaldada ja kontrollida juurte seisukorda. Kui juured on tihedalt ümber mulla keerdunud, tuleks neid õrnalt lahti harutada, et soodustada nende kasvu uues pinnases. Taim istutatakse samale sügavusele, nagu see oli potis, vältides juurekaela sügavamale mulda matmist. Pärast istutamist täidetakse auk mullaga, vajutatakse kergelt kinni ja kastetakse põhjalikult, et tagada hea kontakt juurte ja mulla vahel.
Taimede vaheline kaugus on samuti oluline tegur, mis mõjutab nende kasvu ja tervist. Prantsuse lavendlile tuleks jätta piisavalt ruumi, et tagada hea õhuringlus, mis aitab ennetada seenhaiguste teket. Soovitatav istutuskaugus on sõltuvalt sordi suurusest 30 kuni 60 sentimeetrit. See võimaldab taimedel kasvada täissuurusesse, ilma et nad üksteist varjutama hakkaksid.
Pärast istutamist vajab noor taim regulaarset, kuid mõõdukat kastmist, kuni see on korralikult juurdunud. Muld peaks kastmiskordade vahel kergelt läbi kuivama. Kui taim on kohanenud, on see üsna põuakindel. Multšikiht peenest kruusast või kiviklibust aitab hoida mulla niiskust, pärssida umbrohu kasvu ja peegeldada päikesesoojust taime alumistele osadele, mis on lavendlile väga meeltmööda.
Paljundamine seemnetega
Prantsuse lavendli paljundamine seemnetega on huvitav, kuid aeganõudvam meetod võrreldes pistikutega paljundamisega. Seemned võib külvata varakevadel siseruumidesse ettekasvatamiseks või otse avamaale pärast viimaseid öökülmi. Siseruumides ettekasvatamine annab taimedele edumaa ja tagab parema idanemise. Seemned vajavad idanemiseks valgust, seega tuleks need külvata niiske külvimulla pinnale ja katta vaid õhukese kihi vermikuliidi või liivaga.
Idanemise soodustamiseks vajavad lavendli seemned sageli külmstratifitseerimist. See tähendab, et enne külvamist hoitakse seemneid mõned nädalad niiskes keskkonnas madalal temperatuuril, näiteks külmkapis. See protsess imiteerib talveperioodi ja aitab “äratada” seemned uinuvast olekust. Pärast stratifitseerimist ja külvamist hoitakse külvinõud soojas ja valges kohas, temperatuuril umbes 20-22 kraadi.
Idanemine võib olla ebaühtlane ja kesta mitu nädalat kuni paar kuud, seega on vaja varuda kannatust. Kui seemikud on piisavalt suured, et neid käsitseda, ja neil on paar pärislehte, tuleks nad pikeerida eraldi väikestesse pottidesse. Noori taimi tuleb hoida valgusküllases kohas ja kasta mõõdukalt. Enne avamaale istutamist on oluline taimi järk-järgult välistingimustega harjutada, viies neid iga päev mõneks tunniks õue.
Tuleb arvestada, et seemnetest kasvatatud prantsuse lavendlid ei pruugi alati olla emataimega identsed, eriti kui tegemist on hübriidsortidega. Seemnetega paljundamine võib anda taimi, millel on erinevused õite värvis, suuruses või kasvukujus. See võib olla põnev viis uute ja unikaalsete taimede saamiseks, kuid kui soovitakse kindlat sorti säilitada, on pistikutega paljundamine kindlam valik.
Paljundamine pistikutega
Pistikutega paljundamine on kõige levinum ja usaldusväärsem viis prantsuse lavendli sordiehtsuse säilitamiseks. See meetod tagab, et uus taim on geneetiliselt identne emataimega. Parim aeg pistikute võtmiseks on suve alguses või keskel, kui taim on aktiivses kasvufaasis, kuid uued võrsed ei ole veel täielikult puitunud. Valida tuleks terved ja tugevad võrsed, millel ei ole õiepungi.
Pistiku pikkus peaks olema umbes 7-10 sentimeetrit. Lõige tehakse terava ja puhta noa või kääridega otse lehesõlme alt. Alumised lehed eemaldatakse umbes poole pistiku pikkuselt. Juurdumise soodustamiseks võib pistiku alumise otsa kasta juurdumispulbrisse, kuigi prantsuse lavendel juurdub sageli ka ilma selleta. Seejärel torgatakse pistikud ettevalmistatud niiskesse ja kergesse mulda, näiteks liiva ja turba segusse.
Pistikunõu tuleks katta kilekoti või plastikust kattega, et luua kõrge õhuniiskusega minikasvuhoone. See aitab vältida pistikute kuivamist. Anum asetatakse sooja ja valgusküllasesse kohta, kuid mitte otsese päikesevalguse kätte. Oluline on hoida muld ühtlaselt niiske, kuid mitte läbimärg. Pistikuid tuleks regulaarselt tuulutada, et vältida hallituse teket.
Juurdumine võtab aega tavaliselt 4-6 nädalat. Juurdumise märgiks on uute lehtede ja võrsete ilmumine. Kui pistikud on korralikult juurdunud, võib katte eemaldada ja hakata noori taimi järk-järgult harjutama tavaliste toatingimustega. Pärast paari nädalat võib nad istutada eraldi pottidesse ja kasvatada edasi, kuni nad on piisavalt tugevad avamaale istutamiseks järgmisel kevadel.
Istutusjärgne hooldus
Esimestel nädalatel pärast prantsuse lavendli istutamist on oluline tagada taimele piisav, kuid mitte liigne niiskus. Regulaarne kastmine aitab juurtel uude pinnasesse kinnituda ja kasvama hakata. Muld peaks olema kergelt niiske, kuid mitte märg. Kui taim on näidanud esimesi märke uuest kasvust, näiteks uute lehtede ilmumist, võib kastmissagedust järk-järgult vähendada, kohandades seda vastavalt ilmastikutingimustele.
Umbruhutõrje on noorte taimede ümber oluline, kuna umbrohud konkureerivad vee, toitainete ja valguse pärast. Regulaarne rohimine aitab lavendlil paremini kasvada ja areneda. Multšikihi kasutamine peene kruusa või liivaga aitab umbrohu kasvu kontrolli all hoida ja loob taimele soodsa mikrokliima. Orgaanilist multši, näiteks koorepuru, tuleks kasutada ettevaatlikult, et vältida liigse niiskuse kogunemist taime juurekaela ümber.
Noori prantsuse lavendli taimi ei ole vaja esimesel kasvuaastal tugevalt väetada. Istutamisel mulda lisatud kompostist piisab tavaliselt terveks hooajaks. Liigne väetamine võib soodustada kiiret, kuid nõrka kasvu, mis muudab taime vastuvõtlikumaks kahjuritele ja haigustele. Edaspidi võib väetada kergelt kevadel, kasutades madala lämmastikusisaldusega väetist.
Esimesel aastal on oluline ka kerge tagasilõikus pärast õitsemist. See aitab kujundada taime kompaktseks ja tihedaks põõsaks. Eemaldada tuleks närbunud õisikud ja kärpida kergelt võrsete tippe. See soodustab harunemist ja paneb aluse tugevale ja hästi vormitud taimele tulevasteks aastateks. Tugevamat tagasilõikust tuleks vältida, et mitte kahjustada noort taime.
Potis kasvatamine
Prantsuse lavendel sobib suurepäraselt potis kasvatamiseks rõdudel ja terrassidel, eriti piirkondades, kus talved on karmid ja taim vajab siseruumidesse toomist. Poti valikul on oluline eelistada terrakota- või savipotte, mis on poorsed ja lasevad mullal hingata, aidates vältida liigniiskust. Potil peavad olema põhjas piisavalt suured drenaažiavad, et liigne vesi saaks vabalt ära voolata. Poti suurus peaks olema proportsionaalne taime suurusega, jättes juurtele piisavalt kasvuruumi.
Mullasegu valik on potis kasvatamisel kriitilise tähtsusega. Kasutada tuleks spetsiaalselt kaktustele, sukulentidele või Vahemere taimedele mõeldud mullasegu, mis on kerge ja hea drenaažiga. Alternatiivina võib ise segada kvaliteetsest istutusmullast, jämedast liivast ja perliidist või peenest kruusast koosneva segu. Vältida tuleks tavalist aiamulda, mis võib potis liiga tihedaks muutuda ja vee äravoolu takistada.
Potis kasvav lavendel vajab sagedasemat kastmist kui avamaal kasvav taim, kuna muld potis kuivab kiiremini. Suvel võib olla vajalik kasta taime peaaegu iga päev, eriti kuumade ja tuuliste ilmadega. Enne kastmist tuleks siiski alati kontrollida mulla niiskust, et vältida ülekastmist. Talvel, kui taim on puhkeperioodil, tuleks kastmist oluliselt vähendada.
Kuna potis on toitainete varu piiratud, vajab potilavendel regulaarset, kuid mõõdukat väetamist kasvuperioodil. Kevadest suve lõpuni võib taime väetada kord kuus lahjendatud vedelväetisega, mis on mõeldud õitsvatele taimedele ja on madala lämmastikusisaldusega. Talveks tuleks taim viia jahedasse ja valgusküllasesse ruumi, kus temperatuur püsib üle nulli, ning kasta minimaalselt, et vältida juuremädanikku.
