Harilik kosmos on oma olemuselt üheaastane taim, mis tähendab, et tema elutsükkel kestab vaid ühe hooaja – idanemisest seemnete valmimiseni. See troopilise päritoluga lill ei ole kohastunud taluma miinuskraade ning esimesed sügisesed öökülmad teevad tema maapealsele osale lõpu. Seetõttu ei ole võimalik kosmost traditsioonilises mõttes üle talve hoida ega teda järgmisel kevadel uuesti kasvama oodata. Siiski ei tähenda see, et kosmose ilu peaks piirduma vaid ühe suvega. Talvitumise mõiste on kosmose puhul seotud pigem liigi järjepidevuse tagamisega seemnete kaudu. Selles artiklis selgitame lahti kosmose elutsükli, räägime seemnete kogumisest ning anname nõu, kuidas tagada, et need kaunid lilled ka järgmistel aastatel sinu aeda ehiksid, olgu siis isekülvi või sinu enda abiga.
Kosmose elutsükli mõistmine on võti tema eduka kasvatamise juurde mitmel järjestikusel aastal. Kevadel soojade ilmade saabudes seemnest tärganud taim kasvab suve jooksul kiiresti, arendab välja lopsaka lehestiku ja alustab rikkalikku õitsemist. Õitsemise eesmärk on toota seemneid, et tagada liigi voortbestaan. Kui lased osadel õitel närbuda ja seemnetel valmida, hoolitseb taim ise oma tuleviku eest. Need valminud seemned varisevad maha ja jäävad talveks mullapinnale või selle lähedale puhkeseisundisse.
Talv on kosmose seemnete jaoks puhkeperiood. Nad taluvad külma ja ootavad mullas sobivaid tingimusi idanemiseks. Kevadel, kui muld soojeneb ja niiskust on piisavalt, tärkavad seemnetest uued kosmose taimed. Seda protsessi nimetatakse isekülviks. See on mugav ja looduslähedane viis kosmose paljundamiseks, mis loob aeda vaba ja sundimatu mulje, justkui taimed oleksid ise endale sobivaima koha valinud. See ongi kosmose viis “talvituda” – mitte taime endana, vaid järgmise põlvkonnana seemnete kujul.
Kuid isekülvile lootma jäämisel on ka omad miinused. Hübriidsortide puhul ei pruugi seemnetest kasvavad taimed olla emataimega identsed ning tulemuseks võivad olla teistsuguse värvi või kujuga õied. Samuti võib isekülv olla ettearvamatu – mõnel aastal tärkab taimi ohtralt, teisel aga napilt. Seetõttu eelistavad paljud aednikud kindlamat meetodit: seemnete kogumist ja nende säilitamist üle talve, et need siis kevadel soovitud kohta ise maha külvata.
See annab aednikule täieliku kontrolli taimede asukoha, arvu ja sordi üle. Seemnete kogumine on lihtne ja rahuldust pakkuv tegevus, mis võimaldab sul säilitada just neid sorte, mis sulle kõige rohkem meeldivad. Järgnevates peatükkides keskendumegi sellele, kuidas ja millal seemneid koguda, kuidas neid õigesti säilitada ning mida teha peenraga sügisel pärast taimede eluea lõppu.
Rohkem artikleid sel teemal
Kosmose elutsükkel ja talvekindlus
Hariliku kosmose, nagu teaduslikult tuntud kui Cosmos bipinnatus, kodumaa on Mehhiko, kus kliima on soe aastaringselt. See tähendab, et taim ei ole evolutsiooni käigus välja arendanud mehhanisme, mis aitaksid tal taluda külma ja miinuskraade. Meie laiuskraadidel kasvatatakse teda seetõttu rangelt üheaastase suvelillena. Tema elutsükkel on kiire ja kohandatud lühikesele, kuid soodsale kasvuperioodile. Kogu protsess alates seemne idanemisest kuni uute seemnete tootmiseni mahub ühe suve sisse.
Kevadel, kui mulla temperatuur tõuseb üle 15 kraadi, hakkavad seemned idanema. Taim kasvab kiiresti, arendades esmalt välja juurestiku ja lehestiku. Soodsates tingimustes – piisavalt päikest, soojust ja mõõdukalt niiskust – võib kosmos saavutada oma täiskõrguse ja alustada õitsemist juba 8-12 nädalat pärast külvi. Õitsemisperiood on pikk, kestes sageli juulist kuni esimeste tugevate sügiskülmadeni. Taim toodab pidevalt uusi õisi, et maksimeerida tolmeldamise ja seemnete moodustumise võimalust.
Pärast tolmeldamist hakkab õie südamikus arenema seemnepea. Kroonlehed langevad ja seemned hakkavad küpsema. See protsess võtab mitu nädalat. Küpsed seemned on taime viis oma geneetilist materjali edasi anda ja liigi ellujäämine kindlustada. Looduses varisevad need seemned maapinnale taime ümber, kus nad ootavad järgmist kevadet. See on kosmose loomulik paljunemisstrateegia, mis teeb temast eduka isekülvaja.
Esimene tugevam öökülm (tavaliselt alla -2°C) on kosmose taimele saatuslik. Vesi taime rakkudes külmub, kahjustades rakuseinu ja põhjustades taime maapealsete osade kiiret närbumist ja mustaks tõmbumist. Juurestik samuti hukkub, kui maapind läbi külmub. Seega ei ole mingit võimalust, et sama taim järgmisel kevadel uuesti tärkaks. Tema roll on täidetud ja järg on uue põlvkonna käes, mis ootab seemnetena talve möödumist mullas.
Rohkem artikleid sel teemal
Seemnete kogumine sügisel
Kontrollitud ja kindla tulemuse saavutamiseks on parim viis kosmose järjepidevuse tagamiseks aias koguda sügisel ise seemneid. See protsess on lihtne ja võimaldab sul valida paljundamiseks välja kõige tervemad ja kaunimad taimed. Alusta seemnete kogumist suve lõpus või varasügisel, kui märkad, et esimesed seemnepead hakkavad valmima. Vali seemnete kogumiseks kuiv ja päikesepaisteline päev, sest niisked seemned võivad kergesti hallitama minna.
Valminud seemnepea tunned ära selle järgi, et see on muutunud pruuniks, kuivaks ja rabedaks. Õie kroonlehed on ammu langenud ja seemnepea südamik on tumenenud. Kui katsud seemnepead õrnalt, peaksid piklikud, tumedad seemned kergesti eralduma. Kui seemnepea on veel roheline või seemned ei tule kergelt lahti, ei ole need veel täielikult küpsed ja nende idanevus võib olla madal. Ole kannatlik ja lase neil taimel korralikult valmida.
Kogumiseks on mitu viisi. Võid lihtsalt hoida seemnepea kohal paberist ümbrikku või väikest anumat ja hõõruda seemneid sõrmedega lahti, lastes neil anumasse kukkuda. Teine võimalus on lõigata ära terved valminud seemnepead koos lühikese varrejuupiga ja koguda need paberkotti. Toas saad seejärel seemned mugavalt seemnepeadest eraldada, raputades kotti või hõõrudes neid käte vahel. Pärast seemnete eraldamist on oluline eemaldada kõik taimepraht, nagu varretükid ja kroonlehtede jäänused.
Kui seemned on kogutud ja puhastatud, laota need kuivama. Aseta seemned õhukese kihina paberile, taldrikule või kandikule ja jäta need mõneks nädalaks kuiva ja hästi ventileeritud tuppa järelkuivama. See on kriitilise tähtsusega samm, et vältida hallituse teket säilitamise ajal. Kui seemned on täiesti kuivad, paki need paberist ümbrikusse või seemnepakki, kirjuta peale sordinimi ja kogumise aasta ning hoia neid jahedas, pimedas ja kuivas kohas kuni kevadise külvini. Õigesti hoiustatud seemned säilitavad idanevuse mitu aastat.
Taimejäänuste eemaldamine ja peenra ettevalmistus
Pärast seda, kui esimesed tugevad öökülmad on kosmose taimed hävitanud ja nende maapealsed osad on muutunud pruuniks ja elutuks, on aeg peenar talveks ette valmistada. See on oluline samm nii aia üldise väljanägemise ja hügieeni kui ka järgmise hooaja edukuse seisukohast. Taimejäänuste eemaldamine aitab vähendada haigustekitajate ja kahjurite talvitumisvõimalusi, mis võiksid järgmisel aastal uusi taimi ohustada.
Lihtsaim viis on taimed juurtega maast välja tõmmata, eriti kui muld on veel niiske ja pehme. See eemaldab kogu taime, sealhulgas juurestiku. Teine võimalus on lõigata varred maapinna lähedalt maha, jättes juured mulda kõdunema. See võib aidata parandada mulla struktuuri, kuna juured jätavad lagunedes mulda õhukanaleid. Valik sõltub sinu eelistusest ja aia olukorrast.
Kui taimedel esines hooaja jooksul haigusi, näiteks jahukastet, on eriti oluline kõik taimeosad hoolikalt kokku koguda ja hävitada. Ära pane haigeid taimejäänuseid kompostihunnikusse, sest komposteerimisprotsess ei pruugi olla piisavalt kuum, et hävitada kõiki haigustekitajaid. Ohutuim viis on need põletada või panna olmeprügi konteinerisse. Terved taimejäänused võib aga julgelt kompostida, kus need lagunevad väärtuslikuks orgaaniliseks aineks.
Kui peenar on taimedest puhastatud, on hea aeg see järgmiseks aastaks ette valmistada. Võid pinnase kergelt läbi kaevata või kobestada, et parandada õhustatust. See on ka ideaalne aeg lisada mulda orgaanilist ainet, näiteks komposti või kõdusõnnikut. Laota umbes 5-10 sentimeetri paksune kiht orgaanilist ainet peenrale ja kaeva see kergelt sisse. Talvised külmad ja sulad aitavad mullal ja orgaanilisel ainel seguneda ja peenestada suuri mullakamakaid, jättes kevadeks maha viljaka ja kergesti haritava pinnase.
Isekülvi võimalused ja tingimused
Isekülv on hariliku kosmose loomulik viis paljunemiseks ja see võib olla suurepärane võimalus aednikule, kes armastab looduslähedast ja veidi metsikumat stiili. Selleks, et isekülv õnnestuks, pead lihtsalt jätma sügisel osad seemnepead taimedele külge ja laskma neil seemned maha varistada. Loodus teeb seejärel ülejäänud töö. Seemned jäävad talveks mullapinnale või selle ülemistesse kihtidesse ning hakkavad idanema kevadel, kui tingimused on sobivad – piisavalt soojust ja niiskust.
Isekülvi edukus sõltub mitmest tegurist. Üks olulisemaid on talvine mullakate. Paks kiht multši või lehti võib takistada seemnete kontakti mullaga ja pärssida nende idanemist kevadel. Samas võib kerge multšikiht kaitsta seemneid lindude eest ja aidata säilitada niiskust. Ka sügisene ja kevadine mullaharimine mõjutab tulemust. Kui kaevad sügisel peenra sügavalt läbi, satuvad seemned liiga sügavale mulda ega suuda sealt kevadel läbi tungida. Seetõttu on isekülvi soodustamiseks parem jätta peenar sügisel rahule või harida seda ainult pindmiselt.
Tuleb arvestada, et isekülvist tärganud taimed võivad ilmuda ootamatutes kohtades, kuhu tuul või vesi on seemneid kandnud. See võib luua kauneid ja loomulikke taimegruppe, kuid ei pruugi sobida rangelt planeeritud ja formaalsesse aeda. Samuti tärkavad isekülvi taimed tavaliselt veidi hiljem kui need, mida oled toas ette kasvatanud, seega algab ka õitsemine hiljem. Kui taimi tärkab liiga tihedalt, tuleb neid kindlasti harvendada, et tagada allesjäänutele piisavalt kasvuruumi.
Pea meeles ka seda, et hübriidsortide (F1-hübriidid) isekülvist saadud taimed ei pruugi olla oma vanematega sarnased. Nad võivad tagasi pöörduda mõne oma eellase omaduste juurde, mille tulemuseks on teistsuguse värvi, kuju või suurusega õied. See võib olla põnev üllatusmoment, kuid kui soovid säilitada kindlat sorti, on alati parem koguda ise seemneid või osta igal aastal uued. Isekülv on seega suurepärane valik neile, kes hindavad juhuslikkust ja looduse loomingulisust oma aias.
