Hiina kadakas on tuntud oma vastupidavuse ja vähenõudlikkuse poolest, mis laieneb ka tema toitainevajadusele. Enamasti suudab see okaspuu hankida kõik vajalikud toitained tavalisest aiamullast, ilma et oleks vaja regulaarset ja intensiivset väetamist. Siiski on olukordi, kus lisatoitainete andmine võib olla kasulik või isegi vajalik taime tervise, kasvu ja dekoratiivse välimuse tagamiseks. Mõõdukus ja õige ajastus on väetamisel võtmetähtsusega, kuna liigne väetamine võib taimele pigem kahju kui kasu tuua.
Toitainete vajaduse hindamine
Enne väetise järele haaramist on oluline hinnata, kas hiina kadakas seda üldse vajab. Terve ja hästi kasvav taim, millel on erksavärvilised okkad ja normaalne aastane juurdekasv, ei vaja tõenäoliselt lisaväetamist. Esimene samm ongi taime visuaalne hindamine. Kui okkad on rohelised (või sordile omaselt sinakad või kollased), tihedad ja taim näeb elujõuline välja, siis on toitainetega tõenäoliselt kõik korras.
Toitainete puudusele võivad viidata mitmed sümptomid. Üks levinumaid märke on okaste värvuse muutus. Üldine kollasus, eriti vanematel okastel, võib viidata lämmastikupuudusele. Kui kollaseks muutuvad ainult noorte võrsete tipud, võib tegemist olla rauapuudusega, mis on tüüpiline liiga aluselise mulla puhul. Aeglane või kängunud kasv on veel üks märk, et taim ei saa piisavalt toitaineid. Siiski on oluline välistada muud põhjused, nagu veepuudus, liigniiskus, haigused või kahjurid, mis võivad põhjustada sarnaseid sümptomeid.
Kõige täpsema pildi mulla toitainesisaldusest annab mullaanalüüs. See näitab mitte ainult olemasolevate toitainete taset, vaid ka mulla pH-väärtust, mis mõjutab oluliselt taimede võimet toitaineid omastada. Mullaanalüüsi saab tellida spetsialiseerunud laboritest ja see on eriti soovitatav, kui taimed näitavad püsivaid probleeme või kui tegemist on uue istutusalaga. Analüüsi tulemuste põhjal saab anda taimele täpselt neid toitaineid, millest tal puudus on, vältides tarbetut väetamist.
Väetamise vajadus sõltub ka mullatüübist. Toitainerikastes savimuldades kasvavad kadakad vajavad harva lisatoitaineid. Seevastu kergetes ja liivastes muldades, kust toitained vihmaveega kiiresti välja uhutakse, võib regulaarsem väetamine olla vajalik. Ka konteinerites kasvatatavad taimed vajavad sagedamini väetamist, kuna potis olev mullavaru on piiratud ja toitained ammenduvad kiiremini. Seega on oluline arvestada konkreetseid kasvutingimusi.
Õige väetise valik
Kui on otsustatud, et hiina kadakas vajab väetamist, on järgmine samm õige väetise valik. Üldjuhul sobivad kadakatele kõige paremini spetsiaalselt okaspuudele või happelembelistele taimedele mõeldud väetised. Need väetised on tasakaalustatud koostisega, sisaldades kõiki vajalikke makro- ja mikroelemente õiges vahekorras, ning aitavad hoida kergelt happelist mulla pH-d, mida enamik okaspuid eelistab.
Hea valik on aeglaselt vabanevad väetised. Need on tavaliselt graanulite või pulkade kujul, mis vabastavad toitaineid järk-järgult mitme kuu jooksul. See tagab taimele ühtlase toitainetega varustatuse ja väldib toitainete “šokki”, mida võib põhjustada kiiresti lahustuvate väetiste kasutamine. Aeglaselt vabanev väetis vähendab ka riski, et toitained uhutakse vihmaveega mullast välja enne, kui taim jõuab need omastada, mis on keskkonnasõbralikum lahendus.
Vältida tuleks liiga lämmastikurikkaid väetisi, näiteks muruväetisi. Kuigi lämmastik soodustab kiiret rohelist kasvu, võib selle liigne kogus põhjustada kadakal nõrkade, väljaveninud võrsete teket, mis on vastuvõtlikumad kahjuritele, haigustele ja talvekahjustustele. Eelistada tuleks tasakaalustatud NPK (lämmastik-fosfor-kaalium) suhtega väetisi, kus lämmastiku osakaal ei ole domineeriv. Fosfor on oluline juurte arenguks ja kaalium parandab taime üldist vastupidavust ja talvekindlust.
Orgaanilised väetamisvõimalused on hiina kadaka jaoks suurepärane ja ohutu alternatiiv mineraalväetistele. Hästi laagerdunud kompost, kõdusõnnik või spetsiaalsed orgaanilised okaspuuväetised vabastavad toitaineid aeglaselt ja parandavad samal ajal ka mulla struktuuri, veepidavusvõimet ja bioloogilist aktiivsust. Orgaanilise materjali lisamine multšina taime ümber on üks parimaid viise, kuidas tagada kadakale pikaajaline ja tasakaalustatud toitumine.
Väetamise aeg ja meetodid
Õige ajastus on väetamisel sama oluline kui õige väetise valik. Parim aeg hiina kadaka väetamiseks on varakevadel, just enne uue kasvuperioodi algust. Kevadine väetamine annab taimele vajaliku energia uute võrsete ja okaste kasvatamiseks. Vältida tuleks väetamist hilissuvel või sügisel, kuna see võib stimuleerida uut kasvu, mis ei jõua enne talve puituda ja on seetõttu külmakahjustustele väga vastuvõtlik.
Granuleeritud väetise kasutamisel tuleks see jaotada ühtlaselt maapinnale taime võra all, alustades veidi tüvest eemalt ja liikudes kuni võra välispiirini (tilkumisjooneni). Just seal asub enamik taime toitaineid omastavaid peenikesi juuri. Vältida tuleks väetise sattumist otse taime tüvele või okastele, kuna see võib põhjustada põletust. Pärast graanulite laotamist tuleks need kergelt mulda rehitseda ja seejärel ala põhjalikult kasta. Kastmine aitab väetisel lahustuda ja liikuda juurte tsooni.
Vedelväetisi võib kasutada hooajalise lisaturgutusena, eriti konteinertaimede puhul. Neid tuleks alati lahjendada vastavalt pakendi juhistele ja anda taimele niiskele mullale, mitte kunagi kuivale. Kuivale mullale väetise andmine võib juuri kahjustada. Vedelväetamisega tuleks samuti lõpetada hiljemalt juuli keskel, et vältida hilissügisest kasvu.
Orgaaniliste materjalide, nagu komposti või kõdusõnniku, kasutamisel on meetod lihtne. Laota umbes 2-5 sentimeetri paksune kiht materjali taime alla multšina, jättes jällegi tüve ümbruse vabaks. See meetod on väga turvaline, kuna toitained vabanevad väga aeglaselt ja “põletamise” oht on minimaalne. Orgaaniline multš toimib ka pinnaseparandajana ja niiskuse hoidjana, pakkudes mitmekülgset kasu.
Levinud vead väetamisel
Üks levinumaid vigu hiina kadaka hooldamisel on üleväetamine. Paljud aednikud usuvad ekslikult, et “rohkem on parem”, kuid okaspuude puhul võib liigne väetamine põhjustada rohkem kahju kui kasu. See võib viia juurte põletamiseni, liiga kiire ja nõrga kasvuni ning suurendada vastuvõtlikkust haigustele. Seetõttu on oluline järgida alati väetisepakendil olevaid juhiseid ja pigem väetada vähem kui rohkem.
Teine viga on väetamine valel ajal. Nagu mainitud, võib hilissügisene väetamine stimuleerida kasvu, mis saab talvel külma käes kahjustada. Samuti ei tohiks väetada äsja istutatud taime. Noorel taimel on vaja aega, et kohaneda ja arendada oma juurestikku. Väetise lisamine istutusauku või kohe pärast istutamist võib õrnu, arenevaid juuri kahjustada. Esimene väetamine tuleks teha alles järgmisel kevadel.
Vale väetise kasutamine on samuti levinud probleem. Muruväetised või muud kõrge lämmastikusisaldusega väetised ei sobi kadakatele. Need on mõeldud kiire rohelise lehemassi kasvatamiseks, mis ei ole okaspuude puhul soovitatav eesmärk. Tuleks alati valida spetsiaalselt okaspuudele või happelembelistele taimedele mõeldud toode või kasutada tasakaalustatud, aeglaselt vabanevat universaalväetist.
Viimaseks, väetamine ei ole imerohi haigele taimele. Kui kadakas näitab haiguse või stressi märke, tuleks esmalt kindlaks teha probleemi tegelik põhjus – olgu selleks siis vale kastmine, halb drenaaž, haigused või kahjurid. Haige või stressis taime väetamine võib olukorda hoopis halvendada, kuna taim ei suuda toitaineid korralikult omastada ja väetis võib juuri veelgi kahjustada. Esmalt tuleb lahendada algpõhjus ja alles seejärel, kui taim on hakanud taastuma, võib kaaluda kerget väetamist.
Eriolukorrad ja spetsiifilised vajadused
Konteinerites kasvavad hiina kadakad vajavad erilähenemist. Kuna nende juurestik on piiratud poti mahuga ja toitained uhutakse regulaarse kastmisega mullast välja, vajavad nad sagedasemat väetamist kui avamaal kasvavad taimed. Nende jaoks on ideaalne kasutada kevadel aeglaselt vabanevat okaspuuväetist ja seejärel täiendada seda suve esimesel poolel mõne korra vedelväetisega. Väetamine tuleks lõpetada juuli keskel.
Bonsai-harrastajad, kes kasvatavad hiina kadakat väikestes anumates, peavad järgima väga spetsiifilist väetamisrežiimi. Kuna mullamaht on minimaalne, on regulaarne väetamine hädavajalik taime elus hoidmiseks ja selle kuju säilitamiseks. Tavaliselt kasutatakse spetsiaalseid bonsai-väetisi, mis on tasakaalustatud ja mida antakse aktiivsel kasvuperioodil regulaarselt, kuid väga lahjendatud kujul. Väetamisgraafik sõltub konkreetsest bonsai-koolkonnast ja taime seisundist.
Väga aluselise pinnase (kõrge pH) puhul võib hiina kadakal tekkida rauapuudusest tingitud kloroos, mis väljendub noorte okaste kollaseks muutumises, samas kui vanemad okkad jäävad roheliseks. Sellisel juhul ei aita tavaline väetis, kuna raud on mullas küll olemas, kuid kõrge pH tõttu taimele kättesaamatus vormis. Probleemi lahendamiseks tuleks kasutada spetsiaalseid rauakelaate sisaldavaid väetisi, mida taim suudab omastada ka aluselises keskkonnas. Pikas perspektiivis aitab mulla happesuse suurendamine näiteks turba või okaspuukoore multši lisamisega.
Vastupidisel juhul, väga happelises mullas, võib tekkida probleeme teiste toitainete, näiteks kaltsiumi ja magneesiumi omastamisega. Sellises olukorras võib olla vajalik mulla lupjamine, et tõsta selle pH-d neutraalsemale tasemele. Enne selliste drastiliste meetmete rakendamist on aga alati soovitatav teha mullaanalüüs, et olla kindel probleemi olemuses ja vältida mulla tasakaalu edasist rikkumist.
