Maikelluke, see tagasihoidlik, kuid võluva aroomiga kevadine õitseja, on paljude aednike lemmik. Tema õrnad valged kellukesed toovad aeda värskust ja romantikat. Maikellukese istutamine ja paljundamine on jõukohane ka algajale aednikule, sest tegemist on vähenõudliku ja vastupidava taimega. Eduka tulemuse saavutamiseks on siiski oluline teada mõningaid põhitõdesid ja nippe, mida selles artiklis põhjalikult käsitleme. Alustades õigest istutusajast ja -kohast ning lõpetades erinevate paljundusmeetoditega, leiad siit kõik vajaliku, et luua oma aeda kaunis ja lõhnav maikellukeseala.
Õige istutusaja valik on maikellukese eduka kasvu seisukohalt ülioluline. Parim aeg maikellukese risoomide istutamiseks on sügisel, septembrist novembrini. Sel perioodil on taim puhkeseisundis ja jõuab enne talve tulekut korralikult juurduda. Kevadine istutamine on samuti võimalik, kuid seda tuleks teha võimalikult vara, kohe pärast mulla sulamist, et taimel oleks piisavalt aega kohanemiseks enne suvekuumust.
Istutuskoha valikul tuleb arvestada maikellukese looduslike eelistustega. Nagu eelnevalt mainitud, armastab ta poolvarjulist või varjulist kasvukohta ning huumusrikast, niisket ja hästi kuivendatud mulda. Enne istutamist tuleks pinnas hoolikalt ette valmistada – kaevata see läbi, eemaldada umbrohi ja kivid ning rikastada komposti või kõdunenud lehtedega. See loob taimele soodsad tingimused kiireks juurdumiseks ja kasvuks.
Maikellukese risoomid, mida nimetatakse ka juurikaiks, on väikesed ja neil on näha pungad, millest arenevad uued võrsed. Istutamisel tuleks risoomid asetada horisontaalselt umbes 3-5 sentimeetri sügavusele mulda, pungad ülespoole. Risoomide vahele tuleks jätta umbes 10-15 sentimeetrit ruumi, et taimedel oleks piisavalt kasvuruumi. Pärast istutamist tuleb muld kergelt kinni vajutada ja põhjalikult kasta.
Istutussügavus ja vahekaugus
Maikellukese istutamisel on õige sügavus ja taimede vahekaugus olulised tegurid, mis mõjutavad nende kasvu ja levikut. Risoomid tuleks istutada suhteliselt madalale, vaid mõne sentimeetri sügavusele. Liiga sügavale istutatud risoomidel on raskem maapinnale tungida ja nende kasv võib olla aeglasem. Üldine reegel on, et istutussügavus peaks olema umbes kaks korda risoomi paksus.
Rohkem artikleid sel teemal
Taimedevaheline kaugus sõltub sellest, kui kiiresti soovid saada tihedat maikellukese vaipa. Kui soovid kiiremat tulemust, võid istutada risoomid tihedamalt, näiteks 5-10 sentimeetrise vahega. Kui aga eelistad lasta taimedel loomulikult levida, võid jätta nende vahele suurema vahemaa, näiteks 15-20 sentimeetrit. Maikelluke levib risoomide abil üsna kiiresti ja täidab tühjad kohad mõne aastaga.
Oluline on meeles pidada, et maikelluke võib muutuda invasiivseks, eriti soodsates tingimustes. Seetõttu on soovitatav piirata tema kasvuala maa-aluste tõketega, mis paigaldatakse umbes 15-20 sentimeetri sügavusele mulda. See hoiab ära risoomide levimise soovimatutesse kohtadesse, näiteks murusse või teistesse lillepeenardesse. Tõkked aitavad säilitada aia korrastatud ilmet.
Pärast istutamist on oluline hoida muld niiskena, kuid mitte läbimärjana. Regulaarne kastmine on vajalik, eriti esimestel nädalatel, kuni taimed on korralikult juurdunud. Kui uued võrsed on ilmunud ja taimed on hakanud kasvama, võib kastmist vähendada, kuid mulda ei tohiks lasta täielikult läbi kuivada.
Paljundamine risoomide jagamisega
Kõige levinum ja lihtsam viis maikellukese paljundamiseks on risoomide jagamine. See meetod tagab emataimega identsete järglaste saamise ja on kiireim viis uute taimede saamiseks. Jagamiseks on parim aeg sügisel, kui taim on lõpetanud oma kasvuperioodi, või varakevadel, enne uute võrsete ilmumist. Sügisene jagamine annab taimedele aega juurdumiseks enne talve.
Rohkem artikleid sel teemal
Puhmiku jagamiseks tuleb see ettevaatlikult labidaga maast välja kaevata, püüdes juuri võimalikult vähe vigastada. Seejärel raputatakse üleliigne muld juurte ümbert lahti, et risoomid oleksid paremini nähtavad. Risoomid on omavahel põimunud ja neil on selgelt eristatavad kasvupungad. Terava noa, aianugade või lihtsalt käte abil eraldatakse risoomid väiksemateks tükkideks.
Igal eraldatud risoomitükil peab olema vähemalt üks, eelistatavalt mitu, tugevat kasvupunga. Need pungad on uute võrsete ja lehtede allikaks. Samuti on oluline, et igal tükil oleks piisavalt juuri, mis aitavad taimel uues kohas kiiremini kohaneda. Pärast jagamist tuleks risoomitükid võimalikult kiiresti uude kohta istutada, et vältida nende kuivamist.
Uude kasvukohta istutatakse risoomid samamoodi nagu esmasel istutamisel – horisontaalselt, pungad ülespoole ja mõne sentimeetri sügavusele. Pärast istutamist kastetakse taimi hoolikalt. Risoomide jagamine mitte ainult ei aita paljundada maikellukesi, vaid ka noorendab vanemaid, liiga tihedaks kasvanud puhmikuid, soodustades nende paremat õitsemist.
Paljundamine seemnetega
Maikellukest on võimalik paljundada ka seemnetega, kuid see on oluliselt aeganõudvam ja töömahukam protsess kui risoomide jagamine. Seemnetega paljundamist kasutatakse harvemini, peamiselt uute sortide aretamisel või kui risoome pole saadaval. Maikellukese seemned valmivad suve lõpus või sügise alguses erepunastes, mürgistes marjades.
Seemnete kogumiseks tuleb oodata, kuni marjad on täielikult valminud ja pehmeks muutunud. Seejärel eemaldatakse marjadest seemned ja puhastatakse need hoolikalt viljalihast. Viljaliha sisaldab idanemist pärssivaid aineid, seega on oluline see täielikult eemaldada. Pärast puhastamist pestakse seemneid veega ja kuivatatakse kergelt.
Kõige parem on külvata seemned kohe pärast kogumist sügisel avamaale või külvikasti. Värske seeme idaneb paremini. Külvisügavus peaks olema umbes 1 sentimeeter. Külvikoht tuleks märgistada, et kevadel noori taimi ära ei unustataks. Seemned vajavad idanemiseks külmaperioodi ehk stratifitseerimist, mille nad saavad talvel loomulikul teel.
Maikellukese seemned idanevad aeglaselt ja ebaühtlaselt, idanemine võib võtta aega mitu kuud kuni aasta. Esimesel aastal areneb seemikust vaid väike leht. Õitsemisikka jõuavad seemnetest kasvatatud taimed alles 3-5 aasta pärast. Seega nõuab see paljundusviis kannatlikkust ja hoolt, kuid võib pakkuda rahuldustpakkuva kogemuse pühendunud aednikule.
Ümberistutamine ja noorendamine
Kuigi maikelluke võib kasvada aastaid samal kohal, on aeg-ajalt vajalik teda ümber istutada ja noorendada. Aja jooksul muutub maikellukese puhmik väga tihedaks, risoomid põimuvad omavahel tihedalt läbi ja taimed hakkavad konkureerima valguse, vee ning toitainete pärast. See võib viia õitsemise vähenemiseni ja taimede üldise elujõu languseni.
Ümberistutamine on hea võimalus puhmiku harvendamiseks ja noorendamiseks. Selleks sobib kõige paremini sügisene aeg. Puhmik kaevatakse üles ja jagatakse väiksemateks osadeks, täpselt nagu paljundamisel. Tugevamad ja tervemad risoomid valitakse välja ja istutatakse tagasi ettevalmistatud pinnasesse, jättes taimede vahele piisavalt ruumi. Vanad ja puitunud risoomiosad võib komposti visata.
Enne tagasiistutamist on soovitatav parandada mulla kvaliteeti, lisades komposti või muud orgaanilist ainet. See annab taimedele uueks kasvuks vajalikud toitained. Pärast istutamist tuleb taimi korralikult kasta. Noorendatud maikellukesed hakkavad järgmisel kevadel jõudsamalt kasvama ja pakuvad taas rikkalikku õitsemist.
Ümberistutamist ja noorendamist võiks ette võtta iga 3-5 aasta tagant, sõltuvalt kasvutingimustest ja puhmiku tihedusest. Regulaarne hooldus tagab, et sinu maikellukeseala püsib aastaid kauni, terve ja õiterohkena. See on lihtne töö, mis toob kaasa silmnähtavaid tulemusi ja aitab säilitada selle imelise lille ilu sinu aias.
