Taliküüslaugu edukas kasvatamine sõltub suuresti sellest, kui hästi taimed suudavad üle elada talveperioodi. Kuigi küüslauk on oma olemuselt külmakindel kultuur, võivad ebasoodsad talvised tingimused, nagu tugev pakane ilma lumikatteta, vahelduvad sulad ja külmad ning kevadine liigvesi, taimi oluliselt kahjustada või isegi hävitada. Seetõttu on oluline rakendada teatud agrotehnilisi võtteid, mis aitavad taimedel talveks valmistuda ja selle ohutult läbida. Korralik ettevalmistus sügisel on investeering, mis tagab taimede hea talvitumise ja loob eelduse jõuliseks kasvuks kevadel, pannes aluse rikkalikule saagile.
Talveks valmistumine algab juba õige istutusaja valikuga. Taliküüslauk tuleks istutada sügisel piisavalt vara, et taimed jõuaksid enne püsivate külmade saabumist korralikult juurduda, kuid samas piisavalt hilja, et vältida enneaegset ja liigset pealsete kasvu. Optimaalne istutusaeg Eestis on tavaliselt septembri lõpust oktoobri keskpaigani. Selle ajaga jõuab küüslauk arendada tugeva juurestiku, mis on talvitumise seisukohast palju olulisem kui maapealne osa. Enne talve võib mullapinnale ilmuda vaid väike roheline võrse või ei pruugi seda üldse näha olla.
Kasvukoha valik mängib samuti olulist rolli edukal talvitumisel. Vältida tuleks madalaid ja niiskeid kohti, kuhu kipub kogunema külm õhk ja kevadine sulavesi. Seisev vesi on talvitumisel küüslaugu üks suurimaid vaenlasi, kuna see võib põhjustada juurte lämbumist ja mädanemist. Eelistada tuleks kerge kallakuga, päikesepaistelist ja hea drenaažiga ala. Kõrgendatud peenarde rajamine on väga hea viis liigvee probleemi vältimiseks ja mulla parema soojenemise tagamiseks kevadel.
Kõige olulisemaks talvitumist soodustavaks võtteks on peenra multšimine pärast istutamist. Multšikiht toimib isolaatorina, mis kaitseb mulda ja selles olevaid küüslauguküüsi järskude temperatuurikõikumiste eest. Lumeta talvel hoiab multš ära mulla sügava läbikülmumise, mis võiks kahjustada juuri. Samuti aitab see säilitada mullas niiskust ja takistab kooriku tekkimist. Multšimine on lihtne, kuid äärmiselt tõhus viis tagada oma küüslaugusaagi kindlus läbi talve.
Multšimise roll ja materjalid
Multšimine on taliküüslaugu kasvatamisel peaaegu kohustuslik agrotehniline võte, eriti meie heitlikus kliimas. Multšikihi peamine ülesanne on kaitsta istutatud küüsi külma eest. See loob isoleeriva õhukihi mulla ja väliskeskkonna vahele, aeglustades mulla jahtumist sügisel ja kaitsedes seda sügava läbikülmumise eest talvel. Stabiilsem mullatemperatuur aitab vältida ka taimede “väljakerkimist”, mis võib juhtuda korduvate külmumis-sulamistsüklite tagajärjel.
Rohkem artikleid sel teemal
Multšimiseks sobivad mitmesugused orgaanilised materjalid. Üks parimaid valikuid on põhk või hein, mis on kerge, õhuline ja laguneb aeglaselt. Samuti võib kasutada kuivi puulehti (vältida tammelehti, mis on liiga happelised), saepuru, koorepuru või freesturvast. Ka kompost sobib hästi multšiks, pakkudes lisaks kaitsele ka toitaineid. Multšikihi paksus peaks olema vähemalt 5-10 sentimeetrit, külmemates piirkondades või lumeta talve ootuses isegi kuni 15 sentimeetrit.
Multšimine tuleks teha pärast esimeste püsivate öökülmade saabumist, kui maapind on juba kergelt külmunud. Liiga vara multšimine soojas ja niiskes mullas võib soodustada haiguste arengut ja meelitada ligi hiiri, kes võivad küüslauguküüned ära süüa. Hiirte peletamiseks võib multši alla panna kuuseoksi või raputada materjali hulka midagi, mis neile ei meeldi, näiteks piparmünti.
Kevadel, kui lumi on sulanud ja muld hakkab soojenema, tuleks osa multšikihist eemaldada või laiali hajutada. See võimaldab mullal kiiremini soojeneda ja kuivada ning laseb päikesevalgusel jõuda tärkavate taimedeni. Kui multšimaterjaliks on kompost või kõdunenud sõnnik, võib selle lihtsalt kergelt mulda kobestada, rikastades nii pinnast toitainetega. Põhu- või lehemultši võib jätta taimeridade vahele, kus see toimib edasi umbrohutõrje ja niiskuse hoidjana.
Talvised ohud ja kuidas neid vältida
Kõige suurem oht talvitavale küüslaugule on tugev külm ilma kaitsva lumikatteta. Lumi on parim looduslik isolaator, mis hoiab mulla temperatuuri isegi 20-30-kraadise pakasega nulli lähedal. Kui aga lund ei ole ja tugev külm kestab pikalt, võib muld läbi külmuda sügavuseni, kus asuvad küüslauguküüned ja nende juured, põhjustades nende hukkumist. Just selliste olukordade vältimiseks ongi sügisene multšimine hädavajalik, kuna see asendab puuduvat lumikatet.
Rohkem artikleid sel teemal
Teine suur oht on talvised ja varakevadised sulad, millele järgnevad taas külmad. Kui sula ajal koguneb peenrale vesi, mis seejärel külmub, võib tekkida jääkoorik. Jää all on hapnikupuudus ja taimed võivad lihtsalt lämbuda. Lisaks võib jää kahjustada taimi ka mehaaniliselt. Selle vältimiseks on oluline tagada hea drenaaž ja vältida peenra rajamist lohkudesse. Kui jääkoorik on siiski tekkinud, tuleks see ettevaatlikult purustada, et õhk pääseks ligi.
Kevadine liigvesi on samuti tõsine probleem. Pärast lumerohket talve võib sulavesi peenral pikalt seista, eriti rasketel savimuldadel. Pikaajaline liigniiskus põhjustab juurte mädanemist ja taimede hukkumist. Kõrgpeenarde kasutamine on siin parim lahendus. Kui peenar on tasasel maal, võib selle ümber kaevata madalad kraavid sulavee ärajuhtimiseks. Mulla struktuuri parandamine liiva ja orgaanilise ainega aitab samuti liigveel kiiremini ära valguda.
Kuigi harvem, võib probleemiks olla ka talvine kuivus. Kui sügis on olnud väga kuiv ja talv lumeta, võib muld sügavalt läbi kuivada, eriti tuulistes kohtades. See võib kahjustada küünte juurdumist ja ellujäämist. Seetõttu on oluline, et muld oleks enne talve tulekut parajalt niiske. Kui sügis on põuane, tuleks peenart pärast istutamist kindlasti kasta. Multšikiht aitab ka talvel mullas niiskust säilitada.
Kevadine hooldus pärast talvitumist
Niipea kui lumi on sulanud ja muld on piisavalt tahenenud, algab talvitunud küüslaugu kevadine hooldus. Esimene samm on peenra ülevaatamine ja korrastamine. Kui kasutati paksu multšikihti, näiteks põhku või lehti, tuleks see ettevaatlikult taimede ümbert eemaldada või ridade vahele lükata. See võimaldab päikesel mulda soojendada ja kiirendab taimede kasvu. Kui multšiks oli kompost või turvas, võib selle jätta paigale ja kergelt mulda kobestada.
Järgmine oluline töö on mulla kobestamine. Talve jooksul on muld tihenenud ja selle pinnale võib olla tekkinud koorik, mis takistab õhu ja vee liikumist. Ettevaatlik kobestamine taimeridade vahel ja ümber parandab mulla õhustatust, soodustab juurte tegevust ja aitab mullal kiiremini soojeneda. Samal ajal tuleks eemaldada ka esimesed tärkavad umbrohud, mis hakkavad kohe küüslauguga konkureerima.
Pärast talve on taimed näljased ja vajavad kiiret energiasüsti kasvu alustamiseks. Seetõttu on esimene kevadine pealtväetamine väga oluline. Kui taimed on moodustanud 2-3 lehte, tuleks neid väetada lämmastikurikka väetisega, mis soodustab lehemassi kasvu. Selleks sobib hästi ammooniumnitraadi või karbamiidi lahus või orgaanilistest alternatiividest nõgese- või linnusõnnikuleotis. Väetamine tuleks teha niiskele mullale, et vältida juurte põletamist.
Samuti on oluline hinnata talvekahjustusi. Tuleks üle vaadata, kas kõik taimed on tärganud ja eemaldada tühjad kohad või hukkunud taimed. Kui mõned taimed on talve jooksul mullast välja kerkinud, tuleks need ettevaatlikult tagasi mulda vajutada. Kevadine hoolitsus paneb aluse küüslaugu edasisele arengule ja on otseselt seotud tulevase saagi suurusega.
