Kaunis murtudsüda on meie kliimas üldiselt hästi talvituv püsik, kuid mõningane ettevalmistus aitab tal karmid talvekuud edukalt üle elada ja kevadel taas jõuliselt kasvama hakata. Eriti oluline on talveks ettevalmistamine noorte, äsja istutatud taimede ning konteinerites kasvavate isendite puhul, mis on külmakahjustustele vastuvõtlikumad. Korralik talvitamine ei ole keeruline, kuid see nõuab õiget ajastust ja mõningate põhitõdede tundmist. Eesmärk on kaitsta taime kõige haavatavamat osa – maa-alust risoomi – tugeva pakase, liigse niiskuse ja temperatuurikõikumiste eest. Selles artiklis anname põhjaliku ülevaate sammudest, mis tagavad sinu murtudsüdame turvalise talveune.
Talveks valmistumine algab juba suve teises pooles ja sügisel. Pärast õitsemist on oluline lasta taimel rahulikult puhkeperioodi siseneda. See tähendab väetamise lõpetamist, et mitte stimuleerida uut kasvu, mis ei jõuaks enne külmade saabumist puituda. Taim suunab sel ajal oma energia risoomi, kogudes sinna varuaineid järgmise aasta kasvuks. Terve ja tugev risoom on eduka talvitumise peamine eeldus.
Talvekatte eesmärk ei ole niivõrd taime soojas hoidmine, kuivõrd selle kaitsmine järskude temperatuurikõikumiste ja külma tuule eest. Kevadtalvine päike, mis vaheldub öiste miinuskraadidega, on taimedele eriti ohtlik, kuna see võib põhjustada maapinna korduvat sulamist ja külmumist, mis kahjustab juuri. Kerge ja õhuline talvekate aitab hoida temperatuuri stabiilsemana ja kaitseb taime kuivatava tuule eest.
Selles juhendis vaatleme üksikasjalikult, millal ja kuidas murtudsüdant tagasi lõigata, milliseid materjale on parim talvekatteks kasutada ning kuidas kaitsta konteineritaimi. Jagame praktilisi nõuandeid, mis aitavad sul vältida levinumaid vigu ja tagada, et sinu aia romantiline pärl elab talve edukalt üle, olles valmis sind kevadel taas oma ainulaadsete õitega rõõmustama. Korralik hoolitsus sügisel on investeering järgmise aasta õieilusse.
Sügisene ettevalmistus talveks
Sügisene ettevalmistus algab taime üldise tervise hindamisega. Terve ja tugev taim talvitub alati paremini kui nõrk või haige isend. Suve lõpus ja sügise alguses veendu, et taime ümbrus on puhas umbrohust, mis konkureerib vee ja toitainete pärast. Kui sügis on väga kuiv, kasta murtudsüdant enne püsivate külmade saabumist veel viimast korda põhjalikult. Niiske muld külmub aeglasemalt ja kaitseb juuri paremini kui kuiv pinnas.
Väetamine tuleb lõpetada hiljemalt augusti alguses. Hilissuvine ja sügisene väetamine, eriti lämmastikurikka väetisega, stimuleerib uute, õrnade võrsete kasvu. Need võrsed ei jõua enne talve piisavalt tugevaks saada ja on külmaõrnad, mis võib kahjustada kogu taime. Lase taimel loomulikult oma kasvutsükkel lõpetada ja valmistuda puhkeperioodiks, suunates energia lehtedest ja vartest maa-alusesse risoomi.
Puhasta taime ümbrus hoolikalt langenud lehtedest ja muust orgaanilisest prahist. See on oluline samm haiguste ja kahjurite ennetamisel, kuna paljud patogeenid ja kahjurimunad talvituvad just taimejäänustel. Korralikult puhastatud peenar vähendab oluliselt nakkusohtu järgmisel kevadel. Omaenda murtudsüdame terved lehed võid aga komposti panna, kui need on haigusvabad.
See on ka hea aeg hinnata, kas taim vajab järgmisel kevadel jagamist. Kui puhmik on muutunud väga suureks ja keskelt hõredaks, planeeri selle jagamine kevadeks. Tugev ja elujõuline puhmik talvitub paremini. Sügisene ettevalmistus on seega segu koristustöödest ja tuleviku planeerimisest, mis kõik panustavad taime pikaajalisse heaolusse.
Maapealse osa tagasilõikamine
Küsimus, millal täpselt murtudsüdame maapealne osa tagasi lõigata, tekitab aednike seas sageli arutelu. Üldine reegel on oodata, kuni lehestik on täielikult kolletunud ja närbunud. See toimub tavaliselt pärast esimesi tugevamaid öökülmi. Kuni lehed on veel rohelised või isegi kollakad, toimub neis endiselt fotosüntees ja toitainete transport risoomi. Liiga varajane tagasilõikamine röövib taimelt väärtuslikku energiat, mida ta vajab talve üleelamiseks ja kevadiseks kasvuks.
Kui lehestik on täielikult pruuniks ja kuivaks muutunud, on õige aeg see eemaldada. Kasuta teravaid ja puhtaid aiakääre või oksakääre ning lõika varred maha umbes 5-10 sentimeetri kõrguselt maapinnast. Väikese tüüka jätmine aitab talvel paremini meeles pidada, kus taim asub, vältimaks selle juhuslikku kahjustamist talviste või varakevadiste aiatööde käigus.
Lõigatud taimejäänused on oluline peenralt eemaldada ja hävitada, eriti kui taimel oli hooaja jooksul märke haigustest või kahjuritest. Ära jäta neid taime ümber vedelema, kuna see loob ideaalse keskkonna haigustekitajate ja kahjurite talvitumiseks. Terved taimejäänused võib panna komposti, haigustunnustega materjal tuleks aga põletada või prügikasti visata.
Mõned aednikud eelistavad jätta kuivanud varred talveks püsti, väites, et need aitavad lund püüda ja pakuvad seega täiendavat isolatsiooni. See võib olla tõsi, kuid samas suurendab see riski, et haigused ja kahjurid jäävad taime lähedusse talvituma. Enamasti on turvalisem ja korrektsem lähenemine maapealse osa sügisene eemaldamine, eriti niiskemas kliimas.
Talvekate ja selle paigaldamine
Kuigi täiskasvanud ja hästi kohanenud murtudsüda on üsna külmakindel, on talvekate siiski soovitatav, eriti noortele taimedele, karmima talvega piirkondades või kohtades, kus lumikate on ebaühtlane. Talvekatte peamine ülesanne on kaitsta taime juuri külma ja eriti kevadise päikese eest, mis võib põhjustada maapinna enneaegset sulamist ja öist uuesti külmumist. See korduv tsükkel on juurtele väga kahjulik.
Parim aeg talvekatte paigaldamiseks on pärast maapinna kerget külmumist, tavaliselt hilissügisel või varatalvel. Liiga vara paigaldatud kate võib hoida maapinna soojana, mis meelitab ligi hiiri ja teisi närilisi, kes võivad taime risoomi kahjustada. Samuti võib liiga varajane ja tihe katmine soodustada niiskuse kogunemist ja haudumist, mis võib viia mädanikeni. Oota, kuni on saabunud püsivad miinuskraadid.
Ideaalne kattematerjal on kerge, õhuline ja ei vaju märjaga tihedalt kokku. Suurepärased valikud on kuivad puulehed (eriti tammelehed, mis lagunevad aeglaselt), kuuseoksad, männiokkad või kuiv turvas. Laota umbes 10-15 sentimeetri paksune kiht materjali taime kasvukohale. Kuuseoksad on eriti head, sest need aitavad hoida lehti ja lund paigal ning tagavad hea õhuringluse.
Kevadel on oluline eemaldada talvekate õigel ajal. Tee seda järk-järgult, kui suurem külmaoht on möödas ja maapind hakkab sulama, tavaliselt märtsis või aprillis. Liiga kauaks peale jäetud kate võib takistada uute võrsete kasvu ja soodustada haudumist. Eemalda kate pilves päeval, et vältida tärkavate noorte võrsete päikesepõletust.
Noorte taimede eriline kaitse
Noored, eriti samal aastal istutatud murtudsüdamed, on talvekahjustustele oluliselt vastuvõtlikumad kui vanemad, väljakujunenud taimed. Nende juurestik ei ole veel piisavalt sügavale ja laiale arenenud, et taluda tugevat külma ja temperatuurikõikumisi. Seetõttu on nende esimesel talvel talvekatte kasutamine eriti oluline, isegi pehmema kliimaga piirkondades. See annab neile parima võimaluse edukaks talvitumiseks ja jõuliseks kasvuks järgmisel kevadel.
Noorte taimede puhul on eriti tähtis sügisene kastmine. Veendu, et muld nende ümber on enne külmade saabumist piisavalt niiske. See aitab kaitsta nende alles arenevat juurestikku külma eest. Pärast maapealse osa tagasilõikamist ja maapinna kerget külmumist laota taime ümber helde, umbes 15-20 sentimeetri paksune multšikiht kuivast turbast, kompostist või puulehtedest.
Lisakaitseks võid multšikihile asetada kuuseoksi. Kuuseoksad aitavad koguda lund, mis on parim looduslik isolaator, ning kaitsevad taime ka näriliste eest. Samuti varjutavad need noort taime varakevadise ereda päikese eest, mis aitab vältida enneaegset tärkamist ja sellele järgnevaid külmakahjustusi.
Konteinerites kasvatatavad murtudsüdamed vajavad talveks erilist hoolt, kuna nende juured on täielikult maapinnast kõrgemal ja seega külmale palju avatumad. Parim lahendus on viia konteiner talveks jahedasse, kuid külmavabasse ruumi, näiteks garaaži, keldrisse või kuuri. Kui see ei ole võimalik, tuleb konteiner hoolikalt soojustada, mässides selle näiteks mullikilesse või spetsiaalsesse termokattesse. Aseta konteiner maapinna asemel puitplaadile või penoplastile, et vältida külma imendumist altpoolt, ja kuhja selle ümber lund või lehti.
