Idadiospüüri ehk jaapani diospüüri edukas kasvatamine parasvöötme kliimas sõltub suuresti puu võimest talv üle elada. Kuigi paljud kaasaegsed sordid on aretatud taluma märkimisväärseid miinuskraade, on korrektne ettevalmistus talveks ja asjakohaste kaitsemeetmete rakendamine, eriti noorte puude puhul, kriitilise tähtsusega. Talvitumise edukus tagab mitte ainult puu ellujäämise, vaid ka selle tervise ja saagipotentsiaali järgmisel kasvuperioodil. Aedniku ülesanne on mõista talvitumisega seotud riske ja aidata puul nendeks valmistuda.
Talveks valmistumine algab juba suvel ja sügisel, tehes läbimõeldud hooldusotsuseid, mis soodustavad puu võrsete puitumist ja toitainete varumist. Liigne hilissuvine väetamine lämmastikuga või tugev tagasilõikus võivad esile kutsuda uue kasvu, mis ei jõua enne külmade saabumist puituda ja on seetõttu külmakahjustustele väga vastuvõtlik. Seetõttu peab sügisene hooldus olema suunatud kasvu aeglustamisele ja puu ettevalmistamisele eelseisvaks puhkeperioodiks.
Noored, äsja istutatud idadiospüürid on esimesed kolm kuni viis aastat kõige haavatavamad. Nende juurestik on alles pinnapealne ja tüve koor õhuke, mistõttu on nad eriti tundlikud nii juurte läbikülmumise, tüve lõhenemise kui ka näriliste tekitatud kahjustuste suhtes. Vanemad, hästi kohanenud puud on oluliselt vastupidavamad, kuid ka nemad võivad erakordselt külmadel ja lumeta talvedel kahjustusi saada.
Lõppkokkuvõttes on idadiospüüri talvitumise tagamine kompleksne tegevus, mis hõlmab õige sordi valikut, läbimõeldud sügisest hooldust ja sihipäraseid kaitsemeetmeid. Mõistes talve ohte ja tegutsedes ennetavalt, saab aednik oluliselt suurendada oma puu ellujäämisvõimalusi ja nautida selle eksootilisi vilju ka põhjapoolsemas kliimas. See on hoolitsus, mis tagab järjepidevuse ja premeerib aednikku terve ning elujõulise puuga.
Puu ettevalmistamine sügisel
Idadiospüüri edukas talvitumine saab alguse hoolikast ettevalmistusest sügiskuudel, mille eesmärk on aidata puul sujuvalt üle minna aktiivsest kasvufaasist puhkeseisundisse. Üks olulisemaid samme on väetamise korrigeerimine. Alates augusti keskpaigast tuleks täielikult lõpetada lämmastikku sisaldavate väetiste andmine. Lämmastik soodustab uute võrsete ja lehtede kasvu, mis sügisel ei ole soovitatav, kuna need noored koed ei jõua enne talve tulekut piisavalt puituda ja on seetõttu külmadele väga vastuvõtlikud. Selle asemel võib anda fosfori- ja kaaliumirikast sügisväetist, mis tugevdab taimekudesid, soodustab juurestiku arengut ja parandab üldist külmakindlust.
Rohkem artikleid sel teemal
Teine oluline sügisene tegevus on kastmisrežiimi muutmine. Kuigi puud ei tohi lasta läbi kuivada, tuleks kastmissagedust järk-järgult vähendada, andes taimele signaali kasvuperioodi lõppemisest. Siiski, kui sügis on erakordselt kuiv, on enne püsivate külmade saabumist ja pärast lehtede langemist soovitatav teha üks põhjalik ja sügav kastmine. See nn talve-eelne kastmine varustab juurestiku ja pinnase piisava niiskusega, mis aitab vältida talvist kuivamist, eriti päikesepaisteliste ja tuuliste talvepäevadega, mil puu võib kaotada niiskust läbi koore.
Pärast lehtede langemist on hea aeg teostada kerge sanitaarlõikus. Selle käigus eemaldatakse kõik suve jooksul murdunud, kuivanud või haigustunnustega oksad. Tugevamat kujundus- või noorenduslõikust sügisel teha ei tohiks, kuna see võib samuti stimuleerida uinuvatest pungadest uute võrsete kasvu. Suuremad lõikehaavad paranevad sügisel aeglasemalt, mis suurendab riski seenhaiguste sissetungiks. Peamine hoolduslõikus on mõistlik jätta varakevadesse.
Viimane oluline samm ettevalmistusel on puu ümbruse korrastamine. Kõik langenud lehed ja viljad tuleks hoolikalt kokku riisuda ja aiast eemaldada või kompostida. See vähendab oluliselt haigustekitajate ja kahjurite talvitumisvõimalusi puu all, aidates kaasa puhtamale ja tervemalle stardile järgmisel kevadel. Puhas puuümbrus ei meelita ligi ka närilisi, kes võiksid talvel hakata puu koort kahjustama.
Noorte puude kaitsmine
Noored idadiospüürid, eriti esimese kolme talve jooksul pärast istutamist, on külma suhtes kõige haavatavamad ja vajavad erilist kaitset. Nende juurestik ei ole veel piisavalt sügavale arenenud ja on seetõttu tundlik mulla läbikülmumise suhtes. Kõige tõhusam viis noore puu juurte kaitsmiseks on multšimine. Pärast esimeste kergete öökülmade saabumist, kui maapind on hakanud kergelt külmuma, tuleks laotada puu tüve ümber 15–20 sentimeetri paksune kiht orgaanilist multši, näiteks turvast, komposti, puulehti või põhku. Multšikiht peaks katma ala, mis on umbes võra läbimõõduga, kuid multš ei tohiks otse vastu tüve puutuda, et vältida niiskuse kogunemist ja koore haudumist.
Rohkem artikleid sel teemal
Noore puu tüvi on samuti väga õrn ja vastuvõtlik mitmetele talvistele ohtudele. Üks neist on päikesepõletus, mis tekib päikesepaistelistel talvepäevadel, kui päike soojendab tüve lõunapoolset külge. See võib põhjustada koes mahlade liikumise, millele järgnev järsk jahtumine öösel tekitab koesse pingeid ja vertikaalseid pragusid, mida nimetatakse külmalõhedeks. Külmalõhed on avatud väravad haigustekitajatele. Selle vältimiseks tuleks noore puu tüvi ja esimesed suuremad oksad katta spetsiaalse valge tüvevärviga, mis peegeldab päikesekiirgust, või mässida need koti- või jõupabeririide, kuuseokste või spetsiaalse tüvekaitsega.
Lisaks külmale ja päikesele on noortele puudele talvel suureks ohuks ka närilised, nagu hiired, jänesed ja kitsed, kes otsivad toidupuuduses olles midagi hamba alla. Idadiospüüri mahlane koor on neile ahvatlev suutäis. Näriliste tekitatud kahjustused, eriti kui nad närivad koore ringikujuliselt ümber tüve, võivad puu jaoks olla surmavad, kuna see katkestab vee ja toitainete liikumise. Tüve kaitsmiseks tuleks paigaldada selle ümber tihedast plastikvõrgust või metallist spetsiaalne tüvekaitse, mis on vähemalt 60–80 sentimeetrit kõrge ja ulatub paar sentimeetrit maapinna sisse.
Väga külmade piirkondade või eriti tundlike sortide puhul võib noore puu võra katta ka kattelooriga. Selleks ehitatakse puu ümber teivastest karkass ja sellele laotatakse mitu kihti katteloori. Oluline on, et katteloor ei puutuks otse vastu oksi. Selline “telk” loob puu ümber soodsama mikrokliima ja kaitseb seda nii külma kui ka jäise tuule eest. Kate tuleks eemaldada kevadel, kui suuremad külmad on möödas, kuid seda tuleks teha pilves ilmaga, et vältida lehtede päikesepõletust.
Vanemate puude talvehooldus
Kuigi täiskasvanud, hästi kohanenud idadiospüürid on oluliselt külmakindlamad kui noored puud, ei tähenda see, et nad talvel üldse hoolt ei vaja. Ka vanemate puude puhul on soovitatav sügisel puu ümbrus puhastada langenud lehtedest ja viljadest, et vähendada haiguste ja kahjurite talvitumisvõimalusi. Kuigi nende juurestik on sügaval ja vähem ohustatud, ei tee paha ka nende ümber laotada õhem kiht komposti, mis toimib nii aeglaselt vabaneva väetisena kui ka kerge kaitsena juurekaelale.
Vanemate puude puhul on peamiseks mureks suurte okste murdumine raske ja märja lume raskuse all. Kuigi idadiospüüri puit on üsna sitke, võib erakordselt suure lumesaju korral tekkida oht, et oksad ei pea raskusele vastu. Pärast tugevat lumesadu on soovitatav minna aeda ja raputada ettevaatlikult pikema ridva või harjaga okstelt liigne lumi maha. Seda tuleks teha ettevaatlikult, et mitte oksi vigastada. Eriti oluline on see laiuva ja horisontaalsete okstega võrakuju puhul.
Ka vanemate puude tüved võivad kannatada külmalõhede käes, kuigi nende paksem koor pakub paremat kaitset. Kui puu asub väga päikesepaistelises ja lagedas kohas, võib kaaluda ka vanema puu tüve valgendamist, eriti kui sellel on varasematest aastatest juba kahjustusi. Valgendamine aitab ühtlustada tüve temperatuuri ja vähendada pragude tekkimise riski. Samuti aitab valge värv peletada mõningaid kahjureid.
Talv on hea aeg puu üldise seisukorra hindamiseks ja järgmise aasta hooldustööde planeerimiseks. Raagus puu puhul on võra struktuur ja võimalikud probleemid, nagu murdunud oksad või haiguskolded, selgelt nähtavad. Saab hinnata, milliseid oksi on vaja kevadel eemaldada ja planeerida vajalikku kujunduslõikust. Talvine vaatlus aitab aednikul olla kevadeks paremini ette valmistatud ja teha õigeaegselt vajalikke hooldustöid.
Talvekahjustuste hindamine ja hooldus kevadel
Kevade saabudes, pärast lume sulamist ja enne pungade puhkemist, on aeg hinnata, kuidas idadiospüür on talve üle elanud, ja tegeleda võimalike kahjustustega. Esimene samm on eemaldada kõik talvekatted, nagu tüvekaitsed, multš ja katteloorid. Multšikiht tuleks tüve ümbert ettevaatlikult laiali ajada, et maapind saaks kiiremini soojeneda. Talvekatete eemaldamisega ei tohiks liialt kiirustada, kuid ka mitte hiljaks jääda, et vältida koore haudumist ja pungade enneaegset puhkemist katte all.
Järgmisena tuleb hoolikalt üle vaadata kogu puu, alustades tüvest ja lõpetades peenemate okstega. Tuleb otsida märke külmakahjustustest, nagu külmalõhed tüvel, koore irdumine või tumenenud ja kuivanud oksatipud. Samuti tuleb kontrollida, kas närilised on talve jooksul koort kahjustanud. Väiksemad koorevigastused tuleks puhastada terava noaga kuni terve koeni ja katta haavapeitsiga, et vältida haigustekitajate sisenemist. Suuremate ringjate kahjustuste puhul võib puu päästmine olla juba väga keeruline.
Kõik ilmselgelt külma saanud, kuivanud ja mustaks tõmbunud oksad tuleb tagasi lõigata kuni terve puiduni. Lõige tuleks teha kergelt viltu, umbes pool sentimeetrit väljapoole suunatud terve punga kohalt. Kahtluse korral, kas oks on elus, võib selle koort kergelt kraapida – kui selle all on roheline kude, on oks elus, kui aga pruun, siis on see hukkunud. See kevadine sanitaarlõikus on väga oluline, et suunata puu energia tervete osade arengusse ja vältida kuivanud okstes arenevate haiguste levikut.
Pärast talve võib puu olla stressis ja vajada turgutust. Kui suuremaid kahjustusi ei ole, võib alustada tavapärase kevadise väetamisega, et anda puule energiat uueks kasvuks. Kui puu on saanud tugevalt kahjustada, tuleks esimese lämmastikväetisega olla tagasihoidlikum, et mitte koormata nõrgestatud juurestikku. Oluline on tagada piisav niiskus, eriti kui kevad on kuiv. Kannatlikkus ja hoolikas hooldus aitavad ka talvekahjustusi saanud puul enamasti taastuda ja uuesti kasvama hakata.
