Aaloe, olles pärit Aafrika soojadest ja kuivadest piirkondadest, ei ole kohastunud taluma külma ja miinuskraade. Seetõttu on meie kliimavöötmes ülioluline tagada taimele sobivad tingimused talveperioodiks. Korralik talvitumine ei tähenda ainult taime kaitsmist külma eest, vaid ka talle vajaliku puhkeperioodi võimaldamist. See puhkeperiood on oluline taime elutsükli osa, mis aitab tal koguda jõudu kevadiseks aktiivseks kasvuperioodiks. Vale talvitumine võib taime nõrgestada, muuta selle vastuvõtlikuks haigustele ja kahjuritele ning halvimal juhul põhjustada isegi taime hukkumist.
Ettevalmistused aaloe talvitumiseks peaksid algama juba sügisel. Kui oled oma taime suveks õue viinud, on kriitilise tähtsusega see sisse tuua enne esimeste öökülmade saabumist. Aaloe on väga tundlik külma suhtes ja juba kerge miinuskraad võib põhjustada pöördumatuid kahjustusi. Ideaalne aeg taime sissetoomiseks on siis, kui öised temperatuurid hakkavad püsivalt langema alla 10 kraadi Celsiuse järgi. Enne sissetoomist kontrolli taim hoolikalt üle võimalike kahjurite suhtes, kes võisid end suve jooksul lehtede vahele peita.
Sügis on ka aeg, mil tuleks muuta taime hooldusrutiini. Alates septembrist tuleks järk-järgult vähendada kastmise sagedust. See annab taimele signaali, et on aeg valmistuda puhkeperioodiks. Samuti tuleks sügise alguses lõpetada täielikult väetamine. Talvisel puhkeperioodil taim ei kasva aktiivselt ega vaja lisatoitaineid. Mullas olevad väetisained võivad sel ajal hoopis juuri kahjustada.
Enne taime lõplikku talvekorterisse paigutamist on hea mõte see puhastada. Eemalda kõik kuivanud või kolletunud lehed taime alumisest osast. Võid taime lehti pühkida niiske lapiga, et eemaldada tolm ja võimalikud kahjurid. See tagab, et taim läheb talvele vastu puhtana ja tervena ning parandab ka lehtede võimet fotosünteesida väheses talvises valguses.
Hea drenaaž on talvel eriti oluline, kuna märg muld ja jahe temperatuur on ideaalne kombinatsioon juuremädaniku tekkeks. Veendu, et sinu aaloe pott on piisavate drenaažiavadega ja et alustaldrikule ei jää pärast harvaesinevat kastmist seisvat vett. Kui kahtled oma praeguse poti drenaažis, on parem taim enne talve tulekut ümber istutada sobivamasse anumasse ja mullasegusse.
Sobiva asukoha valimine
Talvise asukoha valikul on kaks peamist tegurit: valgus ja temperatuur. Aaloe vajab ka talvel võimalikult palju valgust. Parim koht taime hoidmiseks on lõunapoolne aken, kus see saab maksimaalselt osa lühikestest ja sageli pilvistest talvepäevadest. Ida- või läänepoolne aken on samuti sobiv alternatiiv. Kui loomulikku valgust on väga vähe, võib kaaluda taimelambi kasutamist, et pakkuda taimele lisavalgust mõned tunnid päevas.
Valgusepuudus on üks peamisi probleeme, mis aaloed talvel kimbutab. Ebapiisava valguse korral hakkab taim välja venima, muutudes pikaks ja hapralks. Lehed võivad muutuda kahvatuks ja kaotada oma tugevuse. Kuigi see ei tapa taime koheselt, nõrgestab see teda oluliselt. Seega, mida rohkem valgust suudad oma aaloele talvel pakkuda, seda paremini ta end tunneb. Pööra taime aeg-ajalt, et kõik küljed saaksid ühtlaselt valgust.
Temperatuuri osas eelistab aaloe talvel jahedamat keskkonda, mis soodustab puhkeperioodi. Ideaalne temperatuur talvitumiseks on vahemikus 10-15 kraadi Celsiuse järgi. Selline temperatuur aeglustab taime ainevahetust ja vähendab selle veevajadust. Sobivaks kohaks võib olla jahedam magamistuba, valgusküllane trepikoda või klaasitud rõdu, kus temperatuur ei lange alla 5-7 kraadi.
Vältida tuleks taime paigutamist küttekehade, näiteks radiaatorite või kaminate, vahetusse lähedusse. Kuiv ja kuum õhk kahjustab taime ja võib soodustada kahjurite, eriti kedriklestade, levikut. Samuti tuleks vältida külmi tuuletõmbusi, näiteks akende või uste läheduses, mis võivad taimele šokki põhjustada. Stabiilne ja jahe keskkond on parim.
Kastmine ja hooldus talvel
Talvine kastmine on aaloe hoolduse kõige kriitilisem osa. Kuna taim on puhkeseisundis ja jahedamas keskkonnas, on selle veevajadus minimaalne. Ülekastmine talvel on peamine põhjus, miks aaloed hukkuvad. Reegel on lihtne: kasta väga harva. Enne kastmist peab muld olema täielikult, kuni poti põhjani, läbi kuivanud. See võib võtta aega neli, kuus või isegi kaheksa nädalat, sõltuvalt temperatuurist ja õhuniiskusest.
Kontrolli mulla niiskust alati enne kastmist, torgates sõrme sügavale mulda või kasutades niiskusmõõdikut. Kui kahtled, on alati parem oodata veel nädal. Kui on aeg kasta, tee seda põhjalikult, lastes veel läbi poti voolata, kuid veendu, et alustaldrikule ei jääks seisvat vett. Kasuta toasooja vett, et vältida juurtele külmašoki tekitamist.
Nagu juba mainitud, ei tohi aaloed talvel väetada. Taim ei suuda toitaineid kasutada ja need kogunevad mulda, muutudes toksiliseks. Väetamisega võib uuesti alustada kevadel, kui näed esimesi märke uuest kasvust. See on tavaliselt märtsis või aprillis, kui päevad muutuvad pikemaks ja valgemaks.
Kuigi aaloe ei vaja kõrget õhuniiskust, võib keskküttega ruumide õhk muutuda talvel väga kuivaks. See võib soodustada kedriklestade teket. Kuigi aaloe lehtede piserdamine ei ole üldiselt soovitatav, võid aeg-ajalt puhastada lehti niiske lapiga tolmust. See aitab taimel paremini fotosünteesida ja võimaldab sul samal ajal kontrollida ka võimalike kahjurite olemasolu.
Probleemid talvisel perioodil
Kõige levinum probleem talvel on seotud valgusepuudusega. Kui taim hakkab valguse suunas välja venima (etiolatsioon), proovi leida talle valgusküllasem koht. Kahjuks ei ole väljaveninud osa enam võimalik parandada, kuid kevadel saab taime tagasi lõigata, et soodustada kompaktsemat kasvu. Valgusepuudus võib põhjustada ka lehtede longu vajumist ja üldist nõrkust.
Teine suur oht on juuremädanik, mis on tingitud liiga sagedasest kastmisest jahedas keskkonnas. Kollased, pehmed ja vesised lehed on selge märk liigsest veest. Kui märkad neid sümptomeid, lõpeta kohe kastmine ja lase mullal täielikult kuivada. Raskematel juhtudel tuleb taim potist välja võtta, eemaldada mädanenud juured ja istutada ümber värskesse mulda.
Kahjurid, eriti villtäid ja kedriklestad, võivad talvel samuti probleemiks osutuda. Kuiv siseõhk sobib neile hästi ja kuna taim on puhkeperioodil nõrgem, on see kahjuritele kergem saak. Kontrolli oma taime regulaarselt, eriti lehtede alumisi külgi ja lehekaenlaid. Avastades kahjurid varakult, on nendest vabanemine oluliselt lihtsam, kasutades näiteks alkoholiga vatitupsu või neemiõli lahust.
Temperatuuri kõikumised ja külm tuuletõmbus võivad taimele stressi tekitada. Ära ava taime lähedal akent, kui väljas on pakane. Järsud temperatuurimuutused võivad põhjustada lehtede langemist või pruuniks muutumist. Ürita hoida taime jaoks võimalikult stabiilset keskkonda kogu talve vältel. Kannatlikkus ja tähelepanelikkus on eduka talvitumise võtmeks.
