Imelill, mis pärineb troopilistest ja subtroopilistest Ameerika piirkondadest, on oma olemuselt mitmeaastane taim. Meie jahedamas kliimas kasvatatakse seda aga sageli üheaastasena, kuna selle muguljuured ei talu tugevaid talvekülmi. Siiski on lihtsate võtetega võimalik imelille edukalt üle talve hoida, et nautida sama taime ilu ka järgmistel aastatel. Taime talvitumine hõlmab mugulate sügisest väljakaevamist, nõuetekohast ettevalmistamist ja hoiustamist kuni järgmise kevadeni. See protsess mitte ainult ei säästa raha uute taimede ostmiselt, vaid võimaldab säilitada eriti väärtuslikke ja kauneid sorte.
Talvitumise protsess algab sügisel, kui esimesed kerged öökülmad on taime maapealse osa ära näpistanud. See on märk sellest, et taim on lõpetanud oma aktiivse kasvuperioodi ja on suunanud energia varude kogumiseks maa-alusesse mugulasse. Pärast esimest külma lõika taime varred tagasi umbes 10-15 sentimeetri kõrgusele maapinnast. See muudab mugulate asukoha leidmise ja väljakaevamise lihtsamaks. Ära kiirusta mugulate väljakaevamisega enne, kui lehestik on külmast kahjustada saanud.
Mugulate väljakaevamiseks kasuta aiaharki või labidat. Alusta kaevamist taimest piisavalt kaugelt, et vältida mugulate vigastamist. Imelille mugulad võivad kasvada üsna suureks ja sügavale, seega ole kannatlik ja ettevaatlik. Kanguta mugulad ettevaatlikult maast lahti ja eemalda need mullast. Raputa õrnalt lahtine muld maha, kuid ära pese mugulaid veega, kuna liigne niiskus võib soodustada mädanemist hoiustamise ajal.
Pärast väljakaevamist tuleb mugulad ette valmistada talviseks puhkeperioodiks. Laota need ühekordse kihina restile või ajalehtedele ja lase neil kuivada soojas, kuivas ja hea õhuringlusega kohas umbes nädala jooksul. See protsess, mida nimetatakse järelvalmimiseks, aitab haavadel paraneda ja vähendab hallituse riski. Kuivatamise ajal väldi otsest päikesevalgust, mis võib mugulaid kahjustada. Kui mugulate pind on katsudes kuiv, on need valmis hoiustamiseks.
On oluline märkida, et soojema kliimaga piirkondades, kus talved on pehmed ja maapind ei külmu läbi, võib imelille mugulad jätta maasse. Sellistes tingimustes käitub taim püsikuna. Et kaitsta neid ootamatute külmade eest, on soovitatav katta istutusala sügisel paksu (10-15 cm) multšikihiga, näiteks lehtede, põhu või kompostiga. See isolatsioonikiht aitab hoida mullatemperatuuri stabiilsemana.
Ideaalsete hoiutingimuste loomine
Imelille mugulate eduka säilitamise võti on õigete hoiutingimuste tagamine. Kõige olulisemad tegurid on temperatuur, niiskus ja pimedus. Ideaalne hoiustamistemperatuur on vahemikus 5 kuni 10 kraadi Celsiuse järgi. Liiga soe temperatuur võib põhjustada mugulate enneaegset idanema hakkamist, samas kui külmumistemperatuurid kahjustavad neid pöördumatult. Sobivad hoiukohad on näiteks jahe kelder, külmavaba garaaž või soojustamata veranda.
Lisaks temperatuurile on oluline ka õhuniiskus. Mugulad ei tohi talve jooksul täielikult ära kuivada, kuid liigne niiskus soodustab hallituse ja mädanike teket. Selle tasakaalu saavutamiseks on parim viis hoiustada mugulaid materjalis, mis hoiab kerget niiskust, kuid tagab samal ajal hea õhuringluse. Selleks sobivad suurepäraselt kuiv turvas, saepuru, vermikuliit või isegi liiv. Aseta kastis või karbis vaheldumisi kiht täitematerjali ja kiht mugulaid, veendudes, et mugulad omavahel kokku ei puutuks.
Hoiukoht peab olema pime, kuna valgus võib samuti stimuleerida mugulate enneaegset kasvu. Kata hoiukast kaanega, kuid jäta väikesed avad õhuringluseks, või aseta see lihtsalt pimedasse ruumi. Kasutada võib ka paberkotte, mis on täidetud saepuruga. Väldi kilekottide kasutamist, kuna need ei lase õhku läbi ja soodustavad niiskuse kondenseerumist, mis viib kiiresti hallituse tekkeni.
Talve jooksul on soovitatav mugulaid paar korda kontrollida. Vaata üle, kas mõni mugul on hakanud hallitama, pehmeks minema või krimpsu tõmbuma. Eemalda kohe kõik riknenud mugulad, et vältida probleemi levikut teistele. Kui märkad, et mugulad on liiga krimpsus ja kuivad, võid täitematerjali kergelt veega piserdada. Kui aga täitematerjal tundub liiga niiske, ava kast mõneks ajaks, et liigne niiskus saaks aurustuda.
Ettevalmistused kevadeks
Varakevadel, umbes 4-6 nädalat enne viimast oodatavat öökülma, on aeg hakata mõtlema mugulate “äratamisele”. Võta mugulad hoiukohast välja ja kontrolli nende seisukorda. Viska ära kõik pehmed, hallitanud või täiesti ärakuivanud mugulad. Terved mugulad peaksid olema kõvad ja prinkid. See on ka hea aeg suuremate mugulate jagamiseks, kui soovid taimede arvu suurendada. Veendu, et igale jagatud osale jääks vähemalt üks kasvupung.
Mugulatele edumaa andmiseks võid alustada nende ettekasvatamisega siseruumides. Aseta mugulad lamedasse kasti või pottidesse, mis on täidetud niiske potimullaga. Jäta mugula ülemine osa mullapinnaga tasa või kergelt välja paistma. Aseta anumad sooja ja valgusküllasesse kohta, näiteks päikeselisele aknalauale. Hoia muld kergelt niiske, kuid mitte läbimärg. Mõne nädala jooksul peaksid ilmuma esimesed rohelised võrsed.
See ettekasvatamise meetod annab taimedele varasema stardi ja tulemuseks on varasem ja pikem õitsemisperiood. Kui taimed on hakanud kasvama, harjuta neid järk-järgult välistingimustega enne püsivalt õue istutamist. See protsess, mida nimetatakse karastamiseks, aitab vältida šokki, mis võib tekkida siseruumide stabiilsetest tingimustest õue muutlikesse oludesse kolimisel. Vii taimed iga päev mõneks tunniks õue, pikendades järk-järgult väljas veedetud aega nädala või kahe jooksul.
Kui öökülmaoht on möödas ja muld on piisavalt soojenenud, on aeg istutada ettekasvatatud imelilled või otse hoiukohast võetud mugulad oma püsivasse kasvukohta aias. Istuta mugulad umbes 1-2 sentimeetri sügavusele hästi ettevalmistatud, päikesepaistelisse ja hea drenaažiga peenrasse. Kasta pärast istutamist põhjalikult. Nõuetekohaselt talvitunud ja istutatud mugulatest kasvavad peagi tugevad ja terved taimed, mis rõõmustavad sind taas oma õiteiluga.
Levinumad vead talvitumisel
Üks sagedasemaid vigu on mugulate liiga vara või liiga hilja väljakaevamine. Kui kaevad mugulad välja enne esimest külma, ei ole taimel olnud piisavalt aega koguda vajalikke varuaineid talveks. Kui aga ootad liiga kaua ja maapind on juba sügavalt külmunud, võivad mugulad saada külmakahjustusi juba enne väljakaevamist. Parim orientiir ongi esimene kerge öökülm, mis on lehestiku närtsitanud.
Teine levinud probleem on mugulate ebapiisav kuivatamine enne hoiustamist. Niiskelt hoiule pandud mugulad on väga vastuvõtlikud hallitusele ja mädanikele. Ära jäta seda sammu vahele ja veendu, et mugulate pind oleks enne pakkimist täiesti kuiv. Samuti on oluline vältida mugulate pesemist, kuna see lisab neile niiskust ja võib kahjustada nende loomulikku kaitsekihti.
Valed hoiutingimused on samuti sagedane ebaõnnestumise põhjus. Liiga soe ja valgusküllane hoiukoht paneb mugulad enneaegselt kasvama, kurnates ära nende energiavarud. Liiga külm koht aga võib põhjustada külmumist. Samuti on kriitiline vale niiskustase – nii täielik läbikuivamine kui ka liigniiskus on kahjulikud. Ideaalsete tingimuste leidmine ja hoidmine on eduka talvitumise alus.
Lõpuks, unustamine mugulaid talve jooksul kontrollida võib viia selleni, et üks riknenud mugul nakatab terve partii. Hallitus ja mädanik levivad kinnises ruumis kiiresti. Regulaarne, näiteks kord kuus toimuv kontrollimine, aitab probleeme varakult avastada ja päästa ülejäänud terved mugulad. Väike ajainvesteering talve jooksul tasub end kevadel mitmekordselt ära.
📷 そらみみ, CC BY-SA 4.0, via Wikimedia Commons
