Kannatuslill, oma troopilise päritolu ja lummavate õitega, toob meie aedadesse ja kodudesse eksootilist hõngu. Kuid selle troopiline taust tähendab ka seda, et enamik liike ei ole kohastunud meie jaheda ja pika talvega. Talvekuud on kannatuslille jaoks kriitiline periood, mis nõuab aednikult erilist tähelepanu ja hoolt. Õige talvitumise korraldamine on võti, mis tagab taime ellujäämise ja valmistab teda ette uueks, veelgi rikkalikumaks õitsemiseks järgmisel hooajal. Vale hooldus talvel võib aga taime nõrgestada või isegi hukutada. Selles peatükis käsitleme põhjalikult erinevaid meetodeid ja olulisi aspekte kannatuslille edukaks talvitumiseks.
Talvitumise strateegia sõltub suuresti konkreetsest kannatuslille liigist ja kliimavöötmest, kus sa elad. Mõned liigid, nagu näiteks sinine kannatuslill (Passiflora caerulea) ja selle sordid, on suhteliselt külmakindlad ja võivad pehmemate talvedega piirkondades sobiva katte all avamaal talvituda. Enamik troopilisi ja subtroopilisi liike, sealhulgas populaarne punane kannatuslill (Passiflora coccinea) või hiid-granadill (Passiflora quadrangularis), on aga külmaõrnad ja ei talu miinuskraade. Nende jaoks on ainus võimalus talvituda siseruumides. Seega on esimene samm oma taime liigi kindlakstegemine ja selle külmataluvuse uurimine.
Avamaal talvituvate liikide puhul on oluline pakkuda neile piisavat kaitset külma ja talvise niiskuse eest. Ettevalmistustega tuleks alustada sügisel, enne esimeste tugevamate öökülmade saabumist. Kõige olulisem on kaitsta taime juurestikku. Selleks kuhja taime juurekaela ümber paks kiht (15-20 cm) kuiva multši, näiteks puulehti, kuiva turvast, põhku või komposti. See isolatsioonikiht aitab vältida mulla sügavat läbikülmumist ja kaitseb juuri kõige tugevama külma eest. Multšikiht on soovitatav katta kuuseokstega, mis hoiavad seda paigal ja aitavad koguda lund, mis on omakorda suurepärane looduslik isolaator.
Taime maapealse osa kaitsmiseks võib kasutada spetsiaalset talvekangast või katteloori. Keri see mitmekordselt ümber taime ja selle toe. Väldi kile kasutamist, kuna see ei lase õhku läbi, tekitab kondensvett ja soodustab haudumist ning seenhaiguste arengut. Talvekate tuleks paigaldada siis, kui temperatuurid langevad püsivalt nulli lähedale, ja eemaldada kevadel järk-järgult, kui suurem külmaoht on möödas. Isegi kõige külmakindlamad liigid võivad väga karmidel ja lumeta talvedel hukkuda, seega on konteineris kasvatamine alati kindlam valik, kui kahtled oma piirkonna talve karmuses.
Enamikku kannatuslilli on siiski kõige kindlam talvitada siseruumides. Enne taime tuppa toomist, mis peaks toimuma enne esimesi öökülmi, on soovitatav seda tugevalt tagasi lõigata. Lõikamine vähendab taime suurust, muutes selle transportimise ja hoiustamise lihtsamaks. Samuti aitab see vähendada veekadu ja stressi kohanemisperioodil. Lõika tagasi umbes poole kuni kahe kolmandiku ulatuses, jättes alles mõned tugevamad põhivõrsed. Enne tuppa toomist kontrolli taim hoolikalt üle kahjurite suhtes, et vältida nende levikut siseruumides. Vajadusel tee ennetav tõrje.
Talvitumistingimused siseruumides
Siseruumides talvitumiseks on kaks peamist strateegiat: jahe ja valge või soe ja valge talvitumine. Valik sõltub suuresti sinu võimalustest ja ruumidest. Ideaalsed tingimused enamiku kannatuslillede jaoks on jahedas, kuid valgusküllases ruumis, kus temperatuur püsib vahemikus 5–15 kraadi Celsiuse järgi. Sellisteks kohtadeks võivad olla näiteks jahe veranda, klaasitud rõdu, valgusküllane kelder või vähe köetav tuba. Jahe temperatuur aeglustab taime ainevahetust ja laseb tal läbida loomuliku puhkeperioodi. Puhkeperiood on oluline, et taim saaks koguda energiat järgmise hooaja kasvuks ja õitsemiseks.
Jahedas ja valges ruumis talvituv taim vajab väga vähe vett. Kasta teda harva, vaid niipalju, et mullapall täielikult läbi ei kuivaks. Enne kastmist kontrolli alati mulla niiskust. Liigne kastmine jahedas ruumis on peamine oht, mis viib juurte mädanemiseni. Lehestik võib sel perioodil osaliselt või täielikult maha langeda, mis on täiesti normaalne reaktsioon muutunud tingimustele. Väetamine tuleb talveks täielikult lõpetada. Kevadel, kui päevad pikenevad ja temperatuur tõuseb, hakkab taim uuesti kasvama. Siis võib alustada järk-järgult tihedama kastmise ja väetamisega.
Kui jahedat ja valget ruumi ei ole, on võimalik kannatuslille talvitada ka soojas toas tavalisel aknalaual. See on aga taimele stressirohkem variant. Soojas ja sageli kuiva õhuga toas ei saa taim korralikult puhata ja püüab edasi kasvada. Samal ajal on talvine valgus napp, mistõttu uued võrsed on pikad, peenikesed ja nõrgad. Sellistes tingimustes on taim vastuvõtlikum ka kahjuritele, eriti kedriklestadele, kes armastavad kuiva ja sooja õhku. Seetõttu on oluline tagada võimalikult palju valgust, asetades taime lõunapoolsele aknale ja kaaludes lisavalgustuse andmist taimelambiga.
Soojas toas talvitades tuleb jätkata mõõdukat kastmist, kuna soe temperatuur ja madal õhuniiskus kuivatavad mulda kiiremini. Lase mulla pealmisel kihil kastmiskordade vahel läbi kuivada. Õhuniiskuse tõstmine on samuti kriitilise tähtsusega. Piserda taime regulaarselt veega, kasuta õhuniisutit või aseta pott niiskustasandile. Väetada tuleks väga tagasihoidlikult, näiteks kord kuus väga lahja väetiselahusega, või üldse mitte. Kevadel, kui valgustingimused paranevad, võib taime tugevamalt tagasi lõigata, et eemaldada talvel kasvanud nõrgad võrsed ja soodustada uut, tugevat kasvu.
Ettevalmistused kevadeks
Talvitumise lõpp ja kevadeks valmistumine on sama oluline kui talveks valmistumine. Kui päevad muutuvad pikemaks ja päike intensiivsemaks, hakkab kannatuslill talveunest ärkama. See on õige aeg taime hoolduseks ja turgutamiseks. Üks esimesi samme on taime põhjalikum tagasilõikamine. Eemalda kõik talve jooksul kuivanud, kahjustatud või nõrgad oksad. See noorenduslõikus suunab taime energia uute, tugevate ja õitsvate võrsete kasvatamisse. Ära karda lõigata, sest kannatuslill õitseb sama aasta võrsetel ja talub tugevat lõikamist hästi.
See on ka ideaalne aeg taime ümberistutamiseks, kui see on vajalik. Ümberistutamine iga paari aasta tagant värskendab mulda ja annab juurtele rohkem kasvuruumi. Vali vaid veidi suurem pott ja kasuta kvaliteetset, hästi kuivendavat potimulda. Pärast ümberistutamist kasta taim korralikult läbi. Kui ümberistutamine ei ole vajalik, võib lihtsalt asendada poti pealmise mullakihi värske komposti- või mullaseguga. See annab taimele uueks hooajaks vajaliku toitainete laengu.
Pärast lõikamist ja võimalikku ümberistutamist võib hakata järk-järgult suurendama kastmise sagedust ja alustama väetamisega. Alusta lahjema väetiselahusega ja suurenda kontsentratsiooni ja sagedust vastavalt taime kasvule. Jälgi uue kasvu ilmumist – see on märk, et taim on talvisest puhkusest edukalt välja tulnud ja on valmis uueks hooajaks. Jätka taime regulaarset kontrollimist kahjurite suhtes, kuna soojemad temperatuurid aktiveerivad ka neid.
Taime õue viimisega ei tohi kiirustada. Kannatuslill on tundlik temperatuurikõikumiste suhtes ja teda tuleb välitingimustega järk-järgult harjutada. Alusta taime õue viimisega soojadel ja pilvistel päevadel mõneks tunniks, tuues ta ööseks tagasi sisse. Pikenda õues veedetud aega järk-järgult nädala või kahe jooksul. Kaitse taime alguses otsese päikese ja tugeva tuule eest. Alles siis, kui öökülmaoht on täielikult möödas ja taim on välitingimustega kohanenud, võib ta jätta püsivalt õue. See karastamisprotsess on oluline, et vältida šokki ja lehtede põletust.
Levinumad vead talvitamisel
Üks levinumaid vigu on liigne kastmine. Talvisel puhkeperioodil, eriti jahedas ruumis, on taime veevajadus minimaalne. Pidev märg muld on kindel viis juurte hävitamiseks. Alati kontrolli mulla niiskust enne kastmist ja pea meeles, et pigem vähem kui rohkem. Teine viga on taime jätmine liiga pimedasse kohta. Isegi puhkeperioodil vajab kannatuslill valgust, et säilitada oma elujõud. Täielikus pimeduses hoitud taim võib hukkuda või on kevadel väga nõrk. Proovi leida võimalikult valgusküllane, kuid jahe koht.
Paljud aednikud unustavad taime enne tuppa toomist kahjurite suhtes kontrollida. Siseruumide soojad ja kuivad tingimused on ideaalsed kahjurite paljunemiseks ning väike nakkus võib kiiresti muutuda suureks probleemiks, mis levib ka teistele toataimedele. Hoolikas kontroll ja ennetav tõrje säästavad hiljem palju peavalu. Samuti on oluline mitte kiirustada kevadel taime õue viimisega. Ootamatu öökülm võib hävitada kogu talvise hoolitsuse vilja. Jälgi ilmateadet ja ole kannatlik.
Väetamise jätkamine talvel on samuti viga. Taim ei suuda puhkeperioodil toitaineid omastada, mistõttu need kuhjuvad mulda ja kahjustavad juuri. Väetamine võib ka kunstlikult stimuleerida kasvu valel ajal, mis kurnab taime ja tulemuseks on nõrgad võrsed. Lase taimel rahus puhata ja alusta toitmisega alles siis, kui ta ise selleks kevadel märku annab uue kasvu näol.
Kokkuvõttes on kannatuslille edukas talvitamine segu teadmistest, planeerimisest ja tähelepanelikkusest. Pakkudes taimele õigeid tingimusi talviseks puhkuseks, tagad, et ta ärkab kevadel uue jõu ja energiaga, olles valmis sind taas rõõmustama oma lopsaka kasvu ja hingematvalt kaunite õitega. See on väike vaev võrreldes selle iluga, mida see erakordne taim suudab pakkuda.
