Kolmetise pontsiruse üks tähelepanuväärsemaid omadusi on tema erakordne külmakindlus, mis eristab teda enamikust teistest tsitruselistest. See heitlehine taim suudab taluda temperatuure kuni -20°C või isegi madalamaid, mis teeb temast ainsa tsitruselise sugulase, mida saab edukalt kasvatada ka parasvöötme karmima kliimaga piirkondades. Taime edukas talvitumine ei sõltu siiski ainult tema geneetilisest vastupidavusest. Olulist rolli mängivad ka taime vanus, tervislik seisund, kasvukoha mikrokliima ja sügisene ettevalmistus. Nõuetekohane hoolitsus ja ettevalmistus aitavad tagada, et sinu jaapani sidrun elab talve ohutult üle ja rõõmustab sind kevadel uue jõulise kasvuga.
Taime heitlehine olemus on tema peamine kohastumus talve üleelamiseks. Erinevalt igihaljastest tsitruselistest, mis kaotavad vett läbi lehtede ka talvel, viskab kolmetine pontsirus sügisel lehed maha ja läheb puhkeseisundisse. See vähendab oluliselt veekadu ja kaitseb taime külma tuule kuivatava mõju eest. Puhkeseisundis aeglustub taime ainevahetus miinimumini, mis võimaldab tal säästa energiat ja taluda madalaid temperatuure.
Kuigi täiskasvanud, hästi juurdunud taimed on väga vastupidavad, on noored, alla kolme aasta vanused taimed külmale ja talvistele tingimustele oluliselt vastuvõtlikumad. Nende juurestik ei ole veel piisavalt sügavale arenenud ja nende puitunud osad on õhemad. Seetõttu vajavad noored taimed esimesel paaril talvel erilist tähelepanu ja kaitset, et tagada nende ellujäämine ja tugevaks kasvamine.
Talveks valmistumine algab juba hilissuvel ja sügisel. Oluline on lõpetada lämmastikväetiste andmine suve keskel, et vältida uute, puitumata võrsete kasvu, mis on külmale eriti tundlikud. Samuti tuleks sügisel vähendada kastmist, et anda taimele signaal puhkeperioodiks valmistumiseks. Korralikult ettevalmistatud taim läheb talvele vastu tugevana ja on paremini varustatud külmaga toimetulekuks.
Noorte taimede kaitsmine
Noorte kolmetise pontsiruse taimede kaitsmine esimesel kahel või kolmel talvel on nende eduka kasvatamise seisukohalt kriitilise tähtsusega. Kõige olulisem on kaitsta taime juurestikku ja juurekaela, mis on külma suhtes kõige tundlikumad osad. Selleks tuleks sügisel, enne püsivate külmade saabumist, kuhjata taime tüve ümber paks, umbes 15-20 cm paksune kiht multši. Sobivateks materjalideks on kuivad puulehed, põhk, männikoor või kompost.
Rohkem artikleid sel teemal
Multšikiht toimib isolatsioonina, hoides maapinna tüve ümber stabiilsema temperatuuriga ja vältides selle sügavat läbikülmumist. See kaitseb pindmisi juuri ja tagab, et isegi kui taime maapealsed osad saavad külmakahjustusi, suudab ta kevadel juurekaelalt uusi võrseid kasvatada. Kevadel, kui suurem külmaoht on möödas, tuleks multšikiht tüve ümbert ettevaatlikult eemaldada, et vältida niiskuse kogunemist ja tüvemädaniku teket.
Lisaks juurte kaitsmisele võib noort taime kaitsta ka külma tuule ja ereda talvepäikese eest, mis võivad oksi kuivatada. Selleks võib taime ümber ehitada ajutise varjualuse, kasutades näiteks vaiu ja nende ümber tõmmatud pakasekangast või kuuseoksi. Oluline on jätta varjualuse ülaosa avatuks, et tagada õhuringlus ja vältida niiskuse kondenseerumist, mis võib soodustada seenhaiguste teket. Varjualune tuleks paigaldada pärast esimeste kergete külmade saabumist ja eemaldada kevadel, kui ilmad soojenevad.
Väga noori, esimese aasta taimi, mida kasvatatakse potis, on kõige kindlam talvitada jahedas, kuid külmavabas ruumis, näiteks valges garaažis, keldris või külmas kasvuhoones. Temperatuur võiks ideaalis olla vahemikus 0 kuni 10 °C. Sellistes tingimustes püsib taim puhkeseisundis, kuid on kaitstud kõige karmimate välistingimuste eest. Talve jooksul vajab taim väga vähe kastmist, vaid niipalju, et mullapall täielikult läbi ei kuivaks.
Täiskasvanud taimede talvevalmidus
Täiskasvanud, hästi kohanenud kolmetise pontsiruse taimed on märkimisväärselt vastupidavad ja ei vaja tavaliselt erilist talvekaitset, eriti kui nad on istutatud kaitstud ja soojasse kasvukohta. Nende sügav juurestik ja paks puitunud koor pakuvad piisavat kaitset tavaliste talvetingimuste eest. Siiski on mõned hooldusvõtted, mis aitavad ka täiskasvanud taimel talveks paremini valmistuda ja vähendada võimalike kahjustuste riski.
Rohkem artikleid sel teemal
Nagu noorte taimede puhul, on ka täiskasvanud taimede jaoks oluline lõpetada väetamine õigeaegselt. Lämmastikku ei tohiks anda pärast juuli keskpaika. Sügisel võib anda kaaliumirikast väetist, mis aitab kaasa võrsete puitumisele ja parandab rakkude vastupidavust külmale. Samuti tuleks sügisel vähendada kastmist, et soodustada taime loomulikku puhkeseisundisse minekut.
Enne talve tulekut on mõistlik eemaldada kõik surnud või haiged oksad, kuna need võivad olla haigustekitajate talvitumispaigaks. Samuti on hea puhastada taime ümbrus langenud lehtedest ja viljadest, et vähendada nakkusohtu järgmisel kevadel. Kui oodata on erakordselt karmi talve või kui taim asub väga avatud ja tuulises kohas, võib ka täiskasvanud taime juurestiku kaitseks lisada multšikihi.
Raske ja märg lumi võib koguneda okstele ja põhjustada nende murdumist. Pärast tugevaid lumesadusid on soovitatav lumi okstelt ettevaatlikult maha raputada, kasutades näiteks harja. See aitab vältida mehaanilisi kahjustusi ja säilitada taime kaunist kuju. Talvine päike võib samuti olla probleemiks, põhjustades tüve lõhenemist temperatuurikõikumiste tõttu. Tüve valgendamine spetsiaalse lubivärviga peegeldab päikesekiiri ja aitab seda vältida.
Konteineritaimede talvitamine
Konteineris kasvava kolmetise pontsiruse talvitamine nõuab erilist lähenemist, kuna taime juured on potis palju haavatavamad külma suhtes kui avamaal. Mullapall potis külmub palju kiiremini ja sügavamalt läbi kui aiamuld. Seetõttu ei ole soovitatav jätta konteinertaime talveks kaitsmata õue, isegi kui tegemist on külmakindla liigiga. Juurte läbikülmumine on taimele tavaliselt surmav.
Parim viis konteinertaime talvitamiseks on viia see jahedasse, valgusküllasesse ja külmavabasse ruumi. Ideaalne temperatuur on vahemikus 0 kuni 10 °C. Sobivad kohad on näiteks külm kasvuhoone, klaasitud rõdu, valgusküllane garaaž või jahe veranda. Siseruumidesse, näiteks soojale elutoale, taime viia ei tohiks, kuna seal on liiga soe ja kuiv õhk, mis ei lase taimel puhata ja võib põhjustada stressi.
Kui sobivat siseruumi ei ole, on võimalik konteineritaim talvitada ka õues, kuid see nõuab hoolikat ettevalmistust. Üks võimalus on kaevata pott maasse nii, et poti serv jääb maapinnaga tasa. See kasutab ära maapinna soojust ja kaitseb juuri külma eest. Poti pealse võib katta paksu multšikihiga. Teine võimalus on paigutada pott suuremasse kasti või konteinerisse ja täita vahe isolatsioonimaterjaliga, näiteks kuivade lehtede, põhupallide või mullikilega.
Talvitusperioodil vajab konteinertaim väga vähe vett. Kuna taim on puhkeseisundis ja lehtedeta, on tema veetarbimine minimaalne. Kasta tuleks harva, vaid piisavalt, et vältida mullapalli täielikku läbikuivamist. Enne kastmist kontrolli alati mulla niiskust. Liigne kastmine talvel on üks suurimaid ohte, mis võib põhjustada juurte mädanemist isegi jahedates tingimustes.
Talvekahjustuste hindamine ja hooldus kevadel
Kevade saabudes, kui ilmad soojenevad ja taim hakkab elumärke näitama, on aeg hinnata võimalikke talvekahjustusi. Kõige tavalisemad on külmakahjustused puitumata võrsete tippudes, mis on muutunud pruuniks ja kuivaks. Samuti võivad esineda külmalõhed tüvel või suurematel okstel, mis tekivad päikese ja külma koosmõjul. Hinda hoolikalt kogu taime seisukorda, enne kui hakkad tegutsema.
Kõik ilmselgelt surnud ja kuivanud oksad tuleks tagasi lõigata. Lõika kuni terve, rohelise puiduni, tehes lõike veidi väljapoole suunatud punga kohalt. See sanitaarlõikus suunab taime energia uude kasvu ja parandab taime välimust. Ära kiirusta lõikamisega liiga vara kevadel, sest mõnikord võivad oksad, mis tunduvad esmapilgul surnud, siiski hiljem pungi ajada. Oota, kuni pungad on selgelt näha, et mitte eemaldada elusaid oksi.
Kui avastad tüvel külmalõhesid, ei ole tavaliselt palju teha peale olukorra jälgimise. Terve taim suudab väiksemad praod ise kinni kasvatada. Oluline on hoida haavapind puhas, et vältida nakkuste teket. Suuremate kahjustuste korral võib konsulteerida arboristiga. Edaspidi aitab tüve valgendamine sügisel selliseid kahjustusi ennetada.
Pärast talve on taimel vaja energiat uueks kasvuks. Kui suurem külmaoht on möödas, eemalda talvekatted ja multš tüve ümbert. See on õige aeg anda esimene kevadine väetis, mis annab taimele vajaliku stardi uueks hooajaks. Alusta ka regulaarset kastmist vastavalt ilmastikule ja mulla niiskusele. Nõuetekohane kevadine hooldus aitab taimel talvisest stressist kiiresti taastuda.
