Maikellukese lõikamine ja tagasilõikamine

Paljude aednike jaoks on taimede lõikamine ja tagasilõikamine rutiinne hooldustöö, mis aitab hoida taimi tervena, soodustada õitsemist ja anda neile korrektne kuju. Maikellukese puhul on aga lugu mõnevõrra teistsugune. See vähenõudlik ja looduslähedane lill ei vaja regulaarset pügamist ega kujundamist. Siiski on mõned olukorrad ja tegevused, mis on seotud taimeosade eemaldamisega ja mida iga maikellukese kasvataja peaks teadma. Selles artiklis selgitame, millal ja mida maikellukese juures lõigata ning miks on oluline lasta loodusel teha enamik tööst ise.

Põhiline reegel maikellukese hooldamisel on – mida vähem lõikamist, seda parem. Maikelluke on püsik, mille elutsükkel on looduse poolt paika pandud ja sellesse sekkumine ei ole tavaliselt vajalik ega isegi soovitav. Tema ilu peitub just tema metsikus ja naturaalses välimuses. Erinevalt paljudest teistest aiataimedest ei soodusta maikellukese tagasilõikamine uut õitsemist samal hooajal ega paranda tema kasvukuju.

Kõige olulisem on meeles pidada, et maikellukese lehti ei tohi kunagi eemaldada enne, kui need on täielikult kolletunud ja närbunud. Lehed on taime “päikesepaneelid”, mis toodavad fotosünteesi abil energiat. Pärast õitsemist jätkavad lehed aktiivselt tööd, kogudes varuaineid, mis talletatakse maa-alustesse risoomidesse. Need varuained on eluliselt tähtsad taime talvitumiseks ja järgmise aasta kasvuks ning õitsemiseks.

Lehtede liiga varajane äralõikamine, näiteks kohe pärast õitsemist, kui need on veel rohelised, röövib taimelt võimaluse energiat koguda. See nõrgestab taime oluliselt, mille tulemusena on järgmise aasta kasv kiduram ja õitsemine napim. Mitme aasta järjestikune lehtede enneaegne eemaldamine võib viia taime hukkumiseni. Seega, ole kannatlik ja lase lehtedel oma töö rahulikult lõpuni teha.

Närbunud õite eemaldamine

Üks tegevus, mida võib kaaluda, on närbunud õisikute eemaldamine pärast õitsemise lõppu. Sellel on peamiselt esteetiline eesmärk – taim näeb ilma kuivanud õievarteta korrektsem välja. Samuti takistab see seemnete moodustumist. Maikellukese seemned valmivad suve lõpus punastes mürgistes marjades. Seemnete valmimine võtab taimelt energiat, mida ta saaks muidu kasutada risoomide tugevdamiseks.

Kui sa ei soovi, et maikelluke aias seemnetega leviks või kui soovid suunata kogu taime energia risoomide kasvu, on närbunud õisikuvarte äralõikamine mõistlik tegu. Lõige tuleks teha võimalikult maapinna lähedalt. See on aga puhtalt vabatahtlik tegevus. Kui sind kuivanud õievarred ei häiri ja sa ei muretse seemnetega leviku pärast, võid need ka rahumeeli alles jätta. Looduses hoolitseb selle eest tuul ja aeg.

On oluline rõhutada, et närbunud õite eemaldamine ei soodusta uut õitsemist samal aastal. Maikelluke õitseb vaid ühe korra aastas, kevadel. Seega on see tegevus pigem seotud taime energia suunamise ja aia väljanägemisega, mitte õitsemise pikendamisega. Paljud aednikud jätavad selle töö tegemata, lastes taimel elada oma loomulikku elu.

Pea meeles, et kõik maikellukese osad, sealhulgas valmivad marjad, on mürgised. Kui aias liigub väikesi lapsi või lemmikloomi, kes võivad marju suhu pista, on õisikuvarte eemaldamine pärast õitsemist tungivalt soovitatav ohutuse tagamiseks. See on üks olulisemaid argumente selle hooldustöö kasuks.

Lehtede lõikamine sügisel

Nagu juba mainitud, on lehtede lõikamisega ootamine kuni sügiseni ülioluline. Parim aeg lehtede eemaldamiseks on siis, kui nad on täielikult pruuniks ja kuivaks muutunud ning lamandunud vastu maad. Sel hetkel on nad oma ülesande täitnud ja nende eemaldamine ei kahjusta taime kuidagi. Tavaliselt juhtub see hilissügisel, pärast esimesi öökülmi.

Kuivanud lehtede eemaldamine on peamiselt sanitaarne meede. See aitab hoida peenra puhtana ja vältida haigustekitajate, näiteks seenhaiguste eoste, ning kahjurimunade talvitumist taimejäänustel. Korralikult puhastatud peenar vähendab haiguste riski järgmisel aastal. Lehed võib lihtsalt ära riisuda või kääridega maapinnalt ära lõigata.

Kui lehed on terved, võib need jätta ka talveks maapinnale, kus nad moodustavad loodusliku multšikihi. Lagunedes rikastavad need mulda orgaanilise ainega, just nagu metsa all. See on kõige looduslähedasem lähenemine. Kui aga oled eelneval hooajal märganud taimedel haiguste, näiteks lehelaiksuse märke, on kindlam vanad lehed siiski eemaldada ja hävitada, mitte komposteerida.

Kokkuvõttes on sügisene lehtede lõikamine ainus tõeliselt vajalik lõikamistöö maikellukese juures, ja ka see on peamiselt seotud aia hügieeniga. Kui eelistad looduslähedast ja vähest hooldust nõudvat aeda, võid lasta loodusel ka selle töö enda eest ära teha.

Puhmiku harvendamine ja piiramine

Kuigi see ei ole lõikamine traditsioonilises mõttes, on maikellukese puhmiku harvendamine ja piiramine seotud taimeosade eemaldamisega. Maikelluke levib aktiivselt oma maa-aluste risoomide abil ja võib aja jooksul muutuda üsna invasiivseks, hõivates suuremaid alasid ja tõrjudes välja teisi taimi. Seetõttu on vajalik tema levikut aeg-ajalt kontrolli all hoida.

Puhmiku piiramiseks kaevatakse labidaga piki peenra serva, lõigates läbi soovimatutesse kohtadesse levinud risoomid. Need risoomid kaevatakse seejärel välja. Seda tööd on kõige parem teha sügisel või varakevadel, kui taim on puhkeolekus. Välja kaevatud risoomitükke võib kasutada uue maikellukeseala rajamiseks või lihtsalt komposteerida.

Lisaks piiramisele võib olla vajalik ka puhmiku enda harvendamine. Kui maikellukeseala on muutunud väga tihedaks, hakkavad taimed omavahel konkureerima ja õitsemine võib väheneda. Sellisel juhul kaevatakse osa puhmikust üles, jagatakse risoomid ja istutatakse tugevamad tükid tagasi, jättes nende vahele rohkem ruumi. See on noorenduskuur, mis annab taimele uut elujõudu.

Mõned aednikud paigaldavad maikellukese peenra ümber maa-alused tõkked, näiteks spetsiaalse plastist peenrapiirde, mis on kaevatud umbes 20 cm sügavusele. See on väga tõhus viis risoomide leviku piiramiseks ja vähendab oluliselt vajadust pideva väljakaevamise järele. See on hea lahendus, kui soovid hoida maikellukest kindlalt selleks ettenähtud alal.

Kokkuvõte ja olulisemad meeldetuletused

Maikellukese lõikamise puhul kehtib kuldreegel: vähem on rohkem. See taim ei vaja regulaarset pügamist ega kujundamist. Kõige olulisem on mitte kunagi eemaldada rohelisi lehti, kuna see nõrgestab taime ja pärsib järgmise aasta õitsemist. Lase lehtedel rahulikult kolletuda ja närbuda.

Ainus soovitatav lõikus on närbunud õisikuvarte eemaldamine pärast õitsemist, peamiselt esteetilistel ja ohutuskaalutlustel (mürgised marjad). See on aga vabatahtlik. Sügisel, kui lehed on täielikult kuivanud, võib need eemaldada, et vältida haiguste levikut, kuid ka selle võib jätta tegemata.

Olulisem kui lõikamine on maikellukese puhul tema invasiivse kasvu kontrolli all hoidmine. Risoomide leviku piiramine ja liiga tihedaks kasvanud puhmiku harvendamine on vajalikud tööd, mis tagavad taime hea tervise ja hoiavad aia korras. Neid töid tehakse labidaga, mitte kääridega.

Seega, naudi oma maikellukesi ja lase neil kasvada võimalikult loomulikult. Sinu peamine ülesanne on pakkuda neile sobiv kasvukoht ja lasta neil elada oma rahulikku elu. Vastutasuks pakuvad nad sulle igal kevadel lummavat õiteilu ja unustamatut aroomi, nõudes selleks minimaalset vaeva.