Inglitrompeti istutamine ja paljundamine on aiandushuvilisele põnev väljakutse, mis võimaldab seda majesteetlikku taime oma aias kasvatada ja sõpradega jagada. Edukas istutamine loob aluse taime tervele ja jõulisele kasvule, nõudes hoolikalt valitud asukohta, kvaliteetset mulda ja piisavalt suurt anumat, mis vastab taime kiirele kasvutempole. Sama oluline on mõista paljundamise tehnikaid, millest levinuim on pistikutest kasvatamine, kuna see tagab emataimega identsete omadustega uue isendi. Korralikult läbi viidud istutus- ja paljundusprotsessid on võti, mis avab ukse inglitrompeti lummavasse maailma, pakkudes aastateks silmailu ja joovastavat lõhna.
Istutamise juures on kõige tähtsam valida õige aeg ja koht. Parim aeg inglitrompeti istutamiseks või ümberistutamiseks on varakevad, kui taim hakkab talvisest puhkeperioodist ärkama ja aktiivset kasvu alustama. See annab taimele piisavalt aega uues keskkonnas juurdumiseks enne suvekuumuse saabumist. Istutusauk või -konteiner peab olema piisavalt suur, et mahutada mugavalt taime juurepalli. Anuma valikul tuleb eelistada rasket ja stabiilset potti, mis suudab toetada suurt ja tuule käes kõikuvat taime. Oluline on tagada hea drenaaž, lisades poti põhja kihi kergkruusa või potikilde.
Mulla kvaliteet on istutamisel määrava tähtsusega. Inglitrompet vajab toitaineterikast, viljakat ja hea vee läbilaskvusega mulda. Ideaalne segu koosneb kvaliteetsest kompostmullast, millele on lisatud perliiti või liiva õhulisuse parandamiseks. Enne istutamist on soovitatav mulda segada ka pikaajalise toimega väetist, mis tagab taimele stabiilse toitainetega varustatuse esimestel kasvukuudel. Pärast taime potti asetamist tuleb see hoolikalt mullaga katta, kergelt kinni suruda, et vältida õhutaskute teket, ja seejärel põhjalikult kasta, et muld tiheneks ümber juurte.
Paljundamine on samuti oluline osa inglitrompeti kasvatamise tsüklist, pakkudes võimalust olemasolevatest taimedest uusi luua. Kõige levinum ja lihtsam meetod on pistikute võtmine. Pistikuid saab võtta nii puitunud kui ka poolpuitunud okstest, kuid parimaid tulemusi annavad just poolpuitunud, rohelised võrsed. Pistikute võtmine on ka suurepärane viis sügisese pügamise käigus eemaldatud okste ärakasutamiseks. Korralikult juurutatud pistikud kasvavad kiiresti ja võivad soodsates tingimustes õitseda juba esimesel suvel.
Õige istutussegu ja anuma valik
Inglitrompeti tervise ja kasvu aluseks on õigesti valitud istutussegu ja anum. Kuna tegemist on kiirekasvulise ja suure taimega, vajab ta ruumikat anumat, mis võimaldab juurestikul vabalt areneda. Minimaalne poti suurus täiskasvanud taime jaoks on 20-30 liitrit, kuid mida suurem, seda parem. Suurem pott mahutab rohkem mulda ja niiskust, mis vähendab igapäevase kastmise vajadust ja tagab stabiilsemad kasvutingimused. Anum peab olema valmistatud raskest materjalist, näiteks savist, keraamikast või betoonist, et vältida taime ümberkukkumist tuule käes. Drenaažiavad poti põhjas on kohustuslikud, et liigne vesi saaks vabalt ära voolata.
Istutussegu peab olema äärmiselt toitaineterikas ja samal ajal hea struktuuriga. Parima tulemuse annab segu, mis koosneb võrdsetes osades kvaliteetsest aiamullast, küpsest kompostist ja turbast. Sellele segule tuleks lisada umbes 10% ulatuses perliiti või jämedat liiva, et parandada õhulisust ja vältida mulla tihenemist. Selline segu hoiab hästi niiskust, mis on inglitrompeti jaoks eluliselt tähtis, kuid laseb samal ajal liigsel veel ära voolata, hoides ära juuremädaniku tekke ohu. Enne istutamist võib segule lisada ka peotäie kondijahu või pikaajalise toimega graanulväetist.
Noorte taimede puhul on oluline neid regulaarselt ümber istutada suuremasse anumasse. Tavaliselt tehakse seda igal kevadel, valides poti, mille läbimõõt on eelmisest 5-10 cm suurem. Ümberistutamine annab võimaluse värskendada mulda ja pakkuda juurtele uut kasvuruumi. Vanemate, juba suurtes anumates kasvavate taimede puhul ei ole iga-aastane ümberistutamine enam vajalik ega praktiline. Sel juhul piisab, kui igal kevadel eemaldada potist pealmine 5-10 cm mullakiht ja asendada see värske, toitaineterikka kompostmullaga.
Istutamisel tuleb jälgida, et taime juurekael jääks samale sügavusele, nagu see oli eelmises potis. Liiga sügavale istutamine võib põhjustada tüve mädanemist, samas kui liiga kõrgele jätmine võib jätta juured kaitseta. Pärast taime uude anumasse asetamist täidetakse see ettevalmistatud mullaseguga, surutakse kergelt kinni ja kastetakse põhjalikult. Esimestel nädalatel pärast istutamist tuleks taime hoida poolvarjus, et vähendada stressi ja anda talle aega kohanemiseks.
Paljundamine pistikutega
Inglitrompeti paljundamine pistikutega on kõige populaarsem ja usaldusväärsem meetod uute taimede saamiseks. Parim aeg pistikute võtmiseks on hilissuvel või varasügisel, kui taim on veel aktiivses kasvus, kuid oksad on juba piisavalt tugevad. Samuti saab edukalt kasutada kevadel või sügisel pügamise käigus tekkinud oksi. Pistikuks valitakse terve, haigustunnusteta ja tugev, umbes pliiatsi jämedune oksajupp, millel on vähemalt 2-3 lehesõlme. Lõige tehakse terava ja desinfitseeritud noa või kääridega otse lehesõlme alt.
Pistiku pikkus peaks olema umbes 15-20 cm. Enne juurutamist eemaldatakse pistiku alumiselt poolelt kõik lehed, jättes alles vaid 2-3 ülemist lehte, et vähendada veekadu aurustumise kaudu. Suuremad allesjäänud lehed võib pooleks lõigata, et veelgi vähendada aurustumist. Seejärel asetatakse pistikud vette või otse niiskesse mulda. Vees juurutamine on populaarne, kuna see võimaldab visuaalselt jälgida juurte arengut. Vett tuleks vahetada iga paari päeva tagant, et vältida bakterite teket. Juured ilmuvad tavaliselt mõne nädala jooksul.
Otse mulda istutamine on samuti väga efektiivne meetod. Selleks täidetakse väikesed potid niiske ja õhulise mullaseguga, näiteks turbasubstraadi ja perliidi seguga. Pistiku alumine ots on soovitatav kasta juurdumispulbrisse, mis soodustab juurte kiiremat arengut. Seejärel tehakse mulda auk ja asetatakse pistik sinna umbes 5 cm sügavusele, surudes mulla õrnalt ümber pistiku. Pärast istutamist kastetakse muld kergelt ja potile asetatakse peale kilekott või plastikpudel, et luua niiske kasvuhooneefekt.
Juurutamise ajal tuleb potte hoida soojas ja valges, kuid mitte otsese päikese käes. Oluline on hoida muld pidevalt niiske, kuid mitte läbimärg. Uute lehtede ilmumine on märk sellest, et pistik on edukalt juurdunud. Pärast juurdumist ja uue kasvu ilmnemist võib kilekoti eemaldada ja noort taime hakata järk-järgult harjutama tavaliste toatingimustega. Kui taim on piisavalt tugevnenud, võib selle istutada suuremasse potti ja kohelda nagu täiskasvanud inglitrompetit.
Paljundamine seemnetega
Kuigi pistikutega paljundamine on levinum, on inglitrompetit võimalik kasvatada ka seemnetest. See meetod on aeganõudvam ja tulemused võivad olla ettearvamatud, kuna seemnetest kasvanud taimed ei pruugi olla sordiehtsad ehk emataimega identsed. Seemnetega paljundamine pakub aga põnevat võimalust saada täiesti uute omadustega hübriide. Seemned valmivad suurtes, rippuvates kupardes pärast õitsemist. Korjata tuleks ainult täielikult valminud kupraid, mis on hakanud kuivama ja värvi muutma.
Seemnete külvamiseks on parim aeg varakevad, umbes 8-10 nädalat enne viimaseid öökülmi. Enne külvi on soovitatav seemneid leotada soojas vees 24 tundi, et pehmendada nende kõva kesta ja kiirendada idanemist. Külvamiseks kasutatakse kerget ja steriilset külvimulda. Seemned külvatakse umbes 1 cm sügavusele, kaetakse kergelt mullaga ja piserdatakse veega. Külvinõu kaetakse klaasi või kilega, et hoida kõrget niiskustaset, ning asetatakse sooja ja valgusküllasesse kohta. Idanemistemperatuur peaks olema vahemikus 20-25 kraadi.
Idanemine võib olla ebaühtlane ja kesta mõnest nädalast kuni mitme kuuni, seega tuleb olla kannatlik. Kui esimesed idulehed on ilmunud, tuleb kate eemaldada, et tagada piisav õhuringlus ja vältida seenhaiguste teket. Taimi hoitakse endiselt soojas ja valges kohas. Kui noortaimedele on kasvanud esimesed pärislehed ja nad on piisavalt suured, et neid käsitseda, pikeeritakse nad ettevaatlikult eraldi väikestesse pottidesse.
Noori seemikuid tuleb kasvatada siseruumides, kuni öökülmade oht on möödas ja ilmad on piisavalt soojad. Enne õue viimist tuleb neid järk-järgult karastada, viies neid iga päev mõneks tunniks õue ja pikendades õuesoleku aega järk-järgult. Seemnest kasvatatud inglitrompetid kasvavad esimesel aastal aeglasemalt kui pistikutest paljundatud taimed ja tavaliselt ei õitse nad esimesel suvel. Rikkalikku õitsemist võib oodata alates teisest või kolmandast kasvuaastast.
Istutusjärgne hooldus
Pärast inglitrompeti edukat istutamist või ümberistutamist on ülioluline tagada talle õige järelhooldus, et soodustada kiiret kohanemist ja juurdumist. Vahetult pärast istutamist vajab taim põhjalikku kastmist, mis aitab mullal tiheneda ümber juurte ja välistada õhutaskute teket. Esimese paari nädala jooksul tuleb taime hoida kaitstuna otsese päikesevalguse ja tugeva tuule eest. Poolvarjuline asukoht vähendab veekadu läbi lehtede ja aitab taimel suunata energia uute juurte kasvatamisse, mitte võitlemisse ebasoodsate tingimustega.
Kastmine istutusjärgsel perioodil nõuab erilist tähelepanu. Muld tuleks hoida ühtlaselt niiske, kuid mitte läbimärjana. Liigne vesi võib kahjustatud juuri lämmatada ja põhjustada mädanikku. Parim on kontrollida mulla niiskust sõrmega enne iga kastmiskorda. Kui mulla pealmine kiht on kuiv, on aeg kasta. Jälgida tuleb ka taime lehti – kui need hakkavad närbuma, on see selge märk veepuudusest. Regulaarne piserdamine aitab tõsta õhuniiskust ja vähendada taime stressi.
Väetamisega ei tohiks pärast istutamist kiirustada. Juurestik on ümberistutamise käigus saanud paratamatult kannatada ja vajab aega taastumiseks. Väetise lisamine liiga vara võib õrnu, alles arenevaid juuri “ära põletada” ja taimele rohkem kahju kui kasu tuua. Väetamisega tuleks alustada alles siis, kui taim on hakanud ilmutama selgeid uue kasvu märke, näiteks uusi lehti või võrseid. Tavaliselt kulub selleks 2-4 nädalat. Alustada tuleks poole lahjema väetiselahusega ja järk-järgult suurendada kontsentratsiooni vastavalt tootja soovitustele.
Tähelepanelik jälgimine on eduka järelhoolduse võti. Tuleb silma peal hoida võimalikel kahjurite või haiguste ilmingutel, kuna stressis taim on neile vastuvõtlikum. Samuti tuleb eemaldada kõik kolletunud või kahjustatud lehed, et taim saaks suunata oma energia uude kasvu. Kui taim on edukalt kohanenud, mis väljendub aktiivses kasvus, võib ta viia tagasi oma alalisse, päikeselisemasse kasvukohta ja jätkata tavapärase hooldusrutiiniga, mis tagab lopsaka lehestiku ja rikkaliku õitsemise kogu hooaja vältel.
