Imelille, teadusliku nimega Mirabilis jalapa, istutamine ja paljundamine on lihtne ja nauditav protsess, mis sobib ka algajatele aednikele. See mitmekülgne taim pakub rikkalikku õitsemist ja meeldivat aroomi hilisõhtustel tundidel, muutes aia tõeliselt maagiliseks paigaks. Taime saab kasvatada nii seemnetest kui ka muguljuurtest, mis annab aednikule paindlikkuse valida endale sobivaim meetod. Eduka istutamise võtmeks on õige ajastus, sobiva kasvukoha valik ning mulla hoolikas ettevalmistamine. Selles artiklis käsitleme põhjalikult erinevaid istutus- ja paljundamisviise, et saaksid nautida imelille ilu oma aias aasta-aastalt.
Imelille istutamiseks on kaks peamist meetodit: muguljuurte istutamine või seemnete külvamine. Muguljuurte kasutamine on kiirem viis tulemuste saavutamiseks, kuna taimed hakkavad varem õitsema. Mugulad tuleks istutada kevadel pärast viimaste öökülmade möödumist, kui muld on piisavalt soojenenud. Vali istutamiseks päikesepaisteline kasvukoht, kus on hästi kuivendatud ja viljakas pinnas. Kaeva auk, mis on umbes kaks korda laiem kui mugul ja piisavalt sügav, et mugula tipp jääks mullapinnaga tasa või kergelt selle alla, umbes 1-2 sentimeetri sügavusele.
Pärast mugula auku asetamist täida see mullaga ja tihenda kergelt. Kasta istutusala põhjalikult, et tagada hea kontakt mulla ja mugula vahel ning soodustada juurdumist. Taimed peaksid tärkama mõne nädala jooksul, sõltuvalt ilmastikutingimustest. Kui istutad mitu mugulat, jäta nende vahele piisavalt ruumi, umbes 30-60 sentimeetrit, et taimedel oleks piisavalt ruumi kasvada lopsakaks põõsaks. Piisav vahekaugus tagab ka hea õhuringluse, mis aitab ennetada seenhaigusi.
Seemnetest kasvatamine on samuti populaarne ja kuluefektiivne meetod. Imelille seemnetel on kõva kest, mistõttu on soovitatav neid enne külvi leotada soojas vees 12-24 tundi. See pehmendab seemnekesta ja kiirendab idanemist. Seemneid võib külvata otse avamaale pärast öökülmaohu möödumist või alustada ettekasvatamist siseruumides 6-8 nädalat enne viimast oodatavat öökülma, et saada varasem õitsemine.
Otsekülvi korral külva seemned umbes 1-1,5 sentimeetri sügavusele hästi ettevalmistatud pinnasesse. Hoia külviala niiskena, kuid mitte läbimärjana, kuni seemned idanevad, mis võtab tavaliselt aega 7-14 päeva. Kui taimed on piisavalt suured, harvenda neid, jättes taimede vahekauguseks 30-60 sentimeetrit. Ettekasvatamisel külva seemned pottidesse või külvikassettidesse ja hoia neid soojas ning valgusküllases kohas, kuni on aeg need õue istutada.
Paljundamine seemnetega
Imelille paljundamine seemnetega on üks levinumaid ja lihtsamaid viise taime levitamiseks. Taim toodab pärast õitsemist rikkalikult seemneid, mida on lihtne koguda ja säilitada järgmiseks hooajaks. Seemned valmivad õie aluses ja muutuvad küpsedes mustaks ning kortsuliseks. Korja seemneid kuiva ilmaga, kui need on taime küljest kergesti eemaldatavad. Lase seemnetel mõned päevad kuivas ja õhurikkas kohas järelkuivada, et vältida hallituse teket hoiustamise ajal.
Pärast kuivatamist säilita seemneid paberkotis või ümbrikus jahedas, kuivas ja pimedas kohas. Märgista kindlasti ümbrik taime nime ja korjamisaastaga. Nõuetekohaselt säilitatud seemned säilitavad oma idanevuse mitu aastat. Kevadel, kui on aeg külvata, võid kasutada eelmisel hooajal kogutud seemneid. Pea meeles, et kui kasvatad hübriidsorte, ei pruugi seemnetest kasvanud taimed olla täpselt samasuguste omadustega kui emataim.
Seemnete külvamiseks on oluline ajastus. Parim aeg otsekülviks avamaale on siis, kui mulla temperatuur on püsivalt üle 15 kraadi ja öökülmaoht on möödas. Liiga varajane külv jahedasse ja niiskesse mulda võib põhjustada seemnete mädanemist. Kui soovid aga varasemat õitsemist, on ideaalne alustada taimede ettekasvatamisega siseruumides. See annab taimedele edumaa ja võimaldab neil õue istutamise ajaks juba tugevaks kasvada.
Ettekasvatamisel kasuta kerget ja toitaineterikast külvimulda. Täida väikesed potid või külvikassetid mullaga, niisuta see ja aseta igasse potti 1-2 seemet. Kata seemned õhukese mullakihiga ja piserda veelkord kergelt veega. Kata külvinõu kile või klaasiga, et hoida kõrget õhuniiskust, ja aseta see sooja kohta. Pärast tärkamist eemalda kate ja taga noortele taimedele piisavalt valgust, näiteks asetades nad päikeselisele aknalauale või kasutades taimelampe.
Paljundamine mugulatega
Mugulatega paljundamine on kiire ja usaldusväärne viis saada emataimega identseid taimi. Imelill moodustab suve jooksul maa all suured, porgandisarnased muguljuured. Külmemas kliimas tuleb need mugulad sügisel üles kaevata ja talveks hoiustada. Kevadel, kui on istutusaeg, saab neid samu mugulaid uuesti maha panna. Suuremaid mugulaid on võimalik ka jagada, et saada rohkem taimi.
Mugulate jagamiseks veendu, et igale eraldatud osale jääks vähemalt üks või mitu kasvupunga, mis on tavaliselt nähtavad mugula ülemises osas, kus vars välja kasvas. Kasuta teravat ja puhast nuga, et lõigata mugul osadeks. Lase lõikepindadel enne istutamist mõned tunnid või isegi terve päeva kuivada. See aitab vältida haiguste sissetungimist ja mädanemist pärast istutamist.
Istuta jagatud mugulad samamoodi nagu terved mugulad, asetades need horisontaalselt või kergelt kaldu kaevatud auku. Veendu, et kasvupungad oleksid suunatud ülespoole ja kaetud vaid õhukese mullakihiga. Mugulatest kasvatatud taimed on tavaliselt tugevamad ja alustavad õitsemist varem kui seemnetest kasvatatud taimed. See meetod on eriti kasulik, kui soovid säilitada mõne eriti kauni sordi omadusi.
Mugulatega paljundamine tagab geneetilise järjepidevuse, mis tähendab, et uued taimed on täpsed koopiad emataimest. See on oluline, kui oled leidnud sordi, mille õievärv, suurus või lõhn sulle eriti meeldib. Seemnetest paljundamisel võib esineda varieeruvust, eriti kui läheduses kasvab erinevaid imelille sorte, mis võivad omavahel risttolmelda. Seega, kui soovid kindlat tulemust, on mugulatega paljundamine alati kindlam valik.
Kasvukoha valik ja ettevalmistus
Imelille edukaks kasvatamiseks on ülioluline valida õige kasvukoht. See taim eelistab täispäikest, mis tähendab vähemalt 6-8 tundi otsest päikesevalgust päevas. Kuigi imelill talub ka kerget poolvarju, on rikkalik õitsemine tagatud just päikesepaistelises asukohas. Varjulisemas kohas kipub taim venima valguse poole, jääb hõredamaks ja toodab vähem õisi. Vali aias koht, mis on kaitstud tugevate tuulte eest, kuna taime varred võivad olla haprad ja kergesti murduvad.
Pinnase osas ei ole imelill eriti nõudlik, kuid eelistab siiski viljakat ja hea drenaažiga mulda. Vältida tuleks raskeid savimuldi, kus vesi kipub seisma, kuna see soodustab juuremädaniku teket. Enne istutamist on soovitatav pinnas sügavalt läbi kaevata ja kobestada. Mulla struktuuri ja viljakuse parandamiseks sega sisse komposti, kõdunenud sõnnikut või muud orgaanilist ainet. See mitte ainult ei rikasta mulda toitainetega, vaid parandab ka selle võimet hoida niiskust ja samal ajal tagada liigse vee äravool.
Mulla pH tase peaks olema kergelt happeline kuni neutraalne, vahemikus 6.0 kuni 7.0. Enamik aiamuldi sobib sellesse vahemikku, kuid vajadusel saab pH-d reguleerida. Näiteks happelisema mulla saamiseks võib lisada turvast, lehekomposti või väävlit, aluselisema mulla puhul aga aialupja. Enne suuremate muudatuste tegemist on alati mõistlik teha mullatest, et saada täpne ülevaade oma aia pinnase omadustest.
Pärast sobiva koha valimist ja mulla ettevalmistamist on ala valmis istutamiseks. Olgu tegemist mugulate või seemikute istutamisega, veendu, et taimedele jääks piisavalt kasvuruumi. Soovitatav vahekaugus on 30-60 sentimeetrit, olenevalt sordi oodatavast suurusest. See tagab hea õhuringluse taimede vahel, mis on oluline haiguste ennetamiseks ja aitab taimedel areneda täissuuruses lopsakateks põõsasteks.
Noorte taimede hooldus pärast istutamist
Pärast imelille seemikute või mugulate istutamist on oluline tagada neile parimad tingimused juurdumiseks ja kasvama hakkamiseks. Esimestel nädalatel on kõige kriitilisemaks teguriks piisav ja regulaarne kastmine. Hoia muld ühtlaselt niiske, kuid mitte läbimärja. See aitab noortel juurtel end mullas kinnitada ja alustada vee ning toitainete omastamist. Eriti oluline on see kuiva ja päikesepaistelise ilmaga.
Noored taimed on vastuvõtlikumad nii kahjuritele kui ka haigustele. Kontrolli taimi regulaarselt lehetäide, tigude ja nälkjate suhtes, kes võivad noortele lehtedele ja võrsetele märkimisväärset kahju tekitada. Vajadusel kasuta sobivaid tõrjevahendeid, eelistades esialgu looduslikke meetodeid, nagu näiteks kahjurite käsitsi eemaldamine või neemõli lahusega pritsimine. Hea õhuringluse tagamine taimede ümber aitab samuti vältida seenhaiguste, näiteks jahukaste, teket.
Kui noored taimed on umbes 10-15 sentimeetri kõrgused, on hea aeg nende ümber multšikihi lisamiseks. Multš aitab hoida mulla niiskust, pärsib umbrohu kasvu ja hoiab mullatemperatuuri stabiilsena. Kasuta orgaanilist multši, näiteks puukoorepuru või komposti, ja laota see umbes 5 sentimeetri paksuse kihina taime ümber, jättes varre ümbruse vabaks. Umbrohu eemaldamine on oluline, kuna need konkureerivad noorte imelilledega vee, valguse ja toitainete pärast.
Väetamisega ei tohiks kiirustada kohe pärast istutamist. Lase taimedel esmalt korralikult juurduda. Esimest korda võib väetada siis, kui taimed on näidanud selgeid kasvumärke, tavaliselt 2-4 nädalat pärast istutamist. Kasuta tasakaalustatud vedelväetist poole lahjendusega, et vältida noorte juurte põletamist. Edaspidi võib väetada vastavalt taime vajadustele, kuid esialgne hoolikas jälgimine ja õrn hooldus panevad aluse tervele ja rikkalikult õitsevale taimele.
📷 そらみみ, CC BY-SA 4.0, via Wikimedia Commons
