Küsimus Damaskuse mustköömne talvitumisest tekitab aiandushuviliste seas sageli segadust. Oluline on kohe alguses selgeks teha, et Damaskuse mustköömen on üheaastane taim. See tähendab, et tema elutsükkel kestab vaid ühe hooaja – ta idaneb seemnest, kasvab, õitseb, toodab seemneid ja seejärel sureb koos esimeste tugevamate sügiskülmadega. Seega, taime enda talvitumine ja järgmisel kevadel uuesti tärganud samast juurest ei ole võimalik. Kuid see ei tähenda, et tema ilu ei saaks aias jätkuda ka järgmistel aastatel. Taime “talvitumine” toimub seemnete kaudu, mis on võimelised edukalt üle elama talve ja alustama uut elu järgmisel kevadel.
Üheaastase taime elutsükkel
Damaskuse mustköömne elutsükli mõistmine on võti tema eduka kasvatamise ja aias hoidmise juurde. Üheaastase taimena on kogu tema eksistentsi eesmärk toota ühe kasvuperioodi jooksul võimalikult palju järglasi ehk seemneid. Kevadel, kui muld soojeneb, seeme idaneb ja alustab kiiret kasvu. Mõne kuu jooksul areneb välja iseloomulik pitsiline lehestik ja kaunid õied, mis meelitavad ligi tolmeldajaid.
Pärast edukat tolmeldamist hakkab õie südamikust arenema unikaalne, justkui puuris olev seemnekupar. Taim suunab kogu oma järelejäänud energia nende seemnete arendamisse ja küpsetamisse. See ongi põhjus, miks närbunud õite eemaldamine pikendab õitsemisperioodi – see petab taime ajutiselt ära, pannes ta arvama, et peab veel proovima seemneid toota, ja seetõttu kasvatab ta uusi õisi.
Kui seemned kupras on valminud, on taime elutöö tehtud. Tema lehed hakkavad kolletuma, varred kuivama ja kogu taim kaotab elujõu. See on täiesti loomulik protsess ja ei viita haigusele ega hooldusveale. Esimeste tugevate öökülmadega taim lõplikult hukkub. Seega ei ole mõtet proovida taime sügisel välja kaevata ja potti istutada lootuses teda toas üle talve hoida – see ei õnnestu.
Kogu saladus peitubki seemnetes. Need väikesed mustad terakesed on taime pärand, mis kannab endas geneetilist informatsiooni ja elujõudu järgmiseks põlvkonnaks. Seega, rääkides Damaskuse mustköömne talvitumisest, räägime tegelikult seemnete talvitumisest, olgu see siis looduslikult maapinnal või aedniku poolt kogutud ja säilitatud kujul.
Rohkem artikleid sel teemal
Looduslik talvitumine ehk isekülv
Damaskuse mustköömne kõige lihtsam ja loomulikum viis talve üle elamiseks on isekülv. See on ka üks põhjustest, miks see lill on nii armastatud suvila- ja loodusaedades. Kui jätad sügisel seemnekuprad taimele ja lased neil seal täielikult ära kuivada, avanevad need lõpuks ja puistavad seemned ümbritsevale maapinnale. Need seemned jäävad mulla pinnale või segunevad kergelt pinnasega ja langevad talveunne.
Talvised külmad ja lumi ei tee nendele seemnetele kahju. Vastupidi, paljude üheaastaste taimede, sealhulgas Damaskuse mustköömne seemned vajavad idanemiseks isegi külmaperioodi läbimist. See protsess, mida nimetatakse stratifikatsiooniks, aitab murda seemne puhkeseisundit ja annab signaali, et talv on möödas ja on aeg hakata kasvama. Seega on talv seemnete jaoks oluline ja vajalik etapp elutsüklis.
Järgmisel kevadel, kui ilmad soojenevad ja päike hakkab maad soojendama, tärkavad need isekülvanud seemned just seal, kuhu nad sügisel kukkusid. Tulemuseks on sageli meeldivalt juhuslikud ja loomulikud taimegrupid, mis annavad aiale metsiku ja romantilise ilme. Isekülv on suurepärane viis tagada lillede järjepidevus aias ilma igasuguse lisatööta.
Kuigi isekülv on mugav, tasub meeles pidada, et see võib olla ettearvamatu. Taimed ei pruugi tärgata täpselt samas kohas või samal hulgal kui eelmisel aastal. Mõnikord võivad nad levida ka kohtadesse, kuhu sa neid ei soovi. Seetõttu on hea kevadel isekülvanud taimi harvendada või vajadusel ümber paigutada (kuigi nad ei talu seda hästi, on väga noori taimi võimalik ettevaatlikult liigutada).
Rohkem artikleid sel teemal
Seemnete kogumine ja säilitamine talveks
Kui soovid rohkem kontrolli selle üle, kus ja kui palju Damaskuse mustköömneid järgmisel aastal sinu aias kasvab, on parim meetod seemnete kogumine ja nende üle talve säilitamine. See annab sulle vabaduse külvata seemned täpselt soovitud peenrasse ja tagab, et sul on olemas seemnevaru ka siis, kui isekülv mingil põhjusel ebaõnnestub. Seemnete kogumine on ka tore viis jagada oma aia ilu sõprade ja naabritega.
Oota, kuni seemnekuprad on taimel muutunud pruuniks, paberjaks ja kuivaks. Raputades peaksid kuulma seemnete kõlinat kupra sees – see on märk, et need on küpsed. Lõika kuprad koos lühikese varreosaga maha, eelistatavalt kuiva ilmaga, et vältida hallituse teket. Kõige kindlam on koguda need otse paberkotti, et väärtuslikud seemned laiali ei pudeneks.
Seejärel laota kuprad ühekordse kihina paberile või kandikule ning jäta need mõneks nädalaks kuiva ja õhurikkasse kohta järelvalmima. See tagab, et seemned on täielikult kuivanud ja valmis säilitamiseks. Kui kuprad on rabedad, saad seemned kätte, murdes kuprad lahti või hõõrudes neid käte vahel paberkoti sees. Puhasta seemned taimeprahist nii hästi kui võimalik.
Säilitamiseks pane puhtad ja kuivad seemned paberümbrikusse või väikesesse keeratava kaanega klaaspurki. Väga oluline on sildistada anum taime nime ja kogumisaastaga. Hoia seemneid jahedas, pimedas ja kuivas kohas, näiteks keldris, garaažis või lihtsalt kapis. Õigesti hoiustatud Damaskuse mustköömne seemned säilitavad oma idanevuse vähemalt 2-3 aastat, andes sulle kindlustunde tulevasteks hooaegadeks.
Sügiskülvi võimalused
Mõnes piirkonnas, kus talved on pehmemad ja lumikate ei ole püsiv, on võimalik praktiseerida ka Damaskuse mustköömne sügiskülvi. See meetod jäljendab kõige täpsemini taime looduslikku isekülvi protsessi. Seemned külvatakse otse avamaale hilissügisel, tavaliselt septembris või oktoobris, pärast esimeste kergete öökülmade möödumist, kuid enne püsivate külmade saabumist.
Sügiskülvi eesmärk ei ole see, et seemned idaneksid sügisel, vaid et nad läbiksid talve mullas ja oleksid valmis tärkama kohe varakevadel, kui tingimused muutuvad soodsaks. See annab neile väikese edumaa võrreldes kevadel külvatud seemnetega. Tulemuseks on sageli tugevamad taimed, mis hakkavad varem õitsema. See meetod sobib eriti hästi kannatamatutele aednikele, kes soovivad esimesi õisi näha võimalikult vara.
Sügiskülviks valmista peenar ette sarnaselt kevadkülvile: kobesta muld ja rehitse pind siledaks. Külva seemned ja kata need vaid õhukese mullakihiga. Pärast külvi ei ole tavaliselt vaja kasta, kuna sügisvihmad ja talvine niiskus hoolitsevad selle eest. Oluline on valida koht, kus vesi talvel seisma ei jää, et vältida seemnete mädanemist.
Sügiskülv on siiski veidi riskantsem kui kevadkülv, eriti piirkondades, kus talved on heitlikud ja vahelduvad sula- ning külmaperioodid. See võib seemned segadusse ajada ja põhjustada enneaegset idanemist soojema ilmaga, misjärel järgnev külm võib noored taimed hävitada. Seetõttu on alati hea mõte jätta osa seemnetest alles ka kevadkülviks, et kindlustada tulemust.
