Valgus on fotosünteesi, taimede elu alusprotsessi, peamine liikumapanev jõud. Ka suursuguse atlase seedri jaoks on piisav päikesevalgus tema tervise, kasvu ja dekoratiivse välimuse jaoks kriitilise tähtsusega. Tema iseloomulik sinakas või hõbedane okkavärv ja tihe, püramiidjas võra saavad oma täies hiilguses särada vaid siis, kui päikesekiired saavad teda paitada. Ebapiisav valgus võib muuta selle majesteetliku puu kahvatuks ja hõredaks varjuks oma endisest minast. Selles artiklis uurimegi põhjalikult atlase seedri suhet valgusega, alates ideaalse kasvukoha valikust kuni valguse mõjuni tema füsioloogiale, et aidata sul pakkuda oma puule just sellist valgusvanni, mida ta vajab, et olla sinu aia tõeline päikesekuningas.
Atlase seeder on oma päritolult mäestikupuu, mis on harjunud kasvama avatud ja päikesepaistelistel nõlvadel. Seetõttu on ta ka meie aedades tõeline päikeselemb. Ideaalseks kasvukohaks on talle asukoht, kus ta saab nautida vähemalt kuus kuni kaheksa tundi otsest päikesevalgust päevas. Täispäike on eriti oluline selleks, et puu saaks arendada oma iseloomuliku tiheda ja korrapärase võra. Piisav valgus stimuleerib okste kasvu igas suunas, luues sümmeetrilise ja kauni kuju.
Valgusel on otsene mõju ka okaste värvusele. Eriti siniste ja hõbedaste sortide, nagu näiteks ‘Glauca’ rühma kuuluvate seedrite puhul, on päikesevalgus hädavajalik, et toota ja säilitada intensiivset värvi andvat vahakihti okastel. Varjulisemas kohas kasvades kaotab see vahakiht oma paksuse ja okkad muutuvad rohelisemaks ja tuhmimaks, kaotades suure osa oma dekoratiivsest väärtusest. Seega, kui soovid nautida atlase seedri kõige silmapaistvamat omadust, on päikesepaisteline kasvukoht vältimatu.
Lisaks esteetilisele välimusele on valgus oluline ka puu üldise tervise ja elujõu seisukohalt. Fotosünteesi käigus toodab puu suhkruid, mis on tema energiaallikaks kasvuks, ainevahetuseks ja kaitsemehhanismide ülalpidamiseks. Piisavalt energiat tootev puu on tugevam ja vastupidavam haigustele, kahjuritele ja keskkonnastressile, nagu põud või pakane. Varjus kasvav ja seega energiapuuduses vaevlev puu on nõrgem ja vastuvõtlikum igasugustele probleemidele.
Kasvukoha valikul tuleb arvestada ka tulevikuperspektiiviga. Atlase seeder on pikaealine puu, mis võib kasvada väga suureks. Täna valitud avatud ja päikesepaisteline koht võib aastakümnete pärast olla varjutatud teiste kiiremini kasvavate puude või uute hoonete poolt. Seetõttu on oluline planeerida aia kujundust pikas perspektiivis, tagades, et seeder saab piisavalt valgust ka tulevikus. Talle tuleb jätta piisavalt ruumi, et ta ei peaks valguse pärast konkureerima teiste suurte puudega.
Rohkem artikleid sel teemal
Optimaalne asukoht aias
Ideaalse asukoha leidmine aias on atlase seedri eduka kasvatamise alus. Otsi oma aias kohta, mis on avatud lõunasse või läände, kuna need suunad pakuvad kõige rohkem päikesevalgust kogu päeva vältel. Idapoolne asukoht võib samuti sobida, kui puu saab piisavalt hommikupäikest ja pärastlõunal ei jää täielikult varju. Vältida tuleks põhjapoolseid asukohti või kohti, mis on suurte hoonete või tiheda puudegrupi varjus, kuna seal ei saa seeder piisavalt valgust oma arenguks.
Oluline on jälgida päikese liikumist oma aias erinevatel aastaaegadel. Suvine kõrge päike võib valgustada kohti, mis talvel madala päikesega jäävad täielikult varju. Kuna seeder on igihaljas ja vajab valgust ka talvel, on oluline, et ta saaks päikest ka sel perioodil. Talvine päike on oluline mitte ainult fotosünteesiks, vaid ka selleks, et aidata puul end soojendada ja vältida liigset niiskuse kogunemist okastele, mis võib soodustada seenhaiguste teket.
Lisaks valgusele tuleb arvestada ka teiste keskkonnateguritega. Kuigi seeder armastab päikest, võib lõõskav lõunapäike koos peegeldava seina või sillutisega luua eriti kuuma ja kuiva mikrokliima, mis võib noorele puule olla stressirohke. Sellises kohas on eriti oluline tagada piisav kastmine ja multšimine, et hoida juured jahedana ja niiskena. Samuti on oluline tagada hea õhuringlus, et vältida kuumuse kogunemist puu ümber.
Atlase seeder on suurepärane soolopuu ehk solitäär, mis pääseb kõige paremini mõjule, kui talle on jäetud piisavalt ruumi enda ümber. See mitte ainult ei taga talle piisavat valgust igast suunast, vaid laseb ka tema kaunil võrakujul täielikult esile tulla. Vältida tuleks tema istutamist liiga lähedale teistele suurtele puudele, kellega ta peaks hakkama valguse, vee ja toitainete pärast konkureerima. Konkurents võib põhjustada ebasümmeetrilise kasvu, kus puu sirutub valguse suunas, kaotades oma tasakaalustatud kuju.
Rohkem artikleid sel teemal
Valguse mõju kasvule ja kujule
Valguse hulk ja suund mõjutavad otseselt atlase seedri kasvu ja võra kuju. Puud on fototroopsed, mis tähendab, et nad kasvavad valguse suunas. Kui valgus tuleb ühtlaselt igast küljest, areneb puul sirge tüvi ja sümmeetriline, kooniline võra. Kui aga valgus tuleb peamiselt ühest suunast, näiteks lähedalasuva hoone või suurema puu tõttu, hakkab seeder valguse poole kalduma. See võib põhjustada kõvera tüve ja ebaühtlase, ühekülgse võra.
Ebapiisav valgus põhjustab ka võra hõrenemist. Varjus hakkab puu kasvatama pikemaid, kuid nõrgemaid oksi ja okkavahed muutuvad suuremaks, kuna puu püüab oma lehepinda maksimaalselt valguse püüdmiseks hajutada. Samuti hakkab puu alumisi oksi maha heitma, kuna need ei saa piisavalt valgust, et end ära elatada. Tulemuseks on kõrge, hõre ja “jalgadega” puu, mis on kaotanud oma alumise osa tihedusest ja ilust.
Noorte puude puhul on valguse mõju eriti märgatav. Kui noor seeder istutatakse liiga varjulisse kohta, võib tema kasv oluliselt aeglustuda ja ta jääb kiduraks. Ta ei suuda arendada tugevat ja sirget tüve, mis on oluline tema tulevase stabiilsuse jaoks. Seetõttu on eriti oluline valida noorele puule kohe alguses õige, valgusküllane kasvukoht, et anda talle parim võimalik stardipaik eluks.
Mõnikord on võimalik valguse kättesaadavust parandada olemasolevas aias. See võib tähendada lähedalasuvate, vähemväärtuslike puude või suurte põõsaste harvendamist või eemaldamist, et avada rohkem ruumi ja valgust seedrile. Ka suuremate puude alumiste okste eemaldamine võib aidata rohkem valgust maapinnale ja seega ka seedri alumistele osadele. Enne suuremate puude langetamist tuleks siiski hoolikalt kaaluda selle mõju kogu aia ökosüsteemile ja välimusele.
Valgus ja puu tervis
Piisav päikesevalgus on otseselt seotud atlase seedri tervisega. Nagu mainitud, annab see puule energia, et võidelda haiguste ja kahjuritega. Tugev ja elujõuline puu suudab paremini toota vaiku ja teisi kaitseühendeid, mis aitavad tal tõrjuda näiteks kooreüraskite rünnakuid. Samuti aitab tugev kasv kiiremini kinni kasvatada väiksemaid vigastusi, vähendades seeläbi nakkusohtu.
Päikesevalgus ja hea õhuringlus aitavad hoida okastiku kuivana, mis on parim ennetus seenhaiguste vastu. Paljud seenhaigused, nagu näiteks okaspuu-pudetõbi, vajavad idanemiseks ja levimiseks niisket keskkonda. Varjulises ja niiskes kohas püsivad okkad pärast vihma või kastmist kauem märjana, luues ideaalsed tingimused haigustekitajate arenguks. Päikesepaistelises ja tuulises kohas kuivab okastik kiiresti, minimeerides seennakkuste riski.
Talvel on päikesevalgusel ka soojendav roll. Kuigi ere kevadpäike võib olla ohtlik, aitab mõõdukas talvine päike hoida puu kudesid soojemana ja vähendada äärmuslike külmade kahjustusi. Siiski tuleb meeles pidada talvise päikesepõletuse ohtu, eriti noorte puude puhul. Kuigi seeder vajab valgust aastaringselt, võib olla vajalik noori puid kaitsta just kõige intensiivsema varakevadise päikese eest, kasutades varjutuskangast.
On oluline leida tasakaal. Kuigi atlase seeder on päikeselemb, võib äärmuslik kuumus ja põud, mis sageli kaasnevad kõige päikesepaistelisemate kasvukohtadega, olla talle stressirohke. Seetõttu on oluline kombineerida päikesepaistelist asukohta hea mullaniiskuse ja õhuringlusega. Multšikihi kasutamine aitab hoida juured jahedamana ja niiskemana, leevendades kuumastressi. Lõppkokkuvõttes on parim kasvukoht see, mis pakub rohkelt valgust, kuid on samal ajal kaitstud kõige äärmuslikumate keskkonnatingimuste eest.
Mida teha, kui valgust on liiga vähe?
Kui sinu aias puudub ideaalne päikesepaisteline koht või kui olemasolev seeder kannatab valgusepuuduse all, on mõned sammud, mida saab astuda olukorra parandamiseks. Esimene ja kõige ilmsem lahendus on püüda valguse hulka suurendada. See võib tähendada ümbritsevate puude ja põõsaste kärpimist või eemaldamist, nagu eelnevalt mainitud. Isegi mõne suure oksa eemaldamine võib oluliselt muuta valguse langemist puule.
Kui seeder on veel noor ja suhteliselt väike, võib kaaluda tema ümberistutamist valgusküllasemasse kohta. See on küll stressirohke protseduur puule ja seda tuleks teha ettevaatlikult, kuid pikas perspektiivis võib see päästa puu kidurast tulevikust. Parim aeg ümberistutamiseks on varakevadel või sügisel ning oluline on kaasa võtta võimalikult suur juurepall, et minimeerida juurte kahjustusi.
Kui ümberistutamine või ümbruse harvendamine ei ole võimalik, tuleb leppida olukorraga ja püüda puud muul moel toetada. Kuigi varjus kasvav seeder ei saavuta kunagi oma täit potentsiaali, saab tema tervist hoida, pöörates erilist tähelepanu teistele kasvutingimustele. See tähendab hoolikat kastmist, tasakaalustatud väetamist ja regulaarset kontrolli haiguste ja kahjurite suhtes, kuna varjus kasvav puu on neile vastuvõtlikum.
Tuleb ka aktsepteerida, et varjus kasvava seedri välimus on teistsugune. Ta on tõenäoliselt hõredam, rohelisema tooniga ja võib-olla ebasümmeetrilise kujuga. Sel juhul ei tohiks püüda teda kärpimisega sundida tihedamaks või sümmeetrilisemaks, kuna see võib teda veelgi nõrgestada. Parem on lasta tal areneda vastavalt tingimustele ja hinnata teda sellisena, nagu ta on. Tulevikus uusi puid planeerides on aga oluline õppida sellest kogemusest ja valida igale taimele kohe alguses just talle sobiv valgusega kasvukoht.
