Alžeeria luuderohi, oma lopsaka lehestiku ja kiire kasvuga, on paljude aednike lemmik, kuid selle soojemast kliimast päritolu seab väljakutseid piirkondades, kus talved on külmad. Erinevalt oma vastupidavamast sugulasest harilikust luuderohust, on Alžeeria luuderohi külma suhtes tundlikum ja vajab talve üleelamiseks erilist hoolt ja tähelepanu. Nõuetekohane talvitamine on võtmetähtsusega, et tagada taime ellujäämine ja selle võime kevadel uuesti jõuliselt kasvama hakata. Ilma piisava kaitseta võivad miinuskraadid, külm tuul ja talvine päike taimele korvamatut kahju tekitada.
Talvitamise strateegia sõltub suuresti sellest, kus sa elad ja kuidas sa taime kasvatad. Avamaal kasvav taim vajab teistsugust lähenemist kui potis kasvatatav isend. Kliimavöötmetes, kus temperatuur langeb regulaarselt alla -5 kraadi Celsiuse järgi, on avamaal talvitamine riskantne ja sageli ebaõnnestub ilma põhjalike kaitsemeetmeteta. Potitaimede puhul on kõige kindlam viis tuua need talveks siseruumidesse, luues neile sobivad tingimused puhkeperioodiks.
Talveks valmistumine ei alga esimese külmaga, vaid juba sügisel. Taime järkjärguline ettevalmistamine eelseisvateks jahedamateks tingimusteks aitab tal paremini kohaneda ja suurendab ellujäämisvõimalusi. See hõlmab kastmise ja väetamise vähendamist, et aeglustada kasvu ja soodustada vartel puitumist. Korralikult ettevalmistatud taim on stressile vastupidavam ja talub talviseid katsumusi paremini.
Käesolev artikkel on pühendatud Alžeeria luuderohu talvitamise erinevatele aspektidele. Uurime, kuidas valmistada ette avamaal kasvavaid taimi, milliseid kaitsemeetmeid kasutada külma ja tuule eest, kuidas edukalt talvitada taime toatingimustes ning mida teha kevadel, et aidata taimel talvisest puhkest taastuda. Nende juhiste abil saad kaitsta oma väärtuslikku taime ja nautida selle ilu veel aastaid.
Talveks valmistumine avamaal
Alžeeria luuderohu edukas talvitamine avamaal algab juba sügisel, ammu enne esimeste tugevate külmade saabumist. Sügisene hooldus peaks keskenduma taime kasvu aeglustamisele ja selle ettevalmistamisele puhkeperioodiks. Üks olulisemaid samme on väetamise lõpetamine. Lõpeta igasugune väetamine hiljemalt augusti lõpus või septembri alguses. Väetamine, eriti lämmastikurikas, soodustab uut õrna kasvu, mis on külmaõrn ja saaks esimeste külmadega kindlasti kahjustada. Eesmärk on lasta olemasolevatel võrsetel puituda ja muutuda vastupidavamaks.
Samuti tuleks sügise edenedes järk-järgult vähendada kastmist. Kuigi muld ei tohiks lasta täielikult läbi kuivada, aitab harvem kastmine signaliseerida taimele, et on aeg kasv peatada ja valmistuda talveks. Enne püsivate külmade saabumist on aga oluline taime veel viimast korda põhjalikult kasta. See tagab, et juurestik on hästi hüdreeritud ja suudab paremini taluda kuivatavat mõju, mida külmunud pinnas ja talvetuul endaga kaasa toovad. Niiske muld külmub ka aeglasemalt kui kuiv muld, pakkudes juurtele paremat isolatsiooni.
Sügisel on hea aeg teha kerge sanitaarlõikus. Eemalda kõik surnud, haiged või kahjustatud lehed ja varred. See mitte ainult ei paranda taime väljanägemist, vaid vähendab ka haigustekitajate ja kahjurite talvitumise võimalusi taimejäänustel. Vältida tuleks tugevat tagasilõikust sügisel, kuna see võib stimuleerida uut kasvu. Suurem kujundus- ja noorenduslõikus tuleks jätta kevadesse.
Hinda oma taime asukohta. Kui Alžeeria luuderohi on istutatud lagedale ja tuultele avatud kohta, on selle ellujäämisvõimalused oluliselt väiksemad. Parimad kohad talvitumiseks on hoonete seinte ääres (eriti lõuna- või läänepoolsel küljel, mis akumuleerib päeval soojust) või suuremate igihaljaste puude ja põõsaste kaitsvas varjus. Kui taim on veel noor ja väike, võid isegi kaaluda selle sügisel üleskaevamist, potti istutamist ja talveks siseruumidesse viimist.
Kaitsemeetmed külma ja tuule eest
Kõige olulisem osa Alžeeria luuderohu avamaal talvitamisel on juurestiku kaitsmine külma eest. Juured on taime kõige tundlikum osa ja kui need läbi külmuvad, on taimel vähe lootust ellu jääda, isegi kui maapealne osa näib terve. Parim viis juurte kaitsmiseks on multšimine. Pärast maapinna külmumist laota taime ümber 5–15 sentimeetri paksune kiht orgaanilist multši, näiteks kuivi lehti, põhku, männikoort või kuuseoksi. Multšikiht toimib isolaatorina, mis aeglustab soojuse kadu pinnasest ja kaitseb juuri suurte temperatuurikõikumiste eest.
Lisaks juurtele vajab kaitset ka taime maapealne osa, eriti ronivate isendite puhul. Külm ja kuivatav talvetuul ning intensiivne talvepäike (eriti kui maas on lumi, mis valgust peegeldab) võivad põhjustada füsioloogilist kuivamist ehk talvepõletust. See tekib siis, kui igihaljad lehed kaotavad transpiratsiooni teel rohkem vett, kui külmunud pinnases olevad juured suudavad asendada. Selle tulemusena muutuvad lehed pruuniks ja kuivavad ära. Selle vältimiseks võib taime katta spetsiaalse talvekanga, pakasekanga või kotiriidega.
Kattematerjal tuleks paigaldada siis, kui püsivad miinuskraadid on saabunud. Ehita taime ümber puidust või metallist karkass, et kangas ei puutuks otse lehtedega kokku. See loob õhupuhvri, mis pakub täiendavat isolatsiooni ja takistab lehtede kahjustumist kanga raskuse all. Kinnita kangas hoolikalt, et tuul seda ära ei viiks, kuid jäta kindlasti õhu liikumiseks väike ava, et vältida kondensatsiooni ja haudumist soojemate ilmadega. Ära kasuta kilet, sest see ei hinga ja võib päikeselise ilmaga taime üle kuumutada.
Väiksemaid, maapinnal kasvavaid taimi saab kaitsta, kattes need täielikult kuuseokstega. Kuuseoksad on ideaalne materjal, kuna need ei vaju tihedalt kokku, lasevad õhku läbi, kuid püüavad kinni lund, mis on parim looduslik isolaator. Piisavalt paks lumekiht kaitseb taimi kõige karmima pakase eest. Kaitsekatted tuleks eemaldada kevadel järk-järgult, kui suurem külmaoht on möödas, et anda taimele aega uute tingimustega kohaneda.
Toataimena talvitumine
Külmemates kliimavöötmetes on kõige kindlam viis Alžeeria luuderohu säilitamiseks selle kasvatamine potis ja talveks siseruumidesse toomine. Enne taime tuppa toomist on oluline seda hoolikalt inspekteerida võimalike kahjurite suhtes. Pese taim põhjalikult duši all leige veega, pöörates erilist tähelepanu lehtede alumistele külgedele, et eemaldada tolm ja võimalikud putukad. Vajadusel töötle taime ennetavalt insektitsiidse seebi või neemõliga, et vältida kahjurite sissetoomist oma toataimede kollektsiooni.
Siseruumides vajab Alžeeria luuderohi talvel võimalikult palju valgust. Parim asukoht on lõuna- või läänepoolne aken. Kui loomulikku valgust on vähe, mis on talvekuudel tavaline, võib kasvu väljavenimise vältimiseks kasutada taimelampe. Madal valgustase koos sooja toatemperatuuriga on kombinatsioon, mis viib sageli nõrga ja inetu kasvuni. Seetõto on oluline leida tasakaal – mida soojem on ruum, seda rohkem valgust taim vajab.
Talvel aeglustub taime kasv oluliselt, mistõttu väheneb ka selle vee- ja toitainetevajadus. Kasta taime harvemini kui suvel, lastes mullapinna pealmisel kihil kastmiskordade vahel korralikult kuivada. Talvine ülekastmine on üks levinumaid vigu ja kindel viis juuremädaniku tekitamiseks. Väetamist talvekuudel üldjuhul ei vajata. Väetamisega võib uuesti alustada varakevadel, kui märkate uue kasvu algust.
Üks suurimaid väljakutseid siseruumides talvitumisel on kuiv õhk, mis on tingitud keskküttest. Alžeeria luuderohi eelistab kõrgemat õhuniiskust. Kuiv õhk võib põhjustada lehtede otste pruuniks muutumist ja muudab taime vastuvõtlikumaks kedriklestadele. Õhuniiskuse tõstmiseks piserda taime regulaarselt toasooja veega, aseta poti lähedale veega täidetud alus kergkruusaga või kasuta õhuniisutit. Taimede grupeerimine aitab samuti luua niiskema mikrokliima.
Kevadine ärkamine ja hooldus pärast talve
Kevadel, kui ilmad soojenevad ja suurem külmaoht on möödas, on aeg hakata mõtlema talvekatete eemaldamisele avamaal talvitunud taimedelt. Ära kiirusta sellega. Eemalda katted järk-järgult pilves ilmaga, et anda taimele aega päikese ja tuulega uuesti harjuda. Liiga järsk üleminek võib põhjustada šokki ja päikesepõletust. Esmalt eemalda raskemad katted, jättes alles kerge kihi, näiteks kuuseoksad, veel nädalaks või paariks. Multšikihi võib juurte ümbert õrnalt eemaldada, et pinnas saaks kiiremini soojeneda.
Pärast katete eemaldamist hinda taime seisukorda. On täiesti normaalne, et osa lehti ja varsi on talve jooksul kahjustada saanud, muutunud pruuniks või kuivanud. See ei tähenda tingimata, et taim on surnud. Lõika kääridega välja kõik surnud ja kahjustatud osad kuni terve koeni. See sanitaarlõikus parandab taime välimust ja suunab energia uue kasvu loomisele. Kannatust – võib kuluda mitu nädalat, enne kui näed esimesi märke uuest elust.
Kevadine hooldus hõlmab ka kastmise ja väetamise taasalustamist. Kui pinnas on soojenenud ja taim näitab esimesi uue kasvu märke, alusta regulaarset kastmist. Esimesel väetamisel kasuta poolt soovitatud kogusest, et mitte šokeerida talveunest ärkavat taime. Järk-järgult, kui kasv muutub aktiivsemaks, võid üle minna tavapärasele väetamisrežiimile. Kevad on ka parim aeg suuremaks tagasilõikuseks, et kujundada taime ja soodustada tihedamat kasvu.
Siseruumides talvitunud taimede õue viimisega kehtib sama põhimõte – tee seda järk-järgult. Alusta taime õue viimisega mõneks tunniks päevas varjulisse kohta. Pikenda õues veedetud aega iga päevaga paari nädala jooksul, harjutades taime aeglaselt päikese, tuule ja temperatuurikõikumistega. Alles siis, kui öökülmade oht on täielikult möödas, võib taime jätta püsivalt õue. See karastamisprotsess on ülioluline, et vältida lehtede põletamist ja taimele tekkivat stressi.
