Ahtalehise pojengi edukas talvitumine saab alguse juba sügisesest ettevalmistusest, mis on taime tervise ja järgmise aasta õitsemise seisukohalt kriitilise tähtsusega. Kõige olulisem sügisene töö on taime maapealse osa õigeaegne tagasilõikamine. Seda ei tohiks teha liiga vara, kui lehestik on veel roheline ja tegeleb aktiivselt fotosünteesiga. Taimele tuleb anda aega, et transportida kõik väärtuslikud toitained lehtedest ja vartest juurtesse, kus neid talvel säilitatakse ja kevadel kasvu alustamiseks kasutatakse. See protsess on lõppenud, kui lehestik on loomulikul teel kolletunud, pruuniks muutunud ja närbunud.
Õige aeg tagasilõikamiseks on tavaliselt pärast esimesi tugevamaid öökülmi, mis annavad taimele märku puhkeperioodi algusest. Varred tuleks lõigata teravate ja puhaste kääridega maapinna lähedalt, jättes alles vaid 5-10 sentimeetri pikkused tüükad. See on oluline sanitaarmeede, kuna vanadele taimeosadele võivad jääda talvituma mitmesuguste seenhaiguste, näiteks hahkhallituse, eosed. Korralik sügisene puhastus vähendab oluliselt haiguste riski järgmisel kevadel.
Kõik äralõigatud varred ja lehed tuleb aiast hoolikalt kokku koguda ja hävitada. Neid ei tohi mingil juhul jätta taime ümber vedelema ega panna komposti, sest see soodustab haigustekitajate levikut. Eemaldatud taimejäänuste põletamine või prügikasti viskamine on kõige kindlam viis vältida patogeenide talvitumist ja aias edasi kandumist. See lihtne samm on üks tõhusamaid ennetavaid taimekaitsemeetmeid.
Lisaks tagasilõikamisele on sügisel hea aeg korrastada taime ümbrus, eemaldades sealt umbrohu ja langenud puulehed. See parandab õhuringlust ja vähendab kohtade arvu, kus kahjurid, näiteks nälkjad ja teod, saaksid talvituda. Kui sügis on erakordselt kuiv, on soovitatav taime enne püsivate külmade saabumist veel viimast korda põhjalikult kasta, et tagada piisav niiskusvaru talveks.
Multšimine ja selle tähtsus
Pärast taime tagasilõikamist ja ümbruse puhastamist on soovitatav katta kasvukoht talveks multšikihiga. Multšimise peamine eesmärk ei ole niivõrd taime soojas hoidmine, kuivõrd pinnase temperatuuri stabiliseerimine ja juurestiku kaitsmine suurte temperatuurikõikumiste eest. Talvine päike ja külm tuul võivad vaheldumisi pinnast sulatada ja külmutada, mis võib põhjustada mulla kerkimist ja kahjustada taime pindmisi juuri ning kasvupungi. Multšikiht aitab seda protsessi leevendada.
Multšimine on eriti oluline noorte, äsja istutatud taimede puhul, kelle juurestik ei ole veel sügavale tunginud ja on seetõttu külma suhtes tundlikum. Samuti on see vajalik piirkondades, kus talved on külmad, kuid lumikate on ebastabiilne või puudub sootuks. Looduslik lumikate on parim talvekate, mis pakub suurepärast isolatsiooni, kuid sellele ei saa alati loota. Multš toimib kunstliku lumekihina.
Sobivaks multšimaterjaliks on kuiv ja õhuline materjal, mis ei vetti ega vaju tihedalt kokku. Head valikud on näiteks kuiv turvas, kompost, männikoor, põhuhake või tammelehed. Vältida tuleks raskeid ja niiskeid materjale, mis võivad soodustada mädanike teket. Multšikiht tuleks laotada taime kasvukohale pärast esimeste püsivate külmade saabumist, kui maapind on juba kergelt külmunud. Liiga vara paigaldatud multš võib meelitada ligi närilisi, kes otsivad talveks pesa.
Multšikihi paksus peaks olema umbes 10-15 sentimeetrit. Kevadel, kui suurem külmaoht on möödas ja maapind hakkab sulama, tuleb multšikiht kindlasti õigeaegselt eemaldada. Tavaliselt tehakse seda aprillis, kui ilmuvad esimesed võrsed. Kui talvekate jätta liiga kauaks peale, võib see takistada võrsete kasvu, soodustada niiskuse kogunemist ja mädanike teket ning aeglustada mulla soojenemist.
Noorte taimede talvekaitse
Noored, eriti samal sügisel istutatud ahtalehise pojengi taimed, vajavad esimesel talvel erilist hoolt ja tähelepanu. Nende juurestik on veel vähearenenud ja nad ei ole uude kasvukohta täielikult kohanenud, mis teeb nad talviste tingimuste suhtes haavatavamaks. Lisaks hoolikale multšimisele võib olla vajalik pakkuda neile täiendavat kaitset, eriti karmima kliimaga piirkondades.
Üks lihtne viis noore taime kaitsmiseks on kasutada kuuseoksi. Pärast multšikihi paigaldamist võib taime kasvukoha katta kuuseokstega. Kuuseoksad aitavad koguda ja kinni hoida lund, mis on parim looduslik isolaator. Samal ajal tagavad nad piisava õhuringluse ja ei lase taimel niiskuse all hauduma minna, mis võib juhtuda näiteks paksu lehekihi all.
Teine võimalus on kasutada spetsiaalseid talvekatteloorisid või -kangaid. Need materjalid kaitsevad taime külma tuule ja intensiivse talvepäikese eest, mis võib eriti kevadtalvel põhjustada koekahjustusi. Katteloor tuleks asetada üle taime nii, et see ei puutuks otse vastu pungi, kasutades selleks väikeseid tugesid või karkassi. Oluline on tagada, et loori all oleks piisavalt õhuringlust.
Konteinerites kasvatatavate noorte taimede puhul on talvitumine veelgi keerulisem, kuna juurestik on maapinna külma eest täielikult kaitsmata. Kõige kindlam on viia konteiner talveks jahedasse, kuid külmavabasse ruumi, näiteks keldrisse või garaaži. Kui see ei ole võimalik, tuleks konteiner kaevata maasse või isoleerida see hoolikalt, mässides selle mullikilesse või spetsiaalsesse termokattesse ning asetades selle paksu penoplastplaadi peale.
Kevadine ärkamine ja talvekatte eemaldamine
Kevade saabumine on ahtalehise pojengi jaoks kriitiline aeg ja aedniku õigeaegne tegutsemine on väga oluline. Talvekatte eemaldamisega ei tohi kiirustada, kuid ka mitte liialt hiljaks jääda. Liiga varajane katte eemaldamine võib jätta tärkavad võrsed hiliste öökülmade meelevalda. Liiga hiline eemaldamine võib aga põhjustada võrsete väljavenimist ja nõrgaks jäämist katte all ning soodustada haudumist ja mädanike teket soojas ja niiskes keskkonnas.
Õige aeg multši ja muu talvekatte eemaldamiseks on siis, kui suuremad öökülmad on möödas ja maapind on hakanud sulama. Tavaliselt on see aprilli keskel või lõpus, sõltuvalt konkreetsest aastast ja piirkonnast. Multši tuleks eemaldada ettevaatlikult kiht-kihilt, et mitte kahjustada mullapinnale ilmuvaid õrnu punakaid võrseid. Osa kompostist või kõdunenud multšist võib kergelt segada ümbritseva mullaga, mis toimib esimese kevadise väetisena.
Pärast talvekatte eemaldamist on hea aeg hinnata, kuidas taim on talve üle elanud. Kontrolli, kas pungad on terved ja kas ei ole märke näriliste tekitatud kahjustustest. Eemalda kõik surnud või kahjustatud taimeosad. See on ka sobiv hetk mulla kobestamiseks taime ümber, mis parandab õhustatust ja soodustab mulla kiiremat soojenemist.
Kui ilmaprognoos lubab pärast katte eemaldamist veel tugevaid öökülmi, tuleks olla valmis tärkavaid võrseid ajutiselt kaitsma. Selleks võib ööseks taimele peale asetada katteloori, ämbri või isegi papist kasti. See lihtne meede aitab vältida noorte ja õrnade võrsete külmakahjustusi, mis võiksid ohustada selle aasta õitsemist. Hoolikas kevadine hooldus tagab taimele hea stardi uueks kasvuperioodiks.
