Jaapani lühtjugapuu on igihaljas taim, mis pakub aiale struktuuri ja rohelust aastaringselt, kuid selleks, et ta talve edukalt üle elaks, vajab see, eriti noores eas, mõningast hoolt ja tähelepanu. Talvised tingimused, sealhulgas madalad temperatuurid, kuivatavad tuuled, intensiivne päike ja raske lumi, võivad taimele stressi tekitada ja põhjustada kahjustusi. Korralik ettevalmistus sügisel on võtmetähtsusega, et minimeerida riske ja tagada, et sinu lühtjugapuu tervitab kevadet elujõulise ja tervena. See artikkel keskendubki jaapani lühtjugapuu talveks ettevalmistamisele ja kaitsmisele.
Kuigi jaapani lühtjugapuu on üsna külmakindel, sõltub tema talvekindlus konkreetsest sordist ja kasvukoha tingimustest. Üldiselt talub see taim temperatuure kuni -20°C kuni -25°C, mis teeb temast sobiva taime enamikku Eesti piirkondadesse. Siiski on noored, esimesel paaril aastal pärast istutamist, taimed külma suhtes oluliselt tundlikumad kui vanad, hästi juurdunud isendid. Nende juurestik ei ole veel piisavalt sügavale arenenud ja nad on vastuvõtlikumad nii külmumisele kui ka talvisele kuivamisele.
Talvekahjustuste peamine põhjus igihaljastel taimedel ei ole sageli mitte ainult külm, vaid pigem niiskuse kaotus ehk füsioloogiline kuivamine. See tekib siis, kui päikesepaisteliste ja tuuliste ilmadega aurustub vesi okaste kaudu, kuid külmunud maapinna tõttu ei saa juured uut vett kätte. See veepuudus põhjustab okaste pruunistumist ja kuivamist. Seetõttu on talviseks ettevalmistuseks oluline tagada, et taim läheks talvele vastu piisava veevaruga.
Lisaks kuivamisele ja külmale on ohuks ka raske, märg lumi, mis võib koguneda okstele ja põhjustada nende paindumist või isegi murdumist. Samuti võib kevadine ere päike koos külmunud maapinnaga tekitada päikesepõletust. Kõiki neid riske saab maandada läbimõeldud ja õigeaegsete ettevalmistustega, mis algavad juba sügisel ja tagavad taimele turvalise puhkeperioodi.
Sügisene ettevalmistus
Edukas talvitumine algab õigest sügisesest hooldusest. Üks olulisemaid tegevusi on tagada, et taim oleks enne maapinna külmumist piisavalt niisutatud. Kui sügis on olnud kuiv, kasta jaapani lühtjugapuud põhjalikult oktoobris või novembri alguses. See “varuvett” täis kastmine aitab taimel vastu pidada talvisele kuivamisperioodile. Kasta aeglaselt ja sügavuti, et niiskus jõuaks kogu juurestiku ulatuses pinnasesse.
Rohkem artikleid sel teemal
Väetamine tuleks lõpetada hiljemalt suve keskel. Sügisene väetamine, eriti lämmastikku sisaldavate väetistega, stimuleerib uute võrsete kasvu, mis ei jõua enne külmade tulekut puituda ja on seega külmakahjustustele väga vastuvõtlikud. Taim peab sügisel oma kasvu aeglustama ja suunama energia varuainete kogumisele ja talveks valmistumisele. Lase taimel loomulikus rütmis talveks valmistuda.
Enne püsivate külmade saabumist on väga oluline uuendada või lisada taime ümber paks multšikiht. Laota juurestiku piirkonda 5–10 cm paksune kiht koorepuru, männiokkaid või kuiva lehekõdu. Multš toimib isolatsioonikihina, mis aitab kaitsta juuri suurte temperatuurikõikumiste eest ja aeglustab maapinna läbikülmumist. See võimaldab juurtel kauem aktiivsena püsida ja vett omastada. Jäta tüve ümber kindlasti väike vaba ala, et vältida niiskuse kogunemist ja tüvemädanikku.
Korista taime ümbrus langenud lehtedest ja muust prahist. See vähendab haigustekitajate ja kahjurite talvitumisvõimalusi ning aitab hoida aia puhtana. Kontrolli taime üle ka võimalike kahjustuste või haigustunnuste suhtes ja tegele nendega enne talve. Terve ja puhas taim on talvistele katsumustele oluliselt vastupidavam.
Kaitsmine külma ja tuule eest
Noori jaapani lühtjugapuid, eriti esimesel kahel talvel pärast istutamist, on soovitatav kaitsta külma ja kuivatava tuule eest. Selleks sobib hästi spetsiaalne varjutuskangas või mitmekordne katteloor. Kata taim kangaga, kui temperatuurid hakkavad püsivalt langema alla -5°C. Kinnita kangas nii, et see ei puutuks vastu taime okkaid, luues taime ümber õhurikka telgi. Selleks võib kasutada tugikeppe või karkassi. See kaitseb taime nii külma tuule kui ka intensiivse talvepäikese eest.
Alternatiivina võib kasutada kuuseoksi. Torka kuuseoksad tihedalt taime ümber maasse, luues selle ümber omamoodi onni. Kuuseoksad pakuvad head kaitset tuule eest, varjutavad taime päikese eest ja koguvad endale lund, mis on suurepärane lisaisolatsioon. See on looduslähedane ja efektiivne viis noorte okaspuude kaitsmiseks. Veendu, et kate oleks piisavalt õhuline, et vältida haudumist soojemate ilmadega.
Oluline on meeles pidada, et kate tuleb eemaldada kevadel õigeaegselt. Ära kiirusta sellega, eriti kui öökülmad veel ähvardavad, kuid ära ka oota liiga kaua. Kate tuleks eemaldada pilves ilmaga, et taim saaks järk-järgult harjuda intensiivsema päikesevalgusega. Liiga järsk üleminek võib põhjustada päikesepõletust. Eemalda kate siis, kui maapind on hakanud sulama ja suurem öökülmaoht on möödas.
Vanemad, hästi kohanenud taimed tavaliselt spetsiaalset katmist ei vaja, eriti kui nad asuvad tuulevaikses ja sobivas kasvukohas. Nende puhul piisab paksust multšikihist juurte kaitsmiseks. Kui taim asub aga väga lagedal ja tuulisel alal, võib ka vanema taime tuulepoolsele küljele paigaldada ajutise tuuletõkke, näiteks tuulekaitsekangast, mis on kinnitatud postide vahele.
Kaitse lume ja päikese eest
Raske ja märg lumi võib jaapani lühtjugapuu okstele liiga teha, põhjustades nende paindumist või murdumist. Kui taimel on püstine ja mitmeharuline kasvukuju, on hea mõte oksad enne talve kergelt kokku siduda. Kasuta selleks pehmet nööri või spetsiaalseid taimede sidumiseks mõeldud linte. Seo taim kokku spiraalselt, alustades alt ja liikudes ülespoole. See muudab taime kompaktsemaks ja aitab lumel kergemini maha libiseda. Ära seo liiga tugevalt, et mitte kahjustada koort.
Pärast tugevaid lumesadusid on soovitatav lumi okstelt maha raputada. Tee seda ettevaatlikult, kasutades pehmet harja või kätt. Ära kunagi kasuta kõva eset ega raputa külmunud ja hapraid oksi liiga tugevalt, sest see võib neid murda. Eriti ohtlik on sula ja külma vaheldumine, mis tekitab okstele raske jääkooriku. Sellisel juhul ole eriti ettevaatlik.
Talvine ja eriti varakevadine päike võib olla igihaljastele taimedele väga kahjulik. Päike soojendab okkaid ja käivitab neis elutegevuse, kuid kuna maapind on veel külmunud, ei saa juured vett kätte. See põhjustab päikesepõletust, mille tagajärjel okkad muutuvad pruuniks ja kuivavad. Noorte taimede puhul aitab selle vastu juba mainitud varjutuskangas või kuuseoksad. See on peamine põhjus, miks noori okaspuid talveks katta.
Päikesepõletuse oht on suurim veebruaris ja märtsis, kui päike muutub intensiivsemaks, kuid ööd on endiselt külmad ja maapind külmunud. Kui sa ei kasuta täiskatet, võid taime lõuna- ja läänepoolset külge varjutada spetsiaalse varjutusvõrguga. See kaitseb taime kõige intensiivsema päikese eest, kuid laseb samal ajal õhku läbi. Korralik sügisene kastmine aitab samuti päikesepõletuse riski vähendada.
Konteinertaimede talvitumine
Konteineris kasvavad jaapani lühtjugapuud on talviste tingimuste suhtes palju haavatavamad kui avamaal kasvavad taimed. Potis olev mullakogus on väike ja see külmub palju kiiremini ja sügavamalt läbi kui avamaa pinnas. Juurte täielik läbikülmumine on taimele tavaliselt surmav. Seetõttu vajavad konteinertaimed talveks erilist kaitset. Neid ei tohiks jätta lihtsalt lageda taeva alla.
Kõige kindlam meetod on viia konteinertaim talveks jahedasse, kuid külmavabasse ruumi, näiteks garaaži, keldrisse või kuuri, kus temperatuur püsib 0°C lähedal. Ruum ei pea olema valgusküllane, kuna taim on puhkeolekus. Oluline on talve jooksul aeg-ajalt kontrollida mulla niiskust ja vajadusel kergelt kasta, et vältida juurte täielikku läbikuivamist.
Kui sobivat hoiuruumi ei ole, on teine võimalus kaevata pott koos taimega maasse. Vali aias varjulisem ja tuulevaiksem koht, kaeva auk ja aseta pott sinna nii, et poti ülemine serv oleks maapinnaga tasa. Kata mullapind potis ja ümbritsev ala paksu multšikihiga. Maapind isoleerib potti ja kaitseb juuri läbikülmumise eest. Taime maapealset osa võib vajadusel katta kuuseokste või varjutuskangaga.
Kolmas võimalus on jätta pott õue, kuid see tuleb korralikult isoleerida. Aseta pott vastu maja seina, eelistatavalt tuulevaiksesse kohta. Tõsta pott maapinnast kõrgemale, näiteks puitklotsidele, et vältida külma õhkumist altpoolt. Mähi pott mitmekordselt mullikilesse, džuutkotti või spetsiaalsesse termokattesse. Täida poti ja katte vahe kuivade lehtede või põhuga. Kata ka mullapind paksu multšikihiga. See aitab hoida juuri stabiilsemal temperatuuril.
📷: A. Barra, CC BY-SA 4.0, via Wikimedia Commons
