Valgus on fotosünteesi aluseks ja seega iga taime kasvu ja arengu üks olulisemaid tegureid. Jaapani banaani puhul, mis on tuntud oma kiire kasvu ja suurte, lopsakate lehtede poolest, on piisava valguse tagamine eriti kriitilise tähtsusega. Troopilise päritoluga taimena on see kohastunud saama rohkelt päikesevalgust. Õige valgushulk tagab mitte ainult intensiivse kasvu, vaid ka lehtede ilusa sügavrohelise värvuse ja taime üldise hea tervise. Ebapiisav valgus seevastu pärsib arengut, muudab taime nõrgaks ja vastuvõtlikuks haigustele.
Ideaalses kasvukohas saab jaapani banaan vähemalt kuus kuni kaheksa tundi otsest päikesevalgust päevas. Eriti oluline on hommikupäike, mis aitab lehtedelt kiiresti aurustada öise kaste, vähendades seeläbi seenhaiguste riski. Kuigi taim armastab päikest, võib väga kuumas kliimas või kesksuvel kõrvetav keskpäevapäike olla liiga intensiivne ja põhjustada lehtede põletust. Sellistes tingimustes on ideaalne kerge vari päeva kõige kuumemal ajal. Meie jahedamas kliimas on aga reeglina vaja pakkuda taimele nii palju päikest kui võimalik.
Valguse vajadus ei ole konstantne, vaid muutub vastavalt taime elutsüklile ja aastaajale. Aktiivsel kasvuperioodil, kevadest sügiseni, on valgusevajadus maksimaalne. Talvisel puhkeperioodil, kui taim on uinunud, on valgusevajadus oluliselt väiksem. Siseruumides talvituvate taimede puhul tuleb valguse hulka hoolikalt reguleerida, et tagada taimele sobivad tingimused puhkamiseks või elutegevuse säilitamiseks.
Valguse intensiivsus ja kestus mõjutavad otseselt taime fotosünteesi kiirust. Piisava valguse korral toodab taim piisavalt energiat, et kasvatada suuri lehti, tugevat tüve ja arendada laiaulatuslikku juurestikku. Valgusnappuses hakkab taim valguse suunas “venima”, mille tulemuseks on pikad, peenikesed ja nõrgad lehevarred ning väikesed lehed. Selline taim on ebastabiilne ja ei suuda omaenda raskust kanda. Seega on õige valgusega kasvukoha valimine esimene samm lopsaka ja terve jaapani banaani kasvatamisel.
Optimaalsed valgustingimused avamaal
Vabas õhus kasvava jaapani banaani jaoks on parim asukoht aia kõige päikesepaistelisem ja soojem paik. Ideaalne on lõunapoolne või läänepoolne asukoht, mis on kaitstud tugevate põhjatuulte eest. Sellises kohas saab taim maksimaalselt ära kasutada päikeseenergiat kogu päeva vältel. Mida rohkem päikest taim saab, seda kiirem ja jõulisem on tema kasv ning seda suuremaks ja lopsakamaks kasvavad tema lehed.
Rohkem artikleid sel teemal
Kuigi jaapani banaan on päikeselembene, tuleb arvestada ka võimaliku päikesepõletusega. See oht on suurem noorte taimede puhul või siis, kui siseruumides kasvanud taim istutatakse otse ereda päikese kätte. Lehtedele võivad tekkida valged või pruunid laigud. Selle vältimiseks tuleks taimi päikesega harjutada järk-järgult. Täiskasvanud ja hästi juurdunud taimed taluvad meie kliimas täispäikest tavaliselt väga hästi, eriti kui neile on tagatud piisav niiskus.
Taim talub ka kerget poolvarju, näiteks kohta, kus päike paistab vaid poole päevast. Sellistes tingimustes on kasv aeglasem ja taim ei pruugi saavutada oma maksimaalset suurust, kuid on siiski dekoratiivne. Täisvarjulist kohta tuleks aga kindlasti vältida. Varjus kasvav banaan jääb kiduraks, tema lehed on väikesed ja helerohelised ning tüvi on nõrk ja väljaveninud. Valgusnäljas taim on ka oluliselt vastuvõtlikum haigustele ja kahjuritele.
Asukoha valikul tuleks mõelda ka sellele, kuidas päikese liikumine aias aasta jooksul muutub. Kevadel ja sügisel, kui päike on madalamal, võivad hooned või kõrged puud heita pikemaid varje. Vali koht, mis saab piisavalt päikest ka nendel aastaaegadel, et pikendada taime aktiivset kasvuperioodi. Maja seina lähedus pakub lisaks tuulevarjule ka täiendavat soojust, kuna sein akumuleerib päeval soojust ja kiirgab seda öösel välja, luues taimele soodsama mikrokliima.
Valguse roll siseruumides kasvatamisel
Siseruumides jaapani banaani kasvatamine on väljakutse just valguse tagamise tõttu. Enamikes kodudes on loomuliku valguse tase oluliselt madalam kui õues, isegi kõige valgusküllasemas aknas. Seetõttu on toas kasvatamiseks hädavajalik leida kõige valgem võimalik asukoht. Parim on suur lõuna- või läänesuunaline aken, mis pakub mitu tundi otsest päikesevalgust päevas. Idapoolne aken on samuti aktsepteeritav, kuid põhjapoolne aken jääb kindlasti liiga hämaraks.
Isegi parimas aknas võib talvekuudel, kui päevad on lühikesed ja päike madalal, valguse hulgast puudu jääda. Sel perioodil võib taime kasv peatuda või muutuda väga aeglaseks. Et aidata taimel talv üle elada ja säilitada tema dekoratiivsus, võib kaaluda lisavalgustuse kasutamist spetsiaalsete taimelampide abil. Tänapäevased LED-taimelambid on energiasäästlikud ja pakuvad taimedele just fotosünteesiks vajalikku valgusspektrit. Taimelampi tuleks hoida põlemas 12–14 tundi päevas.
Valguse suund on samuti oluline. Siseruumides kipub valgus tulema ühest suunast, mistõttu hakkab taim akna poole kalduma. Selle vältimiseks ja ühtlase kasvu soodustamiseks on soovitatav taime regulaarselt, näiteks kord nädalas, veerand pööret keerata. See tagab, et kõik taime küljed saavad võrdselt valgust ja taim kasvab sirgelt ja sümmeetriliselt.
Lisaks valguse intensiivsusele mõjutab toataime heaolu ka valguspäeva pikkus. Jaapani banaan on troopilise taimena harjunud umbes 12-tunnise päevaga aastaringselt. Meie laiuskraadide lühikesed talvepäevad on taimele stressirohked. Lisavalgustus aitab seda probleemi leevendada, pakkudes taimele pikemat ja stabiilsemat valgusperioodi, mis on eriti oluline, kui soovid, et taim ka talvel aktiivselt kasvaks.
Valguse mõju taime arengule
Valguse hulk mõjutab otseselt jaapani banaani kasvu kiirust ja suurust. Rohkes valguses on fotosüntees intensiivne, taim toodab palju energiat ja kasvab kiiresti, arendades suuri ja tugevaid lehti. Iga uus leht kasvab suuremaks kui eelmine, luues muljetavaldava ja lopsaka välimuse. Tugev tüvi ja hästi arenenud juurestik on samuti piisava valguse tulemus. See omakorda muudab taime vastupidavamaks tuulele ja põuale.
Valgusnappuses on taime areng pärsitud. Fotosüntees on aeglane ja taimel napib energiat. Selle tulemusena jäävad lehed väikeseks ja kahvatuks, lehevarred venivad valguse suunas pikaks ja peenikeseks (seda nähtust nimetatakse etiolatsiooniks). Kogu taim on nõrk ja habras, ei suuda end püsti hoida ja on vastuvõtlikum haigustele. Selline taim ei paku silmailu ja on pidevas stressis.
Valgus mõjutab ka taime võimet toota uusi võrseid ehk tütartaimi. Tugev ja terve emataim, mis saab piisavalt valgust ja toitaineid, suunab liigse energia uute võrsete kasvatamisse. See on taime loomulik viis paljuneda ja levida. Varjulises kasvukohas on taimel vaevu energiat enda elus hoidmiseks ja uute võrsete teke on ebatõenäoline. Seega, kui soovid oma banaani paljundada, on rikkalik valgus selleks oluline eeldus.
Kuigi õitsemine ja viljumine on meie kliimas jaapani banaani puhul äärmiselt haruldane, on valgus ka selle protsessi jaoks määrava tähtsusega. Õiepungade moodustumiseks vajab taim väga palju energiat, mida suudab toota vaid optimaalsetes valgustingimustes pika ja sooja suve jooksul. Isegi kui õitsemine ei ole eesmärk, tagab piisav valgus taime maksimaalse dekoratiivse potentsiaali saavutamise.
