Portulakroos on oma päritolult soojalembene taim, mida meie kliimatingimustes kasvatatakse valdavalt üheaastase suvelillena. See tähendab, et tavaliselt lastakse taimel pärast esimeste sügiseste öökülmade saabumist oma elutsükkel lõpetada. Siiski tekib paljudel aednikel küsimus, kas seda kaunist taime on võimalik kuidagi üle talve hoida, et järgmisel aastal uuesti selle õitest rõõmu tunda. Kuigi portulakroosi talvituma panemine on keeruline ja sageli ebaõnnestub, on mõned meetodid, mida saab proovida. Selles artiklis käsitleme portulakroosi külmataluvust ja võimalusi selle üle talve säilitamiseks.
Portulakroosi külmataluvus ja elutsükkel
Portulakroosi mõistmiseks on oluline teada, et tegemist on troopilise päritoluga püsikuga, mis aga meie laiuskraadidel käitub üheaastase taimena. Tema kodumaal, kus talved on soojad ja külmavabad, võib ta kasvada mitu aastat. Meie kliimas, kus temperatuurid langevad sügisel ja talvel alla nulli, ei ole taime välistingimustes ellujäämine võimalik. Portulakroos on äärmiselt külmakartlik ja juba esimene kerge öökülm kahjustab selle lehti ja varsi pöördumatult.
Taime elutsükkel on kohastunud lühikese, kuid intensiivse kasvuperioodiga. Kevadel soojade ilmade saabudes tärkab taim seemnest, kasvab kiiresti, õitseb rikkalikult kogu suve ning toodab enne hukkumist hulgaliselt seemneid, et tagada järglaste olemasolu järgmisel hooajal. See ongi taime loomulik viis “üle talve elada” – mitte üksiku isendina, vaid seemnete kujul, mis ootavad mullas uut kevadet. See on kõige lihtsam ja kindlam viis portulakroosi kasvatamiseks aasta-aastalt.
Just seetõttu ei ole portulakroosi talvituma panemine aiapidajate seas levinud praktika. See nõuab palju vaeva, spetsiifilisi tingimusi ja tulemus ei ole kunagi garanteeritud. Taimed, mida üritatakse toas üle talve hoida, muutuvad sageli nõrgaks, venivad valguse puuduses välja ja on vastuvõtlikud kahjuritele. Enamasti on lihtsam ja tulemuslikum koguda sügisel seemneid või osta kevadel uued taimed.
Siiski, kui sul on mõni eriti kauni õievärviga või sentimentaalse väärtusega taim, mida soovid kindlasti säilitada, on mõned võimalused, mida katsetada. Oluline on mõista, et see on pigem eksperiment kui kindel aiandusvõte. Edu sõltub suuresti tingimustest, mida suudad taimele talveperioodil pakkuda, ning ka taime enda elujõust.
Rohkem artikleid sel teemal
Taimede tuppa toomine
Kõige otsesem viis portulakroosi talvituma panna on tuua taim enne esimesi öökülmi siseruumidesse. See meetod sobib kõige paremini konteinerites või amplites kasvavate taimede puhul. Vali välja kõige tervemad ja tugevamad isendid. Enne tuppa toomist kontrolli taimed hoolikalt üle kahjurite, näiteks lehetäide või kedriklestade suhtes. Vajadusel tee tõrje juba õues, et vältida kahjurite levikut toataimedele.
Tuppa toodud taim vajab talvitumiseks võimalikult valget ja jahedat kohta. Ideaalne temperatuur on vahemikus 10-15 kraadi. Liiga soe ja pime ruum, nagu tavaline keskküttega elutuba, ei sobi. Sellistes tingimustes hakkab taim valguse puuduses välja venima, ajades pikki, peenikesi ja kahvatuid võrseid, mis kurnavad taime ära. Sobivaks kohaks võib olla jahe, kuid valgusküllane veranda, talveaed, garaažiaken või valge trepikoda.
Kasta taime talveperioodil väga minimaalselt. Kuna taim on puhkeolekus ja kasv on aeglane, on ka tema veevajadus oluliselt väiksem. Lase mullal kastmiskordade vahel peaaegu täielikult läbi kuivada. Liigne vesi jahedas ruumis on kindel tee juuremädanikuni. Väetada ei tohi talvituvat taime mitte mingil juhul. Väetamine stimuleeriks kasvu, mida taim pimedal ajal endale lubada ei saa.
Kevadel, kui päevad muutuvad pikemaks ja valgemaks, võid hakata taime järk-järgult rohkem kastma ja viia ta soojemasse kohta, et ergutada uut kasvu. Enne õue viimist tuleb taime kindlasti karastada, harjutades teda tasapisi välistingimustega. On väga tõenäoline, et talve üle elanud taim ei ole nii lopsakas ja rikkalikult õitsev kui esimesel aastal, kuid see võib siiski pakkuda silmailu.
Rohkem artikleid sel teemal
Paljundamine pistikutega sügisel
Sageli on edukam ja lihtsam viis sordi säilitamiseks võtta sügisel emataimelt pistikuid ja juurutada need toas. See meetod võtab vähem ruumi kui tervete suurte taimede tuppa toomine ja noored taimed talvituvad sageli paremini kui vanad. Enne esimeste külmade saabumist lõika tervetelt ja tugevatelt taimedelt 8-10 cm pikkused varretipud. Eemalda pistikute alumised lehed.
Pistikuid saab juurutada nii vees kui ka otse mullas. Vees juurutamiseks aseta pistikud veeklaasi ja paiguta see valgele aknalauale. Vaheta vett iga paari päeva tagant. Juured peaksid ilmuma paari nädalaga. Kui juured on piisavalt pikad, istuta pistikud väikestesse pottidesse, kasutades kerget ja hästi dreenivat mullasegu. Mullas juurutamiseks pista ettevalmistatud pistikud otse niiskesse mulda, kata pott kilekotiga, et hoida niiskust, ja aseta sooja kohta.
Noori, juurdunud taimi hoia talv läbi võimalikult valges ja jahedas kohas, sarnaselt tervete taimedega. Aknalaud jahedas toas on sageli parim valik. Vajadusel kasuta lisavalgustust taimelampide näol, et vältida taimede väljavenimist. Kasta mõõdukalt, lastes mullal kuivada. Kevadel, kui taimed on kasvu alustanud, võid neid tagasi näpistada, et soodustada harunemist ja tihedamat kasvu.
See meetod on eelistatum, kuna alustad kevadel noorte ja elujõuliste taimedega, millel on suurem potentsiaal kasvada tugevaks ja rikkalikult õitsvaks kui vanal, talvest kurnatud taimel. Sisuliselt kloonid sa oma lemmiktaime, tagades, et saad ka järgmisel suvel nautida täpselt sama sorti ja värvi õisi. See on eriti kasulik hübriidsortide puhul, mille seemnetest ei pruugi kasvada emataimega identsed järglased.
Seemnete kogumine ja säilitamine
Kõige loomulikum, lihtsam ja kindlam viis portulakroosi “üle talve hoida” on koguda sügisel tema seemneid. See on meetod, mida taim ise looduses kasutab ja see tagab igal aastal terved ja elujõulised taimed ilma talvitumise vaevata. See meetod ei säilita küll konkreetset taimeisendit, kuid tagab liigi ja sordi järjepidevuse. Ole siiski teadlik, et mõnede F1-hübriidide seemnetest ei pruugi kasvada täpselt samasuguste omadustega taimed.
Lase mõnedel õitel pärast närbumist taimele alles jääda, et neist saaksid areneda seemnekuprad. Jälgi, kuidas väikesed rohelised kuprad valmivad ja muutuvad pruunikaks ning kuivaks. Korja kuprad ära enne, kui need täielikult avanevad ja seemned maha puistavad. Parim on seda teha kuiva ilmaga. Aseta kuprad paberile kuivama ja mõne päeva pärast saad neist kergesti välja raputada pisikesed mustad seemned.
Puhasta seemned prahist ja lase neil veel mõned päevad toatemperatuuril õhu käes kuivada. See on oluline, et vältida hallituse teket säilitamise ajal. Pane kuivad seemned paberkotti või õhukindlasse purki. Ära unusta sildistada anumat taime nime ja kogumise aastaga. Hoia seemneid jahedas, kuivas ja pimedas kohas, näiteks kapis või sahvris. Nõuetekohaselt säilitades püsivad portulakroosi seemned idanemisvõimelised mitu aastat.
Järgmisel kevadel, umbes 6-8 nädalat enne viimaseid öökülmi, saad kogutud seemnetest alustada uute taimede ettekasvatamist. See annab sulle täieliku kontrolli taimede arvu ja kasvukoha üle ning pakub rõõmu uue elu tärkamise jälgimisest. Seemnete kogumine on portulakroosi puhul kahtlemata kõige praktilisem ja lollikindlam viis tagada lilleilu ka järgnevateks suvedeks.
