Lame ogaputk on kompromissitu päikeseaustaja, kelle ilu ja elujõud on otseselt seotud talle pakutava valguse hulgaga. Tema looduslikud kasvukohad – avatud stepid, päikeselised niidud ja kivised mäenõlvad – on kõik kohad, kus päikesevalgus on külluslik ja takistamatu. See evolutsiooniline pärand on sügavalt juurdunud taime füsioloogiasse, mistõttu on aias tema jaoks parim koht see, mis on kõige kauem päikese käes. Optimaalseks kasvuks ja arenguks vajab lame ogaputk vähemalt kuus kuni kaheksa tundi otsest, filtreerimata päikesevalgust iga päev.
Valgus ei ole lame ogaputke jaoks oluline mitte ainult fotosünteesiks, mis on kõigi roheliste taimede elu alus, vaid ka tema kõige hinnatumate omaduste esiletoomiseks. Just intensiivne päikesevalgus, eriti selle UV-spektri osa, stimuleerib taimes antotsüaanide tootmist. Need on pigmendid, mis annavad õisikutele ja kandelehtedele nende iseloomuliku, intensiivse terassinise värvuse. Varjulisemates tingimustes jääb värv paratamatult kahvatumaks, sageli rohekaks või hallikaks, kaotades suure osa oma dekoratiivsest väärtusest.
Lisaks värvi mõjutamisele on valgusel kriitiline roll ka taime struktuuri kujundamisel. Piisava päikesevalguse käes kasvab lame ogaputk kompaktseks ja tugevaks puhmikuks. Tema varred on paksud, vastupidavad ja suudavad püsti hoida ka suuri õisikuid. Valguse puuduses hakkab taim aga valguse poole “venima” – seda nähtust nimetatakse etiolatsiooniks. Varred muutuvad pikaks, peenikeseks ja nõrgaks, lehed on hõredamad ning taim kaotab oma kauni arhitektuurse vormi ja võib kergesti lamanduda.
Seega on lame ogaputke istutuskoha valikul päikesevalguse kättesaadavus kõige olulisem tegur, mida tuleb arvestada. Lõunapoolne või läänepoolne peenar on ideaalne valik. Tuleb vältida kohti, mida varjutavad hooned, suured puud või põõsad. Isegi kui koht on osa päevast päikeseline, ei pruugi sellest piisata, et taim saaks näidata kogu oma potentsiaali. Terve ja õnnelik lame ogaputk on see, kes saab päikest võtta hommikust õhtuni.
Valguse mõju fotosünteesile ja kasvule
Fotosüntees on protsess, mille käigus taimed kasutavad päikesevalguse energiat, et muuta süsihappegaas ja vesi glükoosiks – suhkruks, mis on nende peamine energiaallikas. Lame ogaputke kui täispäikese taime fotosünteesi aparaat on kohanenud töötama maksimaalse efektiivsusega just kõrge valgustugevuse tingimustes. Piisav valgus tagab, et taim suudab toota piisavalt energiat mitte ainult ellujäämiseks, vaid ka tugeva juurestiku, lehestiku ja rikkalike õisikute arendamiseks.
Valguse puudus, isegi osaline vari, pärsib oluliselt fotosünteesi kiirust. Taim ei suuda toota piisavalt energiat, mis väljendub aeglasemas kasvus ja kiduras välimuses. Taime lehed võivad muutuda suuremaks ja õhemaks, püüdes kinni püüda võimalikult palju saadaolevat valgust, kuid see muudab nad ka õrnemaks ja vastuvõtlikumaks kahjustustele. Üldine tulemus on nõrk ja elujõuetu taim, mis ei suuda konkureerida teiste taimedega ega seista vastu haigustele.
Valguse kvaliteet on samuti oluline. Otsene päikesevalgus sisaldab täisspektrit lainepikkusi, sealhulgas sinist ja punast valgust, mis on fotosünteesiks kõige olulisemad, ning UV-valgust, mis on oluline värvi arenguks. Puude lehestiku alt läbi filtreerunud valgus on sageli rohelise valguse rikas (kuna klorofüll peegeldab rohelist valgust), kuid vaene punase ja sinise valguse poolest. See “roheline vari” ei ole fotosünteesiks optimaalne ja pärsib samuti taime kasvu.
Aedniku ülesanne on mõista neid põhimõtteid ja leida aias koht, kus valgustingimused vastavad taime vajadustele. See võib tähendada olemasoleva peenra ümberkujundamist või täiesti uue, päikeselise istutusala loomist. See on investeering, mis tasub end ära, kui näed lame ogaputke kasvamas jõuliseks ja õitsemas rikkalikult, näidates oma täit potentsiaali.
Seos valguse ja õitsemise vahel
Valgus on üks peamisi signaale, mis käivitab paljudel taimedel õitsemise. Lame ogaputke puhul on rikkalik ja kvaliteetne õitsemine otseselt seotud päikesetundide arvuga. Piisav valgusenergia võimaldab taimel koguda piisavalt ressursse, et moodustada suuri ja arvukaid õisikuid. Varjus kasvav taim võib küll lehti kasvatada, kuid tal lihtsalt ei jagu energiat, et panustada kulukasse õitsemisprotsessi.
Lisaks energia tagamisele mõjutab valgus ka õite kvaliteeti. Nagu juba mainitud, on intensiivne päikesevalgus vajalik erksa sinise värvi tekkimiseks. See värv ei ole oluline ainult esteetilisest vaatepunktist, vaid mängib rolli ka tolmeldajate ligimeelitamisel. Mesilased, kimalased ja liblikad näevad värve teistmoodi kui inimesed ja erksad värvid on neile selgeks signaaliks nektari ja õietolmu olemasolust. Seega aitab piisav valgus kaasa ka taime edukale paljunemisele.
Õitsemise ajastus ja kestus võivad samuti sõltuda valgusest. Kuigi peamiseks õitsemist mõjutavaks teguriks on temperatuur ja päevapikkus, tagab täispäikeseline kasvukoht, et taim saab maksimaalselt ära kasutada sobivat perioodi. Varjus võib õitsemine alata hiljem ja kesta lühemat aega. Tugev päike aitab ka õisikutel pärast vihma kiiremini kuivada, vähendades riski, et need hakkavad hallitama või mädanema.
Aias planeerides tuleb arvestada, et teised, kõrgemad taimed ei hakkaks suve edenedes lame ogaputke varjama. Mis kevadel tundub päikeseline koht, võib suve keskpaigaks, kui naabertaimed on oma täiskõrguse saavutanud, osutuda üsna varjuliseks. Seetõttu tuleks lame ogaputk istutada peenra esiserva või kombineerida teda madalamate või samasuguse valgusnõudlusega taimedega, näiteks madalate kõrreliste, kukerohu või käokannusega.
Varjutaluvus ja poolvarjus kasvatamine
Kuigi lame ogaputke ideaal on täispäike, näitab ta teatud määral kohanemisvõimet ja suudab ellu jääda ka kerges poolvarjus. Siinkohal on oluline defineerida, mida “kerge poolvari” tähendab. See on tavaliselt koht, mis saab 4-6 tundi otsest päikesevalgust päevas, eelistatavalt hommikupäikest, mis on jahedam kui intensiivne pärastlõunane päike. Koht, mis on pidevalt lausvarjus või saab vaid paar tundi päikest, talle kindlasti ei sobi.
Poolvarjus kasvatamisel tuleb aga leppida teatud kompromissidega. Kõige märgatavam on see, et taim ei saavuta kunagi seda intensiivset sinist värvi, mis on täispäikeses kasvavatel isenditel. Õisikud jäävad pigem hallikas-siniseks või isegi rohekaks. Samuti on õitsemine tagasihoidlikum, õisikuid on vähem ja need on väiksemad. Taim ise on tõenäoliselt kõrgem ja hõredam, kuna ta sirutab end valguse poole.
On olukordi, kus poolvari võib olla isegi kasulik. Väga kuumas kliimas, kus pärastlõunane päike on kõrvetav, võib kerge kaitse intensiivseima kuumuse eest aidata taimel paremini toime tulla ja vältida lehtede põletust. Siiski, enamikus parasvöötme aedades, sealhulgas Eestis, ei ole päike nii intensiivne, et see kujutaks endast ohtu, ja reegel “mida rohkem, seda uhkem” kehtib täielikult.
Kui sinu aias on ainult poolvarjulisi kohti, kuid soovid siiski lame ogaputke kasvatada, siis tasub proovida, kuid ootusi tuleks vastavalt kohandada. Tuleb valida kõige valgusküllasem võimalik koht ja tagada eriti hea drenaaž, kuna varjulisemad kohad on sageli ka niiskemad. Tuleb olla valmis selleks, et taim ei pruugi välja näha täpselt selline nagu aiandusajakirjade piltidel, kuid võib siiski pakkuda aiale huvitavat tekstuuri ja vormi.
Praktilised nõuanded asukoha valimiseks
Lame ogaputkele parima koha leidmiseks aias tuleks teha väike eeltöö. Parim viis on jälgida oma aeda terve päeva vältel ja panna tähele, millised alad saavad kõige rohkem otsest päikesevalgust. Tuleks arvestada ka aastaaegade muutumisega – päikese trajektoor on suvel kõrgem ja talvel madalam, mis mõjutab varjude pikkust ja asukohta. Ideaalis peaks valitud koht olema päikeseline vähemalt keskhommikust hilise pärastlõunani.
Tuleks vältida istutamist suurte heitlehiste puude alla. Kuigi kevadel, enne lehtede puhkemist, võib seal olla päikeseline, on suveks, taime aktiivseimaks kasvuperioodiks, sinna tekkinud tihe vari. Samuti tuleb olla ettevaatlik hoonete põhjapoolsete külgedega, mis on enamiku päevast varjus. Aia lõuna-, lääne- ja idakülg on tavaliselt kõige sobivamad.
Istutustihedus on samuti oluline. Lame ogaputke ei tohiks istutada liiga tihedalt teiste, temast kõrgemaks kasvavate taimede vahele, mis võivad teda lämmatada ja valguse ära võtta. Talle tuleks anda piisavalt ruumi, et ta saaks areneda oma täies suuruses ilma konkurentsita valguse pärast. See tagab ka hea õhuringluse, mis on oluline haiguste ennetamiseks.
Kokkuvõtteks võib öelda, et lame ogaputke valgusvajaduse rahuldamine on lihtne, kui sellest põhiprintsiibist kinni pidada. See on investeering taime tervisesse, ilusse ja pikaealisusse. Kui annad talle päikest, mida ta ihkab, premeerib ta sind aastatepikkuse muretu kasvu, vapustava värvi ja ainulaadse struktuuriga, mis rikastab iga aiakujundust. See on taim, mis tõeliselt särab päikese käes.
