Laukapuu on tänu oma vastupidavusele, vähenõudlikkusele ja mitmekülgsele kasutusele suurepärane valik igasse aeda, olgu eesmärgiks siis tiheda heki rajamine, kauni soolotaime kasvatamine või maitsvate viljade saamine. Selleks, et taim saaks aga parima võimaliku stardi ja rõõmustaks aednikku aastaid, on ülioluline pöörata tähelepanu õigetele istutus- ja paljundusvõtetele. Korrektselt valitud asukoht, hoolikalt ettevalmistatud pinnas ja õige istutussügavus on vundamendiks terve ja elujõulise põõsa kasvule. Samuti pakub laukapuu mitmeid lihtsaid võimalusi paljundamiseks, mis lubavad oma aia kollektsiooni soodsalt laiendada või sõpradega taimi jagada. Selles artiklis käsitleme põhjalikult kõiki olulisi aspekte, alates ideaalse kasvukoha leidmisest kuni erinevate paljundusmeetodite, nagu seemnete, pistikute ja juurevõsude kasutamiseni.
Laukapuu istutamise ja paljundamise protsess algab alati hoolikast planeerimisest, mis tagab hilisema edu. Enne labida maasse löömist tuleb põhjalikult läbi mõelda taime tulevane asukoht, arvestades selle valguse-, mulla- ja ruumivajadust. Laukapuu on küll leplik taim, kuid päikesepaisteline ja tuulte eest kaitstud kasvukoht tagab parema õitsemise ja rikkalikuma saagi. Sama oluline on ka paljundusmeetodi valik, mis sõltub aedniku eesmärkidest, kogemustest ja olemasolevatest ressurssidest. Seemnetega paljundamine on aeganõudvam, kuid võimaldab saada suure hulga taimi, samas kui vegetatiivsed meetodid, nagu pistikutest või juurevõsudest kasvatamine, tagavad emataimega identsete järglaste saamise ja kiirema tulemuse.
Eduka istutuse aluseks on kvaliteetne istutusmaterjal ja korralikult ettevalmistatud istutusauk. Oluline on valida terve ja tugeva juurestikuga istik, millel pole haiguste ega kahjurite tunnuseid. Istutusaugu ettevalmistamisel ei tohiks koonerdada – see peaks olema piisavalt suur, et juured mahuksid vabalt sirgelt sisse. Augu põhja lisatud kompost või kõdunenud sõnnik annab noorele taimele vajalikud toitained heaks stardiks ja parandab mulla struktuuri. Õige istutussügavus, kus juurekael jääb maapinnaga tasa, on samuti kriitilise tähtsusega, et vältida taime kiratsema jäämist või isegi hukkumist.
Pärast istutamist algab hoolduse faas, mis on noore taime jaoks eluliselt tähtis. Esimestel nädalatel ja kuudel on kõige olulisem tagada piisav ja regulaarne kastmine, et soodustada juurestiku arengut ja vältida stressi. Multšikihi laotamine taime ümber aitab hoida mullas niiskust, pärsib umbrohtude kasvu ja kaitseb noort juurestikku temperatuurikõikumiste eest. Samuti on oluline kaitsta noort taime võimalike kahjurite ja loomade eest, kes võivad sellele kergesti liiga teha. Kannatlikkus ja järjepidev hoolitsus tagavad, et laukapuust kasvab tugev ja terve põõsas.
Sobiva kasvukoha valik
Laukapuu on oma olemuselt valguselembene taim, mis tähendab, et parima kasvu ja kõige rikkalikuma saagi saamiseks tuleks talle valida aias võimalikult päikesepaisteline kasvukoht. Kuigi ta talub ka poolvarju, jääb õitsemine ja viljakandvus varjulisemas kohas tagasihoidlikumaks ning põõsas võib venida valguse suunas välja, kaotades oma kompaktse vormi. Ideaalis peaks taim saama vähemalt kuus tundi otsest päikesevalgust päevas. Samuti on oluline arvestada, et laukapuust kasvab aja jooksul üsna suur ja laiuv põõsas, mistõttu tuleks talle jätta piisavalt kasvuruumi nii laiusesse kui ka kõrgusesse, et vältida tulevikus konflikti naabertaimede või hoonetega.
Rohkem artikleid sel teemal
Mulla osas ei ole laukapuu eriti pirtsakas ja lepib enamike aiamuldadega, kuid eelistab siiski hästi kuivendatud ja viljakat pinnast. Kõige paremini sobib talle neutraalne või kergelt aluseline muld. Rasked ja niisked savimullad ei ole talle meeltmööda, kuna seisev vesi võib põhjustada juurte hapnikupuudust ja mädanemist. Kui aias on just selline muld, tuleks istutusauku parandada, lisades sinna jämedat liiva, kruusa või komposti, et muuta see õhulisemaks ja paremini vett läbilaskvaks. Samuti ei talu laukapuu kõrget põhjavett, seega tuleks vältida aia madalamaid ja niiskemaid osi.
Lisaks valgusele ja mullale tuleks arvestada ka kaitstust tuulte eest. Kuigi laukapuu on üsna tugeva oksastikuga, võivad tugevad ja külmad talvised tuuled siiski kahjustada õiepungi ja kuivatada noori võrseid. Seetõttu on hea, kui kasvukoht on kaitstud valitsevate tuulte eest näiteks hoone seina, tihedama heki või teiste suuremate puude abil. Tuulevaiksem asukoht loob taimele soodsama mikrokliima, mis aitab kaasa paremale talvitumisele ja rikkalikumale õitsemisele kevadel.
Planeerides laukapuule kohta aias, tasub mõelda ka selle funktsioonile. Kui eesmärk on rajada läbimatu hekk, tuleks taimed istutada üksteisele lähemale, arvestades umbes meetrist vahekaugust. Kui aga soovitakse kasvatada laukapuud soolotaime või väikese puuna, tuleks talle jätta rohkem ruumi, et tema kaunis kasvukuju ja rikkalik õitsemine pääseksid mõjule. Arvestada tuleks ka juurevõsude tekkega – laukapuu on tuntud oma võime poolest ajada juurevõsusid, mis võivad aias laiali levida. Selle vältimiseks võib istutusalale paigaldada juuretõkkekanga.
Istutusprotsess
Õige istutusaeg on laukapuu eduka kasvu üks võtmetegureid. Parim aeg istutamiseks on kas varakevadel, pärast maapinna sulamist, või sügisel, septembrist oktoobrini. Sügisesel istutamisel on see eelis, et taimel on piisavalt aega enne talve saabumist juurduda ja kevadel saab ta kohe täie jõuga kasvama hakata. Kevadine istutamine on samuti hea valik, kuid siis tuleb suve jooksul hoolikamalt jälgida taime veevajadust. Paljasjuurseid istikuid tuleks alati istutada puhkeperioodil, samas kui konteineristikuid võib istutada kogu kasvuperioodi vältel, vältides vaid kõige kuumemaid suvepäevi.
Rohkem artikleid sel teemal
Istutusaugu ettevalmistamine on töö, mida tasub teha hoolikalt. Auk peaks olema vähemalt kaks korda laiem ja poolteist korda sügavam kui istiku juurepall. See tagab, et juurtel on piisavalt kobestatud mulda, kuhu laieneda. Augu kaevamisel on hea eraldada mulla pealmine, viljakam kiht alumisest, vähem viljakast kihist. Augu põhja on soovitatav panna kiht drenaaži, näiteks kruusa või kergkruusa, eriti raskema mulla puhul. Seejärel tuleks põhjakiht segada komposti, kõdunenud sõnniku või spetsiaalse istutusmullaga, et rikastada seda toitainetega.
Enne istutamist tuleks istikut korralikult ette valmistada. Konteineristiku puhul tuleks seda põhjalikult kasta, et juurepall oleks niiske. Paljasjuurse istiku juuri on hea enne istutamist paar tundi vees leotada ja kahjustatud või liiga pikad juured tagasi lõigata. Istutamisel tuleb jälgida, et taim satuks auku õigele sügavusele – juurekael (koht, kus tüvi läheb üle juurteks) peab jääma ümbritseva maapinnaga samale tasapinnale. Liiga sügavale istutamine on üks levinumaid vigu, mis võib pärssida taime kasvu ja põhjustada tüve mädanemist.
Pärast taime auku asetamist täidetakse see ettevalmistatud mullaseguga, tihendades mulda kihtide kaupa õrnalt, et vältida õhutaskute teket. Kui auk on täidetud, vormitakse taime ümber kastmisnõgu ja taime kastetakse rikkalikult, isegi kui muld on niiske. See aitab mullal tihedalt ümber juurte settida. Lõpuks on väga soovitatav katta mullapind taime ümber 5-10 cm paksuse multšikihiga (nt puukoor, kompost), mis aitab hoida niiskust, takistab umbrohu kasvu ja kaitseb juuri. Multšikiht tuleks jätta tüvest mõne sentimeetri kaugusele, et vältida koore haudumist.
Paljundamine seemnetega
Laukapuu paljundamine seemnetest on huvitav, kuid aeganõudev protsess, mis nõuab kannatlikkust. Seemned vajavad idanemiseks külmstratifikatsiooni ehk külmaga töötlemist, mis imiteerib looduslikke talvetingimusi. Kõige lihtsam on külvata seemned sügisel otse avamaale ettevalmistatud peenrasse. Seemned tuleks katta umbes 1-2 cm paksuse mullakihiga. Talve jooksul läbivad seemned loomuliku külmaperioodi ja tärkavad kevadel, kui tingimused on sobivad. Tuleb siiski arvestada, et idanevus võib olla ebaühtlane ja kõik seemned ei pruugi tärgata.
Alternatiivina võib stratifitseerimist läbi viia ka kontrollitud tingimustes. Selleks tuleb sügisel korjatud ja puhastatud seemned segada niiske liiva või turbaga ning panna kilekotti või karpi. Seda segu hoitakse seejärel 3-4 kuud külmkapis temperatuuril 1-5 °C. Oluline on segu niiskust regulaarselt kontrollida ja vajadusel piserdada, et see läbi ei kuivaks. Pärast külmaperioodi lõppu, varakevadel, külvatakse seemned külvikasti või pottidesse idanema.
Kui seemikud on tärganud ja piisavalt suured, et neid käsitseda, tuleks nad pikeerida ehk istutada ümber eraldi pottidesse või harvemini peenrasse, et neil oleks piisavalt ruumi kasvamiseks. Noored taimed vajavad regulaarset kastmist ja kaitset ereda päikese ning tuule eest. Esimese aasta jooksul on oluline hoida kasvukeskkond umbrohuvaba, et vältida konkurentsi vee ja toitainete pärast. Noored laukapuud kasvavad esialgu üsna aeglaselt, mistõttu tuleb varuda kannatust.
Tuleb meeles pidada, et seemnetest kasvatatud laukapuud ei pruugi olla sordiehtsad ehk nad ei pruugi täielikult sarnaneda emataimega, eriti kui läheduses kasvas teisi ploomipuu liike, millega võis toimuda risttolmlemine. Seetõttu on seemnetega paljundamine pigem sobilik loodusliku heki rajamiseks või juhul, kui soovitakse saada suuremat hulka pookealuseid. Kui eesmärk on aga säilitada kindla sordi omadusi, näiteks suuri vilju või erilist kasvukuju, tuleks eelistada vegetatiivseid paljundusviise.
Vegetatiivne paljundamine
Vegetatiivne paljundamine on laukapuu puhul levinud ja tõhus meetod, mis tagab emataimega geneetiliselt identsete järglaste saamise. Üks lihtsamaid viise on juurevõsude kasutamine. Laukapuu on tuntud oma kalduvuse poolest ajada emataimest kaugemale juurevõsusid, mis on sisuliselt uued noored taimed. Varakevadel või sügisel saab need võsud ettevaatlikult koos juureosaga emataime küljest lahti kaevata ja istutada uude kasvukohta. Oluline on valida elujõulised, hästi arenenud juurtega võsud ja püüda säilitada võimalikult palju juuri.
Teine levinud vegetatiivse paljundamise viis on pistikutega. Laukapuud saab paljundada nii puitunud kui ka poolpuitunud pistikutega. Puitunud pistikud lõigatakse sügisel pärast lehtede langemist üheaastastelt tugevatelt võrsetelt. Pistikud peaksid olema umbes 20-30 cm pikad ja pliiatsijämedused. Need võib panna kimpu, asetada niiskesse liiva ja hoida ületalve jahedas keldris või külvata kohe avamaale peenrasse, jättes maapinnale vaid ülemise punga. Kevadeks peaksid pistikud olema juurdunud.
Poolpuitunud pistikud lõigatakse suve keskel, juulis või augustis, sama aasta võrsetelt. Pistik peaks olema 10-15 cm pikk, selle alumine ots lõigatakse viltu punga alt ja eemaldatakse alumised lehed, jättes alles vaid 2-3 ülemist lehte. Juurdumise soodustamiseks võib pistiku alumise otsa kasta juurdumishormooni sisse. Seejärel torgatakse pistikud niiske ja õhurikka substraadiga (nt turba ja liiva segu) täidetud potti või kasti. Juurdumise ajaks on oluline tagada kõrge õhuniiskus, mistõttu tuleks pistikud katta kile või klaasiga ja hoida soojas, valgusküllases, kuid otsese päikese eest varjatud kohas.
Lisaks eelnevatele meetoditele on võimalik laukapuud paljundada ka pookimisega. Seda meetodit kasutatakse peamiselt sordiaretuses või kui soovitakse kindla sordi omadusi (nt suured viljad, okasteta oksad) kanda edasi vastupidavale alusele. Pookealusena kasutatakse tavaliselt seemnest kasvatatud noort laukapuud või mõnda muud sobivat ploomipuulist. Pookimiseks sobivad erinevad meetodid, näiteks silmastamine või oksastamine, ja see nõuab juba teatud vilumust ja teadmisi. See on aga kindlaim viis väärtuslike sortide paljundamiseks.
