Valgus on fotosünteesi aluseks ja seega iga taime elus üks kõige olulisemaid kasvufaktoreid. Aaloe, olles pärit päikeselistest ja kuivadest piirkondadest, on valguse suhtes küllaltki nõudlik taim. Õige valguse tagamine on ülioluline, et taim püsiks terve, kompaktne ja säilitaks oma kauni vormi ning erksa värvi. Valgusepuudus on üks levinumaid probleeme aaloede kasvatamisel sisetingimustes, põhjustades taime väljavenimist, nõrgenemist ja vastuvõtlikkust haigustele. Samas võib ka liiga intensiivne ja otsene päikesevalgus taimele kahju teha, põhjustades päikesepõletust. Seega on eduka kasvatamise võtmeks leida just see õige tasakaal.
Aaloe eelistab eredat, kuid kaudset päikesevalgust. See tähendab, et taim vajab palju valgust, kuid ei talu hästi kõrvetavat keskpäevast päikest, eriti läbi akna, mis võib toimida luubina ja intensiivistada kiirgust. Parim asukoht aaloele toas on ida- või läänepoolne aken. Idapoolsel aknal saab taim nautida õrnemat hommikupäikest, mis ei ole liiga intensiivne. Läänepoolsel aknal saab see osa pärastlõunasest päikesest, mis on küll tugevam, kuid tavaliselt talutav.
Lõunapoolne aken pakub kõige rohkem valgust, mis on eriti kasulik talvekuudel, kui päevad on lühikesed ja päike madalal. Suvekuudel võib lõunapoolne aken olla aga liiga intensiivne ja põhjustada päikesepõletust. Kui lõunapoolne aken on ainus võimalus, tuleks taime kaitsta kõige kuumema päikese eest, näiteks asetades selle aknast veidi eemale või kasutades õhukest kardinat valguse hajutamiseks.
Põhjapoolne aken ei paku aaloe jaoks tavaliselt piisavalt valgust. Kuigi taim võib seal ellu jääda, hakkab see tõenäoliselt valguse poole välja venima, muutub kahvatuks ja nõrgaks. Kui sul on ainult põhjapoolne aken, on tungivalt soovitatav kasutada lisavalgustuseks taimelampi, et tagada taime heaolu. Taimelamp aitab kompenseerida loomuliku valguse puudust ja hoida taime kompaktsena.
Oluline on taime aeg-ajalt pöörata, umbes veerand pööret iga paari nädala tagant. See tagab, et kõik taime küljed saavad ühtlaselt valgust ja taim ei hakka kasvama viltu valguse suunas. Ühtlane valgus soodustab sümmeetrilist ja tugevat kasvu. Jälgi oma taime ja selle reaktsiooni valgusele ning kohanda selle asukohta vastavalt vajadusele.
Valgusepuuduse tunnused
Valgusepuudus on aaloe puhul kergesti äratuntav. Kõige selgem märk on etiolatsioon ehk taime väljavenimine. Taim hakkab kasvama ebaloomulikult pikaks ja peenikeseks, püüdes end valguse poole sirutada. Lehtede vahed venivad pikemaks ja taim kaotab oma tiheda, rosetikujulise vormi. Väljaveninud taim on nõrk ja habras ning võib kergesti murduda.
Teine selge märk on lehtede värvi muutus. Piisava valgusega aaloe lehed on tavaliselt ererohelised, mõnikord punaka või pronksja varjundiga. Valgusepuuduses muutuvad lehed aga kahvaturoheliseks või isegi kollakaks. Taim ei suuda toota piisavalt klorofülli, mis annab lehtedele nende rohelise värvi. Lehed võivad kaotada ka oma paksuse ja lihavuse, muutudes õhemaks ja lamedamaks.
Lisaks võivad lehed hakata allapoole longu vajuma, selle asemel et kasvada ülespoole või väljapoole. Taim näeb välja loid ja elutu. Kasv aeglustub või peatub täielikult. Valgusepuuduses taim on ka vastuvõtlikum haigustele ja kahjuritele, kuna selle immuunsüsteem on nõrgenenud. Kui märkad neid sümptomeid, on viimane aeg leida oma aaloele valgusküllasem asukoht.
Väljaveninud kasvu ei saa tagasi pöörata. Kui taim on juba pikaks veninud, jääb see selliseks. Kevadel, kui valgust on rohkem, võid aga taime ülemise, kompaktsema osa maha lõigata ja selle uuesti juurutada. Samuti võib allesjäänud tüvi ajada välja uusi võsusid. Parim lahendus on siiski ennetus – tagada taimele piisavalt valgust kohe algusest peale.
Liiga intensiivse valguse tunnused
Kuigi aaloe on valgust armastav taim, võib liiga palju otsest ja intensiivset päikest olla talle kahjulik. Kõige levinum sümptom on päikesepõletus, mis avaldub kollaste, valgete või pruunide kuivade laikudena lehtedel. Need laigud on kohtades, kuhu päike on kõige intensiivsemalt peale paistnud. Päikesepõletus tekib sageli siis, kui taim viiakse järsult varjulisemast kohast otse päikese kätte, näiteks kevadel toast õue.
Teine märk liigsest valgusest on lehtede värvi muutus. Selle asemel, et olla ererohelised, võivad lehed muutuda stressi tõttu kollakaks, punakaks, oranžiks või pruunikaks. See on taime kaitsemehhanism, kus ta toodab pigmente, et kaitsta end liigse UV-kiirguse eest. Kuigi mõned aaloe sordid omandavadki päikese käes kauni punaka tooni, näitab ülemäärane värvimuutus ja lehtede kuivamine siiski, et valgus on liiga intensiivne.
Lehed võivad muutuda ka kõvaks ja kuivaks ning nende otsad võivad hakata sissepoole rulluma. See on märk, et taim püüab vähendada veekadu, mis on intensiivse päikese ja kuumuse käes suurem. Taim võib tunduda närbunud, isegi kui muld on niiske, sest juured ei suuda piisavalt kiiresti vett imada, et kompenseerida lehtede kaudu toimuvat aurustumist.
Kui märkad neid sümptomeid, vii taim kohta, kus see on kaitstud kõige intensiivsema keskpäevase päikese eest. Hommiku- või õhtupäike on palju leebem. Kui taim on juba päikesepõletust saanud, ei taastu kahjustunud leheosad. Kuid kui pakud taimele sobivamaid tingimusi, kasvatab see aja jooksul uued ja terved lehed. Harjuta taime alati järk-järgult uute valgustingimustega, alustades lühikestest perioodidest ja pikendades neid tasapisi.
Kunstliku valguse kasutamine
Kui sinu kodus napib loomulikku valgust, on taimelampide ehk kunstliku valguse kasutamine suurepärane viis aaloele vajalike tingimuste loomiseks. Tänapäevased LED-taimelambid on energiatõhusad ja pakuvad taimedele just seda valgusspektrit, mida nad fotosünteesiks vajavad. Aaloe jaoks sobivad kõige paremini täisspektriga lambid, mis imiteerivad loomulikku päikesevalgust.
Taimelamp tuleks paigutada otse taime kohale, umbes 15-30 sentimeetri kaugusele taime ladvast. Kaugus sõltub lambi võimsusest – võimsamad lambid tuleks paigutada kaugemale, et vältida lehtede põletamist. Jälgi tootja soovitusi. Lamp peaks põlema umbes 12-14 tundi ööpäevas, imiteerides loomulikku päeva pikkust. Oluline on anda taimele ka pimedat aega, vähemalt 8 tundi, kuna taimed vajavad puhkeperioodi.
Kunstliku valguse kasutamine on eriti kasulik talvekuudel, kui loomulikku valgust on vähe. See aitab vältida taime väljavenimist ja hoiab selle terve ja tugevana. Taimelampide abil saad kasvatada aaloed edukalt ka akendeta ruumides, näiteks kontorites või keldrites. See annab palju rohkem paindlikkust taime paigutamisel.
Kasutades taimelampi, pea meeles, et taim on aktiivsem ja võib vajada sagedasemat kastmist kui vähese valgusega kohas olev taim. Fotosüntees ja ainevahetus on kiiremad, mistõttu suureneb ka veetarve. Kontrolli siiski alati mulla niiskust enne kastmist. Kunstlik valgus on suurepärane abivahend, mis võimaldab pakkuda oma aaloele ideaalseid valgustingimusi aastaringselt.
