Kuigi inglitrompet on tugev ja kiirekasvuline taim, ei ole ta täielikult immuunne haiguste ja kahjurite rünnakute suhtes. Eriti vastuvõtlikuks muutub taim siis, kui tema kasvutingimused ei ole optimaalsed või kui ta on stressis näiteks veepuuduse, toitainete puudujäägi või ebasobiva temperatuuri tõttu. Terve ja hästi hooldatud taim suudab paljudele probleemidele paremini vastu seista. Aedniku jaoks on oluline osata ära tunda levinumad haigused ja kahjurid, teada nende ennetamise meetodeid ning vajadusel rakendada kiireid ja tõhusaid tõrjemeetmeid, et vältida suurema kahju tekkimist ja tagada taime pikaajaline heaolu.
Kahjuritest on inglitrompeti suurimateks vaenlasteks kedriklestad, lehetäid, kasvuhoonekarilased ja ripslased. Need väikesed putukad toituvad taime mahlast, nõrgestades seda ja põhjustades lehtede kolletumist, deformeerumist ja varisemist. Kedriklestade olemasolule viitab peenike võrgend lehtede allküljel ja lehtede pronksjas või kollatähniline välimus. Lehetäid kogunevad tavaliselt noortele võrsetele ja õiepungadele, samas kui kasvuhoonekarilased on väikesed valged kärbsed, mis taime puudutamisel lendu tõusevad. Nende kahjurite ennetamiseks on oluline tagada kõrge õhuniiskus ja regulaarselt taime lehti kontrollida.
Haigustest ohustavad inglitrompetit peamiselt seenhaigused, nagu jahukaste ja hahkhallitus, mis tekivad sageli liigniiskuse ja halva õhuringluse tingimustes. Jahukaste avaldub valge, jahuse kirmena lehtedel ja vartel, samas kui hahkhallitus tekitab pruune, vesiseid laike, mis hiljem kattuvad halli seenekirmega. Samuti võib taime ohustada juuremädanik, mis on tingitud ülekastmisest ja halvast drenaažist. Viirushaigused on haruldasemad, kuid ohtlikumad, kuna nende vastu ravi puudub. Viirushaiguste tunnusteks on mosaiiksed mustrid lehtedel, kängunud kasv ja moondunud õied.
Ennetamine on alati parem kui ravi. Tugeva ja terve taime kasvatamine on parim kaitse haiguste ja kahjurite vastu. See tähendab õiget kastmist, tasakaalustatud väetamist, piisavat valgust ja head õhuringlust. Taimi tuleks regulaarselt inspekteerida, pöörates erilist tähelepanu lehtede alumistele külgedele, kuhu kahjurid armastavad koguneda. Kahjustatud või haiged taimeosad tuleks kohe eemaldada ja hävitada, et vältida probleemi levikut. Uute taimede soetamisel tuleks neid hoida mõnda aega karantiinis, et veenduda nende tervises enne teiste taimedega kokku viimist.
Levinumad kahjurid ja nende tõrje
Inglitrompeti üks tüütumaid kahjureid on kedriklest. Need on ämblikulaadsete hulka kuuluvad imepisikesed lestalised, keda on palja silmaga raske märgata. Nende kohalolule viitavad heledad täpid lehtede pealmisel küljel ja peenike võrgend lehtede all ja lehekaenaldes. Kedriklestadele meeldib kuiv ja soe õhk, seega on nad eriti sagedaseks probleemiks siseruumides talvituvatel taimedel. Tõrjeks tuleks esmalt proovida taime lehtede, eriti alumiste külgede, põhjalikku pesemist tugeva veejoaga. Samuti aitab õhuniiskuse tõstmine taime regulaarse piserdamisega. Tugevama nakkuse korral võib kasutada rohelise seebi lahust või spetsiaalseid akaritsiide.
Lehetäid on teine levinud probleem. Need on väikesed, tavaliselt rohelised või mustad putukad, kes kogunevad kolooniatena noortele võrsetippudele ja õiepungadele, imedes taimemahla ja eritades kleepuvat mesinestet, mis soodustab nõgiseene arengut. Lehetäide esmaseks tõrjeks piisab sageli nende maha pesemisest tugeva veejoaga või eemaldamisest niiske lapiga. Tõhusaid vahendeid on ka rohelise seebi või nõgeseleotise pritsimine. Raskematel juhtudel tuleb appi võtta süsteemsed või kontaktsed insektitsiidid, kuid eelistada tuleks alati loodussõbralikumaid lahendusi.
Kasvuhoonekarilane on väike valge putukas, kes elab ja toitub lehtede alumisel küljel. Taime liigutamisel lendavad nad parvena õhku. Nii vastsed kui ka valmikud imevad taimemahla, põhjustades lehtede kolletumist ja kasvu pidurdumist. Sarnaselt lehetäidele eritavad ka karilased mesinestet. Nende tõrje on keeruline, kuna nad paljunevad kiiresti ja on paljudele putukamürkidele resistentsed. Tõhus meetod on kollaste liimpüüniste kasutamine, mis püüavad kinni lendavaid valmikuid. Samuti aitab regulaarne pritsimine rohelise seebi lahusega, millele on lisatud veidi piiritust.
Tõukud ja röövikud võivad samuti inglitrompeti lehti kahjustada, närides neisse auke. Tavaliselt ei ole tegemist massilise probleemiga ja kahjurid saab käsitsi ära korjata. Teod ja nälkjad võivad samuti noori taimi ja lehti kahjustada, eriti niisketes tingimustes. Nende vastu aitab teotõkkepuiste kasutamine poti ümber või spetsiaalsete teograanulite paigaldamine. Oluline on regulaarselt kontrollida taime ümbrust ja eemaldada peidukohad, nagu praht ja langenud lehed.
Seen- ja bakterhaigused
Seenhaigused on inglitrompeti puhul peamine murekoht, eriti niisketes ja halvasti ventileeritud tingimustes. Jahukaste on kergesti äratuntav valge, jahuse kirme järgi lehtedel, vartel ja õiepungadel. See seenhaigus takistab fotosünteesi ja nõrgestab taime. Ennetamiseks on oluline tagada hea õhuringlus taimede ümber ja vältida lehtede märjaks saamist õhtusel ajal. Nakkuse ilmnemisel tuleks haiged lehed eemaldada ja taime pritsida fungitsiidiga või proovida koduseid vahendeid, nagu sooda- või piimalahus.
Hahkhallitus (Botrytis) on teine levinud seenhaigus, mis ründab tavaliselt niisketes ja jahedates tingimustes. See põhjustab taimeosadele, eriti õitele ja noortele võrsetele, pruune, vesiseid laike, mis hiljem kattuvad iseloomuliku halli hallituskihiga. Hahkhallituse vältimiseks on kriitilise tähtsusega hea ventilatsioon ja surnud taimeosade, näiteks äraõitsenud õite, kohene eemaldamine. Nakatunud taimeosad tuleb ära lõigata ja hävitada ning vajadusel kasutada sobivat fungitsiidi.
Juuremädanik on tõsine probleem, mida põhjustavad mullas elavad seened ja mis on peaaegu alati tingitud ülekastmisest ja halvast drenaažist. Taim muutub loiuks, lehed kolletuvad ja varisevad ning kasv peatub. Kuna sümptomid sarnanevad alakastmisele, teeb aednik sageli vea, kastes taime veelgi rohkem. Ainus viis diagnoosi kinnitamiseks on taime potist välja võtmine ja juurte kontrollimine. Mädanenud juured on pruunid ja pehmed. Taime päästmiseks tuleb eemaldada kõik kahjustatud juured ja istutada taim ümber värskesse, hea drenaažiga mulda.
Bakterhaigused on harvemad, kuid võivad põhjustada lehelaiksust või varte närbumist. Bakteriaalne lehelaiksus avaldub tavaliselt tumedate, vesiste laikudena lehtedel, millel on sageli kollane serv. Bakterhaiguste vastu on tõhusat ravi raske leida, seega on ennetus võtmetähtsusega. Tuleb vältida taime mehaanilisi vigastusi ja kasutada alati puhtaid ja desinfitseeritud aiatööriistu. Haiged taimed või taimeosad tuleb kohe hävitada, et vältida levikut.
Viirushaigused ja nende vältimine
Viirushaigused on inglitrompeti jaoks eriti ohtlikud, kuna nende vastu puudub ravi ja nakatunud taim tuleb enamasti hävitada, et vältida viiruse levikut teistele taimedele. Viirused levivad tavaliselt putukkahjurite, näiteks lehetäide, kaudu või saastunud aiatööriistadega. Seetõttu on kahjuritõrje ja tööriistade desinfitseerimine parimad viisid viirushaiguste ennetamiseks. Tööriistu, nagu käärid ja noad, tuleks desinfitseerida piirituse või spetsiaalse desinfitseerimisvahendiga pärast iga taime lõikamist.
Kõige levinum viirushaiguse sümptom on mosaiikviirus, mis põhjustab lehtedele heledate ja tumedate roheliste laikude mosaiikset mustrit. Teised sümptomid võivad olla lehtede keerdumine ja deformeerumine, kängunud kasv, triibud või rõngad lehtedel ning õite värvimuutused või moondumine. Kuna sümptomid võivad sarnaneda toitainete puudusele või muudele stressiteguritele, võib diagnoosimine olla keeruline. Kindla diagnoosi saab anda ainult laboratoorse testiga.
Kui kahtlustad oma taimel viirushaigust, on kõige targem see teistest taimedest kohe eraldada. Jälgi taime hoolikalt edasiste sümptomite suhtes. Kui diagnoos leiab kinnitust või sümptomid süvenevad, on kõige vastutustundlikum tegu nakatunud taim hävitada, eelistatavalt põletades. Taime komposteerimine ei ole soovitatav, kuna viirus võib kompostis säilida ja edasi levida. Potimuld tuleks samuti välja vahetada ja pott hoolikalt desinfitseerida.
Uute taimede ostmisel tuleks alati eelistada usaldusväärseid aiandeid ja taimekasvatajaid. Enne ostmist kontrolli taim hoolikalt üle, et sellel ei oleks haiguste ega kahjurite märke. Isegi kui taim tundub terve, on hea tava hoida seda mõned nädalad karantiinis, eemal oma teistest taimedest. See annab aega veenduda, et taim on tõepoolest vaba igasugustest varjatud probleemidest.
Ennetavad meetmed ja taime tugevdamine
Parim kaitse haiguste ja kahjurite vastu on tugev, terve ja elujõuline taim. Ennetavad meetmed on alati tõhusamad ja vähem töömahukad kui tagajärgedega tegelemine. Kõige aluseks on optimaalsete kasvutingimuste loomine: piisavalt valgust, õige kastmisrežiim, tasakaalustatud väetamine ja kvaliteetne, hea drenaažiga muld. Stressis taim, mis kannatab näiteks vee- või toitainepuuduse all, on kahjuritele ja haigustekitajatele palju lihtsam saak.
Regulaarne kontroll on ennetuse oluline osa. Vaata oma inglitrompet üle vähemalt kord nädalas, pöörates erilist tähelepanu lehtede alumistele külgedele, võrsetippudele ja lehekaenaldesse. Mida varem probleem avastada, seda lihtsam on sellest vabaneda. Eemalda koheselt kõik kolletunud, kuivanud või kahjustatud lehed ja äraõitsenud õied. See mitte ainult ei paranda taime välimust, vaid vähendab ka seenhaiguste arenguks sobivaid kohti.
Hea õhuringluse tagamine on eriti oluline seenhaiguste vältimiseks. Ära paiguta taimi liiga tihedalt üksteise kõrvale. Vajadusel harvenda taime võra, eemaldades mõned sisemised oksad, et valgus ja õhk pääseksid paremini ligi. Siseruumides talvitumisel on oluline tagada ruumi piisav ventilatsioon. Õhuniiskuse tõstmine, eriti talvel kuiva kütteõhuga ruumides, aitab ennetada kedriklestade rünnakut.
Taime vastupanuvõimet saab tõsta ka looduslike vahenditega. Näiteks regulaarne pritsimine nõgese- või osjaleotisega tugevdab taime kudesid ja muudab need kahjuritele ja haigustele vähem vastuvõtlikuks. Samuti võib kasutada kasulikke putukaid, näiteks lepatriinusid lehetäide vastu või röövlestasid kedriklestade tõrjeks. Integreeritud taimekaitse, mis ühendab ennetavaid meetmeid, bioloogilist tõrjet ja vajadusel keemiliste vahendite hoolikat kasutamist, on kõige jätkusuutlikum ja keskkonnasõbralikum lähenemine inglitrompeti tervise hoidmiseks.
