Harilik lantaan on troopilise päritoluga taim, mis on tuntud oma erksavärviliste õisikute poolest, mis muudavad värvi taime vananedes. Selle taime edukaks kasvatamiseks on oluline tagada talle sobivad kasvutingimused, mis hõlmavad piisavalt päikesevalgust, regulaarset kastmist ja toitaineterikast mulda. Kuigi lantaan on suhteliselt vastupidav taim, nõuab selle hooldamine siiski teatud tähelepanu, et tagada rikkalik õitsemine ja terve kasv. Õige hoolduse korral rõõmustab lantaan sind oma pidevalt muutuvate õitega kogu suvehooaja vältel, pakkudes silmailu nii aias peenras kui ka potis terrassil.
Hariliku lantaani hooldamise aluseks on õige asukoha valik, mis on selle taime tervise ja õitsemise seisukohalt ülioluline. See taim armastab päikest ja vajab vähemalt kuus kuni kaheksa tundi otsest päikesevalgust päevas, et rikkalikult õitseda. Päikesevalguse puudumisel venib taim välja, muutub kiduraks ja õitsemine jääb tagasihoidlikuks. Seetõttu on parim koht lantaani jaoks aia kõige päikesepaistelisem ja soojem nurk, mis on kaitstud tugevate tuulte eest.
Lisaks valgusele on oluline ka mulla kvaliteet, mis peaks olema hästi vett läbilaskev ja viljakas, et vältida juurte mädanemist. Lantaan eelistab kergelt happelist kuni neutraalset mulda, mille pH on vahemikus 6,0 kuni 7,0. Enne istutamist on soovitatav mulda rikastada komposti või hästi laagerdunud sõnnikuga, et parandada selle struktuuri ja toitainesisaldust. Potis kasvatamisel tuleks valida kvaliteetne potimuld, mis tagab hea drenaaži.
Regulaarne hooldus on samuti võtmetähtsusega, et hoida taim terve ja õitsevana kogu hooaja vältel. See hõlmab närtsinud õite eemaldamist, mis soodustab uute õite teket ja takistab seemnete moodustumist, mis võib taime energiat raisata. Samuti on oluline taime regulaarselt kontrollida kahjurite ja haiguste suhtes, et need varakult avastada ja tõrjuda. Nõuetekohase hoolduse korral premeerib lantaan sind rikkaliku ja pikaajalise õitsemisega.
Üldised hooldusvõtted
Lantaani hooldamise üks olulisemaid aspekte on õige kastmisrežiimi tagamine, mis sõltub suuresti ilmastikutingimustest ja kasvukohast. Aktiivsel kasvuperioodil, eriti kuumade ja kuivade ilmadega, vajab taim regulaarset ja põhjalikku kastmist, et muld püsiks ühtlaselt niiske, kuid mitte läbimärg. Oluline on lasta mulla pealmisel kihil kastmiskordade vahel kergelt kuivada, et vältida juurte kahjustumist liigniiskuse tõttu. Potis kasvavaid lantaane tuleb kasta sagedamini kui peenras kasvavaid, kuna potimuld kuivab kiiremini.
Väetamine on samuti oluline osa lantaani hooldusest, et tagada taimele piisavalt toitaineid rikkalikuks õitsemiseks. Kasvuperioodil on soovitatav väetada taime iga kahe kuni nelja nädala tagant tasakaalustatud vedelväetisega, mis on mõeldud õitsvatele taimedele. Väetist tuleks alati anda niiskele mullale, et vältida juurte põletamist. Sügisel tuleks väetamist vähendada, et valmistada taim ette puhkeperioodiks.
Taime kuju ja suuruse kontrolli all hoidmiseks ning rikkalikuma õitsemise soodustamiseks on vajalik regulaarne pügamine. Kevadel, pärast öökülmade ohu möödumist, on soovitatav taim tugevalt tagasi lõigata, et eemaldada talvel kahjustunud oksad ja ergutada uut kasvu. Hooaja jooksul võib pikemaid ja väljaveninud oksi kärpida, et säilitada taime kompaktne vorm. Närbunud õite regulaarne eemaldamine on samuti oluline, et suunata taime energia uute õite loomisesse.
Lantaani hooldamisel tuleb arvestada ka sellega, et taime kõik osad on mürgised nii inimestele kui ka loomadele. Eriti mürgised on valmimata marjad, mistõttu tuleks taime käsitsemisel kanda kindaid ja vältida selle istutamist kohtadesse, kus lapsed või lemmikloomad võivad sellega kokku puutuda. Pärast taimega tegelemist on oluline alati hoolikalt käsi pesta.
Kasvutingimuste tagamine
Lantaani edukaks kasvatamiseks on oluline luua talle optimaalsed kasvutingimused, mis sarnanevad tema loodusliku elukeskkonnaga. See tähendab eelkõige sooja ja päikeselist kasvukohta, kus taim saab nautida täit päikest suurema osa päevast. Varjulisemas kohas kasvades muutub lantaan nõrgaks, lehed on kahvatumad ja õitsemine on kasin või puudub sootuks. Seega on lõunapoolne seinaäär või avatud ja päikseline peenar ideaalsed kohad selle taime kasvatamiseks.
Mulla osas on lantaan üsna leplik, kuid eelistab siiski kerget ja hästi kuivendatud pinnast. Raske ja savine muld, mis hoiab liigselt niiskust, võib põhjustada juuremädanikku ja muid seenhaigusi. Enne istutamist on soovitatav parandada mulla struktuuri, lisades sellele liiva, komposti või perliiti, et tagada hea õhutus ja vee äravool. Potis kasvatamisel on oluline valida pott, mille põhjas on drenaažiavad, ning kasutada kvaliteetset ja õhulist potimulla segu.
Temperatuur on samuti oluline tegur lantaani kasvatamisel, kuna tegemist on külmaõrna taimega. Ta talub hästi kuumust ja põuda, kuid ei kannata miinuskraade. Meie kliimas kasvatatakse lantaani enamasti üheaastase taimena või tuuakse see enne esimesi öökülmi siseruumidesse talvituma. Optimaalne kasvutemperatuur on vahemikus 20–28 kraadi. Madalamatel temperatuuridel taime kasv aeglustub ja õitsemine väheneb.
Lisaks eelnevale on oluline tagada taime ümber piisav õhuringlus, mis aitab vältida seenhaiguste teket. See tähendab, et taimi ei tohiks istutada liiga tihedalt üksteise kõrvale. Hea õhuringlus aitab lehtedel pärast vihma või kastmist kiiremini kuivada, vähendades seeläbi jahukaste ja teiste haiguste riski. Piisav vahekaugus tagab ka selle, et kõik taime osad saavad piisavalt päikesevalgust.
Valgus ja temperatuur
Valgus on lantaani kasvu ja õitsemise jaoks kõige olulisem tegur, mistõttu on päikeseline kasvukoht hädavajalik. Taim vajab vähemalt kuus tundi otsest päikesevalgust päevas, et toota piisavalt energiat lopsakaks kasvuks ja rikkalikuks õitsemiseks. Kui lantaan ei saa piisavalt valgust, hakkavad tema varred venima valguse suunas, lehtede vahed pikenevad ja taim omandab hõreda välimuse. Õite arv väheneb drastiliselt ja nende värvus võib olla kahvatum.
Lantaan on tuntud oma kuumataluvuse poolest ja tunneb end kõige paremini soojas kliimas. Ideaalne temperatuurivahemik päevasel ajal on 22–29 kraadi Celsiuse järgi. See taim suudab taluda ka kõrgemaid temperatuure, tingimusel et talle on tagatud piisav niiskus. Kuid öökülma suhtes on lantaan väga tundlik ja juba kerged miinuskraadid võivad taime kahjustada või hävitada. Seetõttu on oluline taim enne esimeste sügiseste öökülmade saabumist siseruumidesse tuua.
Siseruumides talvitumisel on samuti oluline tagada taimele piisav valgus. Parim koht talvitumiseks on jahe, kuid valgusküllane ruum, näiteks veranda, talveaed või lõunapoolne aknalaud. Temperatuur peaks talvitumisperioodil olema vahemikus 7–15 kraadi. Liiga soojas ja pimedas ruumis võib taim hakata kasvatama nõrku ja väljaveninud võrseid. Talvisel puhkeperioodil vajab taim vähem vett ja väetamist ei vaja üldse.
Kevadel, kui ilmad soojenevad ja öökülmaoht on möödas, võib taime järk-järgult taas õue viia. Oluline on taime karastada, harjutades teda järk-järgult välistingimustega. Esimestel päevadel tuleks taime hoida varjulisemas kohas ja seejärel viia see järk-järgult päikeselisemasse kohta. See aitab vältida lehtede päikesepõletust ja tagab sujuva ülemineku uude kasvuperioodi.
Kastmine ja niiskus
Lantaani kastmisvajadus sõltub mitmest tegurist, sealhulgas temperatuurist, päikesevalguse hulgast, mulla tüübist ja sellest, kas taime kasvatatakse potis või peenras. Üldreeglina vajab lantaan regulaarset kastmist, eriti aktiivse kasvu ja õitsemise perioodil suvel. Muld peaks olema pidevalt kergelt niiske, kuid mitte kunagi läbimärg. Enne järgmist kastmiskorda on hea lasta mulla pealmisel paaril sentimeetril ära kuivada, et vältida juurestiku kahjustusi.
Kuuma ja kuiva ilmaga võib osutuda vajalikuks kasta taime isegi iga päev, eriti kui tegemist on potis kasvava isendiga. Konteinerites kasvavad taimed kuivavad oluliselt kiiremini kui peenras kasvavad taimed, kuna mullamaht on väiksem ja päike soojendab potti igast küljest. Hea indikaator kastmisvajaduse kohta on sõrme mulda pistmine – kui muld tundub kuiv, on aeg kasta. Kastmisel tuleks vesi suunata otse mullale, vältides lehtede ja õite liigset märjaks tegemist, mis võib soodustada seenhaiguste levikut.
Kuigi lantaan talub lühiajalist põuda üsna hästi, mõjutab veepuudus siiski negatiivselt tema õitsemist. Pikaajaline kuivus võib põhjustada lehtede närbumist, kolletumist ja varisemist ning õite enneaegset kuivamist. Seevastu ülekastmine on lantaanile veelgi ohtlikum, kuna see võib viia juuremädanikuni, mis on sageli taimele surmav. Juuremädaniku tunnusteks on närbunud ja kollased lehed, kuigi muld on niiske.
Õhuniiskuse osas ei ole lantaan eriti nõudlik ja talub hästi tavalist aiaõhu niiskust. Troopilise taimena naudib ta siiski kõrgemat õhuniiskust, kuid see ei ole tema edukaks kasvatamiseks hädavajalik. Siseruumides talvitumisel võib kuiv toaõhk olla probleemiks, eriti keskküttega ruumides. Sel juhul võib taime aeg-ajalt veega piserdada või asetada selle lähedale veega täidetud alus, et suurendada õhuniiskust.
Haigused ja kahjurid
Lantaan on üldiselt vastupidav taim, kuid siiski võivad teda aeg-ajalt rünnata mõned kahjurid ja haigused. Üks levinumaid kahjureid on lehetäi, kes kogunevad tavaliselt noortele võrsetele ja lehtede alumistele külgedele, toitudes taimemahlast. Nende tegevuse tulemusena võivad lehed muutuda kleepuvaks ja moondunuks. Väiksema nakatumise korral võib lehetäidest vabaneda tugeva veejoaga või rohelise seebi lahusega piserdades.
Teine levinud kahjur on karilane, väike valge putukas, kes lendab taime liigutamisel üles. Sarnaselt lehetäidele imevad ka karilased taimemahla ja eritavad kleepuvat ainet, mis soodustab tahmlaiksuse teket. Nende tõrjeks võib kasutada kleepuvaid püüniseid või insektitsiide. Oluline on alustada tõrjet võimalikult vara, kuna karilased paljunevad kiiresti.
Seenhaigustest on kõige levinum jahukaste, mis ilmneb valge jahutaolise kirmena lehtedel ja vartel. Jahukaste levikut soodustab soe ja niiske ilm ning halb õhuringlus. Nakatunud taimeosad tuleks eemaldada ja hävitada ning taime pritsida fungitsiidiga. Ennetamiseks on oluline tagada taimede vahel piisav vahekaugus, et õhk saaks vabalt liikuda, ning vältida lehtede märjaks tegemist kastmisel.
Lisaks jahukastele võib lantaani ohustada ka juuremädanik, mis on tingitud liigsest kastmisest ja halvast drenaažist. Selle vältimiseks on oluline kasutada hästi vett läbilaskvat mulda ja kasta taime mõõdukalt. Kui juuremädanik on juba tekkinud, on taime päästa väga raske. Esimeste märkide ilmnemisel tuleks kastmist oluliselt vähendada ja vajadusel taim uude, kuiva mulda ümber istutada, eemaldades eelnevalt kõik kahjustunud juured.
📷 Flickr / Szerző: Mauricio Mercadante / Licence: CC BY-NC-SA 2.0
