Gaillardia istutamine ja paljundamine

Kokardlille, tuntud ka kui Gaillardia, istutamine ja paljundamine on tänuväärne tegevus, mis võimaldab aeda lisada erksaid ja pikaealisi värvilaike minimaalse vaevaga. See päikest armastav püsik on tuntud oma vastupidavuse ja vähenõudlikkuse poolest, mis teeb temast suurepärase valiku nii algajale kui ka kogenud aednikule. Uute taimede rajamine, olgu siis seemnest, jagamise teel või pistikutest, on lihtne protsess, mis tagab nende kaunite õite leviku aia erinevatesse nurkadesse. Õigete võtete ja ajastuse tundmine on aga võti, mis tagab taimede kiire kohanemise, jõulise kasvu ja rikkaliku õitsemise juba esimesel hooajal. Selles artiklis keskendumegi just nendele praktilistele sammudele ja nippidele, mis aitavad sul kokardlilledega oma aeda edukalt rikastada.

Õige istutuskoha valimine on kokardlillede eduka kasvatamise vundament, millest sõltub taime tervis ja õitsemise intensiivsus. Need taimed on tõelised päikesekummardajad, mis tähendab, et nad vajavad kasvamiseks asukohta, kus on vähemalt kuus kuni kaheksa tundi otsest päikesevalgust päevas. Valguse puudus tingib taime väljavenimise, nõrgad varred ja oluliselt kesisema õitsemise. Samuti on oluline tagada hea õhuringlus taimede ümber, et ennetada seenhaiguste, näiteks jahukaste, teket. Seega tuleks vältida nende istutamist liiga tihedalt teiste taimede vahele või niisketesse ja varjulistesse aianurkadesse.

Mullastiku osas on kokardlill üsna leplik, kuid parimaks kasvuks eelistab see kerget, liivast ja väga hea drenaažiga pinnast. Raske, savine ja pidevalt niiske muld on selle taime suurim vaenlane, kuna see soodustab juuremädaniku teket, mis on sageli taime hukkumise põhjuseks. Enne istutamist on soovitatav pinnas ette valmistada, kobestades selle sügavalt läbi ja lisades vajadusel liiva, peenikest kruusa või komposti, et parandada vee äravoolu. Oluline on meeles pidada, et kokardlill õitseb paremini pigem toitainevaesemas mullas; liiga rammus pinnas soodustab lopsakat lehestikku õite arvelt.

Istutamiseks on parim aeg kevad, pärast viimaseid öökülmi, või varasügis, andes taimele piisavalt aega juurdumiseks enne talve saabumist. Istutusauk peaks olema umbes kaks korda laiem kui taime juurepall ning sama sügav. Aseta taim auku nii, et juurekael jääks mullapinnaga samale tasapinnale. Täida auk mullaga, tihenda see kergelt kinni ja kasta seejärel põhjalikult. Taimede vahekaugus sõltub konkreetsest sordist, kuid üldjuhul on sobilik jätta nende vahele 30-45 sentimeetrit ruumi, et tagada piisav õhuringlus ja kasvuruumi.

Pärast istutamist on oluline hoida muld ühtlaselt niiskena, kuni taim on korralikult juurdunud ja hakanud uut kasvu näitama. See võib võtta paar nädalat. Kuigi täiskasvanud kokardlill on põuakindel, aitab regulaarne kastmine noortel taimedel end paremini sisse seada. Multšikihi, näiteks männikoorepuru, lisamine taime ümber aitab säilitada mulla niiskust, pärssida umbrohtude kasvu ja hoida juured jahedamana, luues taimele soodsad kasvutingimused.

Paljundamine seemnetega

Kokardlille paljundamine seemnetega on lihtne ja kulutõhus viis saada suur kogus uusi taimi, mis sobivad ideaalselt suuremate alade katmiseks või lillepeenra täitmiseks. Seemneid võib koguda sügisel oma aia taimedelt, kui õisikud on kuivanud ja seemned valminud, või osta aianduspoest. Tuleb arvestada, et hübriidsortidelt kogutud seemned ei pruugi anda emataimega identseid järglasi, mis võib aga aeda tuua põnevaid ja ootamatuid värvikombinatsioone.

Seemned võib külvata otse avamaale kas hilissügisel või varakevadel. Sügiskülvi eelis on see, et seemned läbivad loomuliku külmperioodi (stratifikatsiooni), mis soodustab idanemist kevadel. Külva seemned ettevalmistatud ja rehitsetud pinnasele, kata väga õhukese mullakihiga või suru kergelt vastu maad, kuna idanemiseks vajavad nad valgust. Kevadkülvi puhul tuleks oodata, kuni möödub öökülmade oht ja maapind on soojenenud.

Taimede ettekasvatamine on hea meetod, et saada tugevamad taimed ja varasem õitsemine. Alusta külvamist siseruumides umbes kuus kuni kaheksa nädalat enne plaanitavat väljaistutamist. Kasuta külvimulda ja täida sellega potid või külvikassetid. Aseta seemned mulla pinnale ja kata kergelt vermikuliidi või mullaga. Piserda pinda veega ja hoia muld ühtlaselt niiske, kuid mitte läbimärg. Idanemiseks on vaja sooja, umbes 20-22 kraadist temperatuuri ja piisavalt valgust.

Kui seemikud on tärganud ja neile on kasvanud esimesed pärislehed, on aeg need pikeerida ehk istutada ükshaaval suurematesse pottidesse. See annab noortele taimedele rohkem ruumi juurte arenguks ja tugevamaks kasvamiseks. Enne taimede lõplikku väljaistutamist avamaale tuleb neid umbes nädala jooksul karastada, viies neid iga päev järk-järgult pikemaks ajaks õue. See aitab neil kohaneda välistingimustega ja vähendab istutusšokki.

Puhma jagamine

Puhma jagamine on kõige kiirem ja kindlam viis kokardlillede paljundamiseks, mis tagab uute taimede sarnasus emataimega. Seda protseduuri on soovitatav läbi viia iga kahe kuni nelja aasta tagant, sest see mitte ainult ei anna uusi taimi, vaid aitab ka vana puhmast noorendada. Aja jooksul kipub kokardlille puhma keskosa muutuma puitunuks ja tühjaks, mis vähendab õitsemise intensiivsust. Jagamine stimuleerib uut kasvu ja hoiab taime elujõulisena.

Parim aeg jagamiseks on varakevadel, kui esimesed rohelised võrsed on just mullast nina välja pistnud, või sügisel, pärast õitsemise lõppu. Kevadine jagamine annab taimele terve hooaja juurdumiseks ja kasvamiseks, samas kui sügisesel jagamisel peab veenduma, et taimel jääks piisavalt aega enne talve tulekut juurduda. Vältida tuleks jagamist kuuma ja kuiva ilmaga, mis tekitab taimele liigset stressi.

Jagamine ise on lihtne protsess. Alusta taime ettevaatliku väljakaevamisega aiakahvli või labida abil, püüdes säilitada võimalikult suurt ja tervet juurepalli. Raputa või pese õrnalt liigne muld juurte ümbert ära, et näha paremini puhma struktuuri. Terava noa, labida või isegi käte abil jaga puhmas väiksemateks osadeks. Veendu, et igale uuele taimeosale jääks vähemalt üks või mitu tugevat kasvupunga ja piisavalt juuri.

Istuta jagatud osad kohe uude, ettevalmistatud kasvukohta, järgides samu istutusjuhiseid nagu uute taimede puhul. Aseta taimed samale sügavusele, nagu nad kasvasid varem, ja kasta põhjalikult. Pärast jagamist võib taim mõnda aega tunduda närbunud, kuid korraliku kastmise korral taastub see tavaliselt kiiresti. Äsja jagatud taimed on põua suhtes tundlikumad, seega hoia pinnas järgnevate nädalate jooksul ühtlaselt niiske.

Paljundamine pistikutega

Kokardlille paljundamine pistikutega on veel üks tõhus meetod uute taimede saamiseks, kuigi see nõuab veidi rohkem hoolt kui seemnetega külvamine või jagamine. Pistikutega paljundamine on eriti kasulik siis, kui soovid saada täpset koopiat mõnest eriti meeldivast sordist. On olemas kaks peamist tüüpi pistikuid, mida saab kasutada: varre- ja juurepistikud. Mõlemad meetodid annavad hea tulemuse, kui neid õigesti ajastada ja teostada.

Varrepistikuid on kõige parem võtta hiliskevadel või varasuvel, kui taim on aktiivses kasvufaasis, kuid pole veel hakanud õitsema. Vali terved ja tugevad võrsed ning lõika neist umbes 8-10 sentimeetri pikkused tipmised osad. Lõige tee vahetult lehesõlme alt. Eemalda pistiku alumiselt poolelt lehed, jättes alles vaid paar ülemist lehte, et vähendada veekadu. Soovi korral võib lõikepinna kasta juurutuspulbrisse, et soodustada juurte teket.

Torka ettevalmistatud pistikud niiskesse ja hästi vett läbilaskvasse substraati, näiteks turba ja liiva segusse. Kata pott kilekoti või plastpudeliga, et luua niiske mikrokliima, kuid ära unusta seda aeg-ajalt õhutada, et vältida hallituse teket. Aseta pistikud valgesse, kuid otsese päikese eest kaitstud kohta. Juured peaksid tekkima mõne nädala jooksul. Kui uued lehed hakkavad kasvama, on see märk edukast juurdumisest ja taime võib istutada suuremasse potti.

Juurepistikuid on kõige parem võtta taime puhkeperioodil, kas hilissügisel või varakevadel. Kaeva emataim ettevaatlikult üles ja lõika mõned jämedamad, pliiatsipaksused juured. Lõika juured 5-7 sentimeetri pikkusteks tükkideks. Aseta juuretükid horisontaalselt niiske mullaseguga täidetud kasti või poti pinnale ja kata õhukese, umbes sentimeetrise mullakihiga. Hoia substraat niiske ja paiguta see jahedasse, kuid valgusküllasesse kohta. Uued võrsed peaksid ilmuma mõne nädala kuni paari kuu jooksul.

Noorte taimede hooldus

Pärast edukat paljundamist, olgu see siis seemnest, jagamise teel või pistikutest, vajavad noored kokardlilled erilist hoolt, et tagada nende tugevaks ja terveks kasvamine. Esimestel nädalatel pärast istutamist või pikeerimist on kõige olulisem tagada piisav ja regulaarne niiskus. Noorte taimede juurestik on veel vähearenenud ja nad on põua suhtes väga tundlikud. Kasta neid regulaarselt, kuid väldi mulla läbivettimist, mis võib põhjustada juurte lämbumist ja mädanemist.

Noorte taimede kaitsmine tugeva päikese ja tuule eest on samuti oluline, eriti vahetult pärast väljaistutamist. Kui taimed on kasvatatud siseruumides, vajavad nad karastamist, et harjuda välistingimustega. Isegi pärast karastamist võib esimestel päevadel olla kasulik pakkuda neile kerget varju keskpäevase päikese eest, näiteks varjutuskanga abil. See aitab vähendada transpiratsiooni ja istutusšokki.

Umbrohtudega võitlemine on noorte taimede ümber kriitilise tähtsusega. Umbrohud konkureerivad noorte kokardlilledega vee, toitainete ja valguse pärast, mis võib nende kasvu oluliselt pidurdada. Regulaarne rohimine või õhukese multšikihi kasutamine taime ümber aitab hoida umbrohud kontrolli all ja säilitada mullas vajalikku niiskust. Multšimine kaitseb ka juuri ülekuumenemise eest kuumadel suvepäevadel.

Noorte kokardlillede väetamisega tuleks olla ettevaatlik. Üldjuhul ei vaja nad esimesel kasvuaastal lisatoitaineid, eriti kui istutusmuld oli ette valmistatud kompostiga. Kui taimed tunduvad siiski kidurad ja lehed on kahvatud, võib kasutada väga lahjat, tasakaalustatud vedelväetist. Liigne lämmastikväetis soodustab lehtede kasvu õitsemise arvelt, seega on oluline valida õige väetis ja kasutada seda mõõdukalt.