Inglise lavendel, oma lummava aroomi ja elegantsete õisikutega, on justkui tükike Vahemerd meie oma aias. Selleks, et see kaunis taim tunneks end hästi ja pakuks meile oma täit ilu, peame mõistma ja austama tema päritolust tulenevaid põhivajadusi. Kõige olulisem neist on kahtlemata valgus. Lavendel on tõeline päikesekummardaja, kes on harjunud kasvama avatud, päikesepaistelistel nõlvadel, kus miski ei varja talle eluks vajalikke kiiri. Piisav päikesevalgus ei ole lavendli jaoks pelgalt eelistus, vaid elutähtis tingimus, mis mõjutab kõike alates taime kasvukujust ja õitsemisest kuni tema vastupanuvõimeni haigustele. Selles artiklis süveneme põhjalikult inglise lavendli valgusevajadusse ja selgitame, miks on õige asukoha valik tema eduka kasvatamise vundament.
Inglise lavendel vajab oma täies hiilguses säramiseks vähemalt kuus kuni kaheksa tundi otsest päikesevalgust päevas. Mida rohkem päikest, seda parem. Päikesevalgus on fotosünteesi – protsessi, mille käigus taim toodab energiat kasvamiseks ja õitsemiseks – peamine mootor. Piisava valguse korral kasvab lavendlipõõsas tugevaks, kompaktseks ja tihedaks. Varred on püstised ja suudavad kanda õisikute raskust ilma laiali vajumata. Just päikese käes toodab taim ka kõige rohkem eeterlikke õlisid, mis annavad talle iseloomuliku tugeva ja meeldiva aroomi.
Valgusepuudus on üks peamisi põhjuseid, miks lavendli kasvatamine ebaõnnestub. Varjulises või poolvarjulises kasvukohas hakkab taim valguse poole venima, muutudes hõredaks, väljaveninuks ja nõrgaks. Tema varred on peenikesed ja lehed asetsevad harvalt. Selline “hädaldav” taim on ka vastuvõtlikum kahjuritele ja haigustele, kuna tema koed on nõrgad ja tal puudub piisav energia kaitsemehhanismide arendamiseks. Õitsemine jääb valgusepuuduses kasinaks või puudub sootuks. Kui taim ka õitseb, on õisikud väikesed, kahvatud ja vähese aroomiga.
Ideaalseks kasvukohaks lavendlile aias on lõunapoolne või läänepoolne peenar, mis on avatud päikesele suurema osa päevast. Samuti sobivad suurepäraselt kohad müüride või aedade ääres, mis peegeldavad soojust ja loovad taimele soodsa mikrokliima. Tuleb vältida istutamist suurte puude või hoonete varju, kus taim saab päikest vaid mõned tunnid päevas. Isegi kui koht tundub hommikul päikeseline, tuleks jälgida päikese liikumist terve päeva vältel, et veenduda, et taim saab oma vajaliku valgusekoguse kätte.
Kaaluda tuleks ka ümbritsevaid taimi. Lavendlit ei tohiks istutada kõrgemate ja lopsakamate püsikute või põõsaste vahele, mis võivad talle varju heita ja piirata õhuringlust. Ta eelistab kasvada koos teiste sarnaste vajadustega taimedega, näiteks teiste Vahemere ürtide või kuivalembeste püsikutega, mis ei konkureeri temaga valguse pärast. Õige asukoha valik on esimene ja kõige olulisem samm terve ja kauni lavendlipõõsa kasvatamisel.
Rohkem artikleid sel teemal
Valguse mõju taime arengule
Päikesevalgusel on otsene mõju lavendli füüsilisele struktuurile ja kasvuharjumustele. Intensiivne valgus pärsib varte pikkuskasvu, mille tulemusena areneb taimel madal, kompaktne ja tihedalt harunenud võra. See mitte ainult ei näe esteetiliselt meeldiv välja, vaid muudab taime ka vastupidavamaks tuulele ja vihmale. Varjus kasvav taim seevastu suunab oma energia pikkuskasvule, püüdes jõuda valguseni, mistõttu tema varred venivad välja ja jäävad nõrgaks.
Lisaks kompaktsele kasvukujule soodustab piisav päikesevalgus ka rikkalikku õitsemist. Valgus on signaaliks, mis käivitab taimes õiepungade moodustumise. Mida rohkem valgust taim saab, seda rohkem energiat on tal õite tootmiseks. Päikeselises kohas kasvav lavendel on kaetud kümnete, kui mitte sadade lõhnavate õisikutega, samas kui varjus kasvav taim võib toota vaid mõne üksiku õie või jääda sootuks õitsemata. Õite värvus on päikese käes samuti intensiivsem ja kirkam.
Valgus mõjutab oluliselt ka lavendli lehtede värvust. Inglise lavendlile iseloomulik kaunis hallikasroheline lehestik on tegelikult kohastumus intensiivse päikesevalgusega toimetulekuks. Hallikas värvus ja peened karvakesed lehtede pinnal aitavad peegeldada osa päikesekiirgusest tagasi, kaitstes taime ülekuumenemise ja liigse veekao eest. Varjus kaotavad lehed oma iseloomuliku hallika tooni ja muutuvad tavalisemalt roheliseks, kuna taim ei vaja enam nii tugevat kaitset päikese eest.
Kõige olulisem on aga valguse roll taime üldises tervises. Päike aitab hoida lehestiku kuivana, mis on parim ennetus seenhaiguste, näiteks hahkhallituse vastu. Niiskus ja vari on seenhaiguste suurimad sõbrad. Tugev ja terve taim, mis on saanud piisavalt päikest ja tootnud piisavalt energiat, suudab ka paremini vastu seista kahjurite rünnakutele. Seega on päikesepaisteline kasvukoht parim investeering lavendli tervisesse ja pikaealisusse.
Rohkem artikleid sel teemal
Asukoha valik aias
Aias sobiva koha leidmine on lavendli kasvatamisel A ja O. Enne istutamist tuleks võtta aega ja jälgida oma aeda erinevatel kellaaegadel, et teha kindlaks kõige päikesepaistelisemad alad. Kõige ideaalsem on lõunapoolne asukoht, mis saab päikest terve päeva. Ka läänekaarde avatud peenrad on head, kuna need saavad tugevat pärastlõunapäikest. Idapoolne asukoht, mis saab vaid hommikupäikest, võib jääda ebapiisavaks.
Tähelepanu tuleks pöörata ka potentsiaalsetele varjutekitajatele. Suured puud, hekid, hooned või isegi aiamööbel võivad heita varju, mis liigub koos päikesega. Tuleb arvestada, et puud ja põõsad kasvavad ajas suuremaks ning kunagi päikeseline koht võib mõne aasta pärast muutuda varjuliseks. Seetõttu tuleks istutamisel arvestada ka tulevikuperspektiiviga.
Lavendel sobib suurepäraselt kiviktaimlatesse, nõlvadele ja kuivmüüridele, kus päike kütab kivid kuumaks ja drenaaž on loomulikult hea. Samuti on ta kaunis kaaslane roosidele, kuna nende kasvutingimuste vajadused on sarnased. Peenra servades ja teeradade ääres kasvades saab lavendel samuti piisavalt valgust ja tema aroom pääseb mööda kõndides hästi mõjule. Oluline on vältida madalaid ja niiskeid aiaosi, kuhu koguneb vesi ja kus on vähe päikest.
Kui aias ei ole piisavalt päikesepaistelist kohta, tasub kaaluda lavendli kasvatamist konteinerites. Potte ja anumaid saab paigutada terrassile, rõdule või siseõue kõige päikeselisemasse kohta. Lisaks on konteinereid võimalik vastavalt päikese liikumisele ümber paigutada, tagades taimele maksimaalse valgusekoguse. See on suurepärane lahendus väikestesse aedadesse või kohtadesse, kus avamaal on valgustingimused kehvad.
Mida teha valgusepuuduse korral?
Kui sinu lavendel kasvab juba kohas, mis on aja jooksul muutunud liiga varjuliseks, või kui said alles nüüd teada, et valisid talle vale asukoha, ei ole veel kõik kadunud. Parim lahendus on taime ümberistutamine sobivamasse, päikesepaistelisse kohta. Lavendli ümberistutamist on kõige parem teha varakevadel või sügisel, kui ilm on jahe ja niiske. Taim tuleks välja kaevata võimalikult suure juurepalliga ja istutada kohe uude, hoolikalt ettevalmistatud kohta.
Enne ümberistutamist võib taime kergelt tagasi lõigata, et vähendada veekadu lehtede kaudu ja aidata tal paremini kohaneda uue asukohaga. Pärast istutamist tuleb taime põhjalikult kasta ja hoida muld esimesed paar nädalat kergelt niiske. Ümberistutamine on taimele alati stressirohke, kuid päikeselisse kohta viimine on tema pikaajalise tervise ja heaolu seisukohalt parim otsus.
Kui ümberistutamine ei ole võimalik, saab proovida parandada valgustingimusi olemasolevas kohas. See võib tähendada ümbritsevate puude või põõsaste okste kärpimist, et rohkem valgust peenrasse pääseks. Isegi mõne suurema oksa eemaldamine võib olukorda märgatavalt parandada. See lahendus on aga sageli ajutine, kuna taimed kasvavad tagasi.
Kui lavendel on muutunud valgusepuuduse tõttu väljaveninuks ja hõredaks, võib teda kevadel tugevalt tagasi lõigata, et soodustada tihedamat kasvu. Siiski, kui valgustingimused ei parane, kasvab taim tõenäoliselt uuesti välja. Pikas perspektiivis on kõige jätkusuutlikum lahendus siiski taime viimine kohta, kus tema põhivajadus valguse järele on täidetud. Ilma piisava päikeseta ei saa lavendel kunagi näidata oma tõelist potentsiaali.
