Igihaljas kaerik on oma olemuselt külmakindel taim, mis talub hästi meie kliimavöötme talvesid. Siiski ei ole tema suurimaks vaenlaseks talvel mitte külm, vaid liigniiskus. Taime edukas talvitumine sõltub suuresti sügisesest ettevalmistusest ja õige kasvukoha valikust, mis tagab hea drenaaži. Mõistes ohte, mida talv endaga kaasa toob, ja teades, kuidas taime nende eest kaitsta, saad kindlustada, et sinu kaunis kõrreline tuleb kevadeti alati terve ja elujõulisena talveunest välja. See artikkel keskendub igihalja kaeriku talveks ettevalmistamisele ja meetmetele, mis aitavad tal talve edukalt üle elada.
Sügisene ettevalmistus – mida teha ja mida mitte
Erinevalt paljudest teistest püsikutest, mida sügisel tagasi lõigatakse, on igihalja kaeriku puhul kõige olulisem reegel: ära lõika teda sügisel tagasi! Taime lehestik moodustab talvel loomuliku ja väga olulise kaitsekihi. See kaitseb taime kõige tundlikumat osa – juurekaela ehk krooni – nii külma kui ka, mis veelgi tähtsam, liigse niiskuse eest. Lehepuhmas toimib nagu katus, juhtides vihma- ja lumesulamisvee taime südamikust eemale, vältides seega selle mädanemist.
Sügisel on aga oluline puhastada taime ümbrus. Korista ära kõik langenud puulehed ja muu orgaaniline praht, mis on puhmiku ümber ja sisse kogunenud. Paks ja märg lehekiht taime vastas takistab õhuringlust ja hoiab niiskust, luues ideaalsed tingimused seenhaiguste arenguks ja pakkudes head talvitumispaika nälkjatele ja teistele kahjuritele. Puhas taimeümbrus aitab vähendada talviste kahjustuste riski.
Lõpeta igasugune väetamine hiljemalt suve lõpus. Hilissügisene väetamine, eriti lämmastikku sisaldavate väetistega, stimuleerib uut kasvu. Need uued ja õrnad võrsed ei jõua enne külmade tulekut piisavalt puituda ning saavad talvel kergesti külmakahjustusi. See omakorda nõrgestab kogu taime ja muudab selle vastuvõtlikumaks talvistele probleemidele. Lase taimel loomulikult oma kasvutsükkel lõpetada ja puhkeperioodiks valmistuda.
Kontrolli, et taime kasvukoha drenaaž oleks endiselt hea. Sügisvihmade ajal jälgi, kas vesi koguneb taime ümber loikudesse. Kui jah, siis on see ohumärk. Proovi kaevata taime ümber väike kraav, et liigne vesi eemale juhtida. Pikas perspektiivis tuleks kaaluda taime ümberistutamist kõrgemale või parema drenaažiga kohta. Hea drenaaž on eduka talvitumise absoluutne alustala.
Rohkem artikleid sel teemal
Talvise niiskuse ja jää oht
Nagu mainitud, on talvine niiskus igihalja kaeriku jaoks suurem oht kui miinuskraadid. Seisev vesi või sulalumi, mis koguneb taime ümber ja puhmiku keskele, on eriti ohtlik vahelduvate külmade ja suladega talvedel. Kui vesi külmub puhmiku südames, paisub jää ja võib füüsiliselt kahjustada taime kudesid ja kasvupunkte. See on üks peamisi põhjuseid, miks taimed kevadel enam ei tärka.
Sügisel alles jäetud lehestik aitab seda ohtu vähendada, kuid lisaks on oluline kasvukoha asukoht. Väldi istutamist aia madalamatesse osadesse või kohtadesse, kuhu katuselt langev lumi ja vesi kogunevad. Kerge kallakuga peenar on ideaalne, sest see tagab liigse vee loomuliku äravoolu. Kui sinu aed on väga tasane ja niiske, kaalu igihalja kaeriku kasvatamist kõrgpeenras, kus on võimalik tagada täiuslik drenaaž.
Lumerohked talved on taimele üldiselt soodsamad kui lumeta talved. Paks lumekiht toimib loodusliku isolaatorina, kaitstes taime juuri ja krooni sügava külma ja kuivatava tuule eest. Samas, kui lumi on väga raske ja märg, võib see puhmiku lapikuks vajutada ja niiskuse selle sisse lõksu jätta. Pärast tugevat lumesadu võid taime kergelt raputada, et eemaldada liigne koorem.
Jääkoorik, mis võib tekkida maapinnale pärast sula ja sellele järgnevat külma, on samuti ohtlik. See takistab hapniku liikumist pinnasesse ja võib lämmatada taime juuri. Kahjuks on selle vastu vähe teha, kuid hea drenaaž aitab vähendada jää tekkimise tõenäosust, kuna vesi ei jää pinnale seisma. See rõhutab veelkord, kui oluline on pinnase ettevalmistus juba istutamisel.
Rohkem artikleid sel teemal
Külma ja tuule eest kaitsmine
Kuigi igihaljas kaerik on külmakindel, võivad eriti noored ja alles hiljuti istutatud taimed vajada esimesel talvel lisakaitset, eriti piirkondades, kus on karmid ja lumeta talved. Külm ja tugev tuul koos päikesega võivad igihaljast lehestikust niiskust välja aurutada ajal, mil külmunud pinnasest ei saa juured vett kätte. See protsess, mida nimetatakse talviseks kuivamiseks, võib taimele suurt kahju teha.
Noorte taimede kaitsmiseks võib kasutada talvekangast või kuuseoksi. Kuuseoksad on suurepärane valik, kuna need pakuvad kaitset tuule ja päikese eest, kuid lasevad samal ajal õhku läbi ega soodusta haudumist. Laota oksad kergelt üle taime, moodustades õhulise katte. Väldi kile või muude õhukindlate materjalide kasutamist, kuna nende alla kogunev niiskus ja päikese käes tekkiv soojus võivad taime kahjustada.
Täiskasvanud, hästi juurdunud taimed tavaliselt lisakaitset ei vaja, kui nad on istutatud sobivasse kohta. Nende enda vana lehestik pakub piisavat kaitset. Siiski, kui sinu aed asub väga tuulisel ja avatud kohal, võib ka vanemate taimede ümber asetatud kuuseokstest abi olla, et vähendada tuule kuivatavat mõju. See on eriti oluline pikkade ja pakaselistel talvedel, mil lund on vähe.
Konteineris kasvavad igihaljad kaerikud on talvel eriti haavatavad, kuna nende juured on täielikult külma meelevallas. Poti võib mässida mullikilesse või spetsiaalsesse talvekattesse, et isoleerida juurepalli. Teine võimalus on paigutada pott vastu maja seina, kus on soojem ja tuulevaiksem, või kaevata see koos potiga maasse. Väiksemaid potte võib hoida üle talve ka külmas kasvuhoones või garaažis.
Kevadine taastumine ja hooldus
Pärast talve möödumist ja lume sulamist võib igihaljas kaerik välja näha üsna elutu ja räsitud. Tema lehestik on sageli pruunikas või kollakas ja lamandunud. See on normaalne ja ei tähenda, et taim on hukkunud. Oluline on olla kannatlik ja mitte kiirustada taime väljakaevamisega. Anna talle aega, et soojenevad ilmad ja päike teda turgutaksid.
Kui suuremad öökülmad on möödas ja näed esimesi märke uuest kasvust puhmiku alusel, on aeg teha kevadine puhastus. See on talvitumisjärgse hoolduse kõige olulisem osa. Kanna kindaid ja “kammi” sõrmedega või väikese rehaga läbi puhmiku, et eemaldada kõik surnud, kuivanud ja lahtised lehed. Ole ettevaatlik, et mitte vigastada uusi, õrnu võrseid. Kui mõned vanad lehed on tugevamini kinni, võid need kääridega ära lõigata.
Pärast puhastamist hinda taime seisukorda. Kui puhmiku keskosa on pruun, pehme ja elutu, on see märk talvisest niiskuskahjustusest. Eemalda kõik surnud osad. Kui alles jääb elujõuline “rõngas” taime servades, taastub see tõenäoliselt hooaja jooksul. Kui aga kogu taim on kahjustatud, ei pruugi seda enam päästa. Sellisel juhul analüüsi kasvukoha tingimusi ja vali uue taime jaoks parem, kuivem koht.
Kui taim on edukalt talvitunud ja puhastatud, anna talle veidi turgutust. Puista taime ümber õhuke kiht komposti või pikaajalist püsikutele mõeldud väetist ja kasta kergelt. See annab talle vajaliku energia uute, kaunite siniste lehtede kasvatamiseks. Korraliku hooldusega taastub taim kiiresti ja pakub peagi taas silmailu oma elegantse vormi ja värviga.
📷: Drew Avery, CC BY 2.0, via Wikimedia Commons
