Aed-rebasesaba on oma olemuselt troopilise päritoluga taim, mida meie kliimatingimustes kasvatatakse valdavalt üheaastase suvelillena. See tähendab, et tema elutsükkel kestab ühe hooaja – kevadisest tärkamisest kuni sügiseste esimeste öökülmadeni, mis tema maapealse osa hävitavad. Seetõttu ei ole aed-rebasesaba talvitamine avamaal võimalik ning tavapärane praktika on sügisel taimed kompostida ja järgmisel kevadel uued seemnetest kasvatada. See lähenemine on lihtne, mugav ja tagab igal aastal terved ning elujõulised taimed, pakkudes ühtlasi võimalust katsetada uute ja põnevate sortidega. Siiski võib tekkida küsimus, kas on olemas mingisuguseid võimalusi selle kauni taime üle talve hoidmiseks, eriti kui tegemist on mõne eriti armsa või haruldase sordiga. Kuigi see ei ole levinud praktika ja nõuab spetsiifilisi tingimusi, on teoreetiliselt võimalik proovida taime ületalve hoida siseruumides, koheldes teda kui toataime. See on aga pigem eksperiment entusiastlikele aednikele kui garanteeritud eduga meetod.
Traditsiooniline ja kõige levinum lähenemine aed-rebasesaba elutsüklile meie aedades on selle kasvatamine üheaastase taimena. See on kooskõlas taime loodusliku iseloomuga piirkondades, kus esineb talv. Sügise saabudes ja ilmade jahenedes hakkab taime kasv aeglustuma ning õitsemine vähenema. Esimesed tugevamad öökülmad on taimele tavaliselt saatuslikud, muutes lehed ja varred mustaks ning elutuks. Pärast seda ei ole taimel enam lootust taastuda ja ta on oma elutsükli lõpetanud.
Pärast esimeste külmade saabumist on soovitatav taimejäänused peenralt eemaldada. See aitab hoida peenra puhtana ja vähendada võimalust, et taimeosadele jäänud haigustekitajad või kahjurite munad mullas talvituvad. Taimejäänused võib panna komposti, kus nad lagunevad ja muutuvad väärtuslikuks orgaaniliseks aineks, mida saab järgmistel aastatel aias kasutada. See on jätkusuutlik ja keskkonnasõbralik viis taimede eluringi lõpetamiseks.
Kõige lihtsam ja kindlam viis aed-rebasesaba ilu nautimiseks ka järgmisel aastal on koguda sügisel taimedelt seemneid. Selleks tuleks lasta osadel õisikutel taimel täielikult ära kuivada. Kuiva ilmaga korjatud õisikutest saab eraldada seemned, mida hoitakse üle talve kuivas ja jahedas kohas. Kevadel saab neist seemnetest kasvatada uue põlvkonna taimi, alustades ettekasvatusega siseruumides. See meetod on usaldusväärne ja võimaldab säilitada lemmiksorte aastaid.
Üle talve hoidmise katse siseruumides
Kuigi see on ebatavaline ja nõuab märkimisväärset pingutust, võivad mõned aednikud soovida proovida aed-rebasesaba üle talve hoida. Selleks tuleks enne esimesi öökülmi valida välja kõige tervem ja tugevam taim, kaevata see ettevaatlikult koos juurepalliga maast välja ja istutada sobiva suurusega potti. Oluline on püüda juuri võimalikult vähe vigastada. Istutamiseks tuleks kasutada kvaliteetset ja hea drenaažiga potimulda. Pärast istutamist tuleb taime korralikult kasta.
Rohkem artikleid sel teemal
Potti istutatud taim tuleks tuua siseruumidesse ja paigutada kõige valgusküllasemasse kohta, mida on võimalik leida, ideaalis lõunapoolsele aknalauale. Aed-rebasesaba on väga valgusnõudlik taim ja meie talvise valguse vähesus on üks suurimaid väljakutseid tema edukal ületalve hoidmisel. Isegi kõige valgemas aknas ei pruugi valgust olla piisavalt, mistõttu võib osutuda vajalikuks kasutada spetsiaalseid taimelampe, et pakkuda taimele 12-14 tundi valgust päevas.
Siseruumides tuleb taime kasta mõõdukalt. Talvisel puhkeperioodil on taime veevajadus oluliselt väiksem kui suvisel aktiivsel kasvuperioodil. Enne kastmist tuleks alati kontrollida mulla niiskust ja lasta sellel pealt kergelt kuivada. Ülekastmine on talvel eriti ohtlik ja viib kergesti juuremädanikuni. Väetada talveperioodil üldiselt ei ole vaja, kuna taim ei kasva aktiivselt. Kui taim siiski uusi võrseid ajab, võib anda väga nõrka väetiselahust umbes kord kuus.
Talvitumise ajal tuleks regulaarselt kontrollida taime ka kahjurite, näiteks lehetäide või kedriklestade suhtes, mis kuivas toaõhus kergesti levivad. Oluline on mõista, et isegi ideaalsete tingimuste loomisel ei pruugi taim talve üle elada või võib kevadeks olla üsna räsitud ja väljaveninud välimusega. See on pigem põnev eksperiment kui kindel viis taime säilitamiseks.
Tagasilõikus ja ettevalmistus talveks
Kui on otsustatud proovida taime talvitamist, võib enne tuppa toomist kaaluda selle kerget tagasilõikust. Taime tagasilõikamine umbes kolmandiku võrra aitab vähendada veekadu lehtede kaudu ja tasakaalustada maapealse osa ja juurestiku suhet, mis on väljakaevamisel kannatada saanud. See muudab taime kompaktsemaks ja lihtsustab tema paigutamist aknalauale. Eemaldada tuleks kõik närtsinud või kolletunud lehed ja vanad õisikud.
Rohkem artikleid sel teemal
Enne taime lõplikult tuppa toomist on soovitatav hoida teda mõned päevad üleminekuperioodil, näiteks jahedas garaažis või verandal. See aitab tal järk-järgult kohaneda siseruumide tingimustega. Samuti on see hea aeg kontrollida taime põhjalikult kahjurite suhtes, et vältida nende sissetoomist oma kodustesse toataimedesse. Vajadusel võib taime profülaktiliselt pritsida insektitsiidse seebi lahusega.
Pärast potti istutamist on oluline valida õige suurusega pott. See ei tohiks olla liiga suur, kuna liigne muld püsib kauem niiske ja suurendab ülekastmise ohtu. Pott peaks olema vaid veidi suurem kui taime juurepall. Kindlasti peavad poti põhjas olema drenaažiaugud, et liigne vesi saaks vabalt ära voolata. See on üks olulisemaid tingimusi juuremädaniku vältimiseks.
Talve jooksul võib taim kaotada osa oma lehtedest ja näha välja üsna armetu. See on normaalne reaktsioon valguse ja temperatuuri muutustele. Oluline on mitte alla anda ja jätkata mõõdukat hooldust. Kui taim elab talve üle, hakkab ta kevadel uute päikesekiirte mõjul taas uusi võrseid ajama. See on märk sellest, et eksperiment on õnnestunud ja taim on valmis uueks hooajaks.
Kevadine ettevalmistus uueks hooajaks
Kui aed-rebasesaba on edukalt talve üle elanud, vajab ta kevadel erilist hoolt, et uueks kasvuperioodiks jõudu koguda. Kui päevad muutuvad pikemaks ja valgemaks, tavaliselt veebruari lõpus või märtsis, võib märgata uue kasvu algust. See on õige aeg taime tugevamalt tagasi lõigata, et soodustada harunemist ja kompaktset kasvu. Eemaldada tuleks kõik talve jooksul kuivanud või nõrgaks jäänud oksad.
Koos kasvu algusega suureneb ka taime vee- ja toitainetevajadus. Kastmist võib järk-järgult tihendada ja alustada regulaarse väetamisega. Esialgu tuleks kasutada lahjemat väetiselahust, suurendades kontsentratsiooni järk-järgult, kui taim aktiivsemalt kasvama hakkab. Võib kaaluda ka taime ümberistutamist värskesse, toitainerikkasse mulda, mis annab talle uueks hooajaks hea stardi.
Enne taime tagasi õue viimist tuleb teda kindlasti uuesti välistingimustega karastada. Toas talvitunud taim on väga tundlik otsese päikesevalguse, tuule ja temperatuurikõikumiste suhtes. Karastamisprotsess peaks olema aeglane ja järkjärguline, kestes vähemalt nädala. Alustada tuleks taime õue viimisest vaid mõneks tunniks varjulisse kohta ja pikendada õuesoleku aega iga päevaga. Avamaale või rõdukasti võib taime istutada alles siis, kui öökülmaoht on täielikult möödas.
Kokkuvõttes on aed-rebasesaba talvitamine siseruumides väljakutset pakkuv ülesanne, mis ei pruugi alati õnnestuda. Palju lihtsam ja kindlam on kasvatada teda kui üheaastast taime, kogudes sügisel seemneid või ostes igal kevadel uued taimed. See tagab igal aastal terved, elujõulised ja rikkalikult õitsevad taimed ilma talvise hooldamisega kaasneva vaeva ja ebakindluseta. Entusiasmiga aednikule võib see aga pakkuda põnevat võimalust oma teadmisi ja oskusi proovile panna.
