Aaloe on taim, mis üldjuhul ei vaja regulaarset ja tugevat pügamist nagu paljud teised toataimed või põõsad. Selle loomulik kasvuvorm on kompaktne ja rosetjas ning enamasti näeb see kõige parem välja just siis, kui lasta sel omasoodu kasvada. Siiski on teatud olukordi, kus aaloe metszése või tagasilõikamine on vajalik või isegi kasulik. Nendeks põhjusteks võivad olla kahjustatud või kuivanud lehtede eemaldamine, taime suuruse kontrolli all hoidmine, paljundamiseks materjali võtmine või taime kuju parandamine pärast talvist väljavenimist. Oluline on teada, kuidas ja millal seda teha, et mitte taimele kahju tekitada.
Kõige levinum põhjus aaloe lõikamiseks on vanade, kuivanud ja kolletunud lehtede eemaldamine. Need on tavaliselt taime kõige alumised, vanemad lehed, mis on oma elutsükli lõpetanud. Nende eemaldamine ei ole ainult esteetiline küsimus, vaid see aitab ka ennetada haiguste ja kahjurite levikut, kuna surev taimne materjal võib olla neile soodsaks kasvulavaks. Samuti suunab taim oma energia uute ja tervete lehtede kasvatamisse, selle asemel et proovida elus hoida surevaid lehti.
Teine põhjus lõikamiseks on lehtede kahjustumine. Lehed võivad saada mehaanilisi vigastusi, näiteks murduda või rebeneda. Samuti võivad neile tekkida päikesepõletuse laigud või haigustunnused. Selliste kahjustatud lehtede eemaldamine parandab taime välimust ja takistab võimalike probleemide edasist levikut. Kui kahjustatud on ainult lehe tipp, võib eemaldada ka ainult selle osa, kuigi esteetiliselt on sageli parem eemaldada kogu leht.
Aaloe võib aja jooksul kasvada üsna suureks ja võtta aknalaual liiga palju ruumi. Kuigi tugevat kärpimist taime suuruse vähendamiseks ei soovitata, saab vanemate ja suuremate lehtede eemaldamisega taime veidi kompaktsemana hoida. Lisaks kasutatakse lõikamist sageli paljundamise eesmärgil, näiteks tütartaimede eraldamiseks emataimest või lehepistikute võtmiseks, kuigi viimane on aaloe puhul keerulisem.
Lõpuks võib tagasilõikamine olla vajalik pärast talve, kui taim on valgusepuuduses välja veninud. Pikk ja peenike vars ning väikesed lehed ei ole kuigi atraktiivsed. Sellisel juhul võib taime “pea maha võtta”, lõigates ära ülemise, tervema ja kompaktsema osa ning juurutades selle uuesti. See on drastiline meede, kuid sageli ainus viis taimele tagasi anda selle kaunis ja tihe vorm.
Lõikamise tehnika ja tööriistad
Aaloe lõikamisel on kõige olulisem kasutada teravat ja steriilset tööriista. See tagab puhta lõikepinna ja vähendab oluliselt nakkusohtu. Sobivaks tööriistaks on terav nuga, skalpell, žiletitera või teravad aiakäärid. Enne kasutamist tuleb lõikeriist alati desinfitseerida, näiteks hõõrudes seda isopropüülalkoholiga või hoides seda mõne sekundi jooksul leegi kohal ja lastes seejärel jahtuda. See lihtne samm aitab vältida bakterite ja seente sattumist avatud haava.
Tervete lehtede eemaldamisel lõika leht võimalikult varre lähedalt. Tee lõige terava ja kindla liigutusega. Ära rebi ega sikuta lehte, sest see võib kahjustada taime vart ja tekitada suurema haava, mis paraneb aeglasemalt. Pärast lõikamist eritab aaloe leht kollakat mahla, aloiini, mis võib nahka ärritada ja riideid määrida, seega ole ettevaatlik. Lõikepind nii taimel kui ka eemaldatud lehel kuivab ja paraneb mõne päeva jooksul.
Kuivanud ja täielikult pruuniks muutunud alumisi lehti saab sageli eemaldada ka ilma lõikeriistata. Tavaliselt tulevad need kerge tõmbega varre küljest lahti. Kui leht ei eraldu kergesti, on parem kasutada siiski nuga, et vältida varre kahjustamist. Eemalda alati kõik lõigatud või eemaldatud taimeosad potist ja selle ümbrusest, et vältida kahjurite ja haiguste teket.
Pärast lõikamist on oluline lasta lõikepinnal õhu käes kuivada. Ära kasta taime kohe pärast lõikamist ja väldi vee sattumist värskele haavale. See aitab vältida mädaniku teket. Mõne päeva pärast moodustub lõikepinnale kaitsev kallus. Taim suunab oma energia haava parandamiseks ja uue kasvu alustamiseks.
Õige aeg lõikamiseks
Parim aeg aaloe lõikamiseks on aktiivsel kasvuperioodil, kevadel või suvel. Sel ajal on taim tugev ja elujõuline ning paraneb lõikamisest kiiremini. Kevadine lõikus annab taimele terve suve aega taastumiseks ja uute lehtede kasvatamiseks. Vältida tuleks lõikamist sügisel ja talvel, kui taim on puhkeseisundis. Puhkeperioodil on taime ainevahetus aeglane ja haavad paranevad palju aeglasemalt, mis suurendab nakkusohtu.
Kuivanud, surnud või haigete lehtede eemaldamist võib siiski teha igal ajal, kui seda märkate. Selliste lehtede eemaldamine on taime tervise seisukohalt oluline ja sellega ei tohiks oodata kevadeni. Mida varem eemaldate probleemsed osad, seda parem. Lihtsalt ole talvisel perioodil lõigates eriti hoolikas, et lõikepind püsiks kuiv.
Paljundamiseks tütartaimede eraldamine on samuti kõige parem ajastada kevadesse või suvesse. Sel ajal on nii emataim kui ka tütartaimed kõige tugevamad ja juurduvad kõige paremini. Sama kehtib ka väljaveninud taime tagasilõikamise kohta. Kevadel on valgust rohkem ja see soodustab uute juurte ja kasvu teket nii maha lõigatud ladval kui ka allesjäänud tüvel.
Ära lõika kunagi korraga liiga palju lehti. Rusikareegel on, et korraga ei tohiks eemaldada rohkem kui kolmandikku taime lehtedest. Liiga ulatuslik lõikus võib taimele stressi tekitada ja selle kasvu pidurdada. Taim vajab oma lehti fotosünteesiks ja energia tootmiseks. Eemalda ainult see, mis on hädavajalik.
Väljaveninud aaloe tagasilõikamine
Valgusepuuduses väljaveninud aaloe on tavaline probleem. Taim kasvatab pika, peenikese ja nõrga varre, mille otsas on väike leherosett. Selline taim ei ole mitte ainult inetu, vaid ka ebastabiilne ja võib kergesti murduda. Sellise taime päästmiseks ja talle kompaktse vormi tagasi andmiseks on kõige tõhusam meetod radikaalne tagasilõikamine.
Kõigepealt hinda taime ja leia koht, kust lõigata. Lõika vars läbi umbes 5-10 sentimeetrit allpool leherosetti, jättes ladvale väikese tüki vart. Kasuta selleks teravat ja steriilset nuga. Nüüd on sul kaks osa: ülemine osa ehk latv koos lehtedega ja alumine osa ehk tüvi koos juurtega, mis on veel potis. Mõlemast osast on võimalik kasvatada uus taim.
Võta lõigatud latv ja eemalda sellelt ettevaatlikult mõned alumised lehed, et paljastada paar sentimeetrit puhast vart. Aseta see latv kuiva ja varjulisse kohta ning lase lõikepinnal paar päeva kuni nädal kuivada, kuni sinna tekib kallus. See on ülioluline samm mädaniku vältimiseks. Pärast kuivamist istuta latv väikesesse potti värske ja kuiva kaktusemullaga. Ära kasta seda umbes nädal aega. Mõne nädala või kuu jooksul peaks latv juurduma ja hakkama uuesti kasvama.
Ära viska ära ka potis olevat alumist osa. Kui juurestik on terve, ajab see suure tõenäosusega varre külgedelt välja ühe või mitu uut võsu. Jätka selle eest hoolitsemist nagu tavalise aaloe eest, kuid ole kastmisega ettevaatlik, kuna ilma lehtedeta on taime veevajadus väga väike. Uute võsude ilmumine võib võtta aega. Kui võsud on piisavalt suured, võid need eraldada ja eraldi pottidesse istutada.
Lõikamine õitsemise soodustamiseks
Kuigi toatingimustes õitseb aaloe harva, on mõned sordid, nagu puis-aaloe (Aloe arborescens), selleks altimad. Korralik hooldus, sealhulgas õigeaegne lõikamine, võib õitsemisele kaasa aidata, kuigi see ei ole garanteeritud. Õitsemise soodustamiseks on kõige olulisem tagada taimele optimaalsed kasvutingimused, sealhulgas piisavalt valgust, õige kastmisrežiim ja talvine puhkeperiood jahedamas temperatuuris.
Tütartaimede regulaarne eemaldamine võib samuti õitsemist soodustada. Kui emataime ümber kasvab liiga palju võsusid, kulutab taim oma energia nende kasvatamisele, mitte õievarre arendamisele. Eraldades tütartaimed, suunad taime energia tagasi peamisesse rosetti. See annab taimele rohkem jõudu, et potentsiaalselt õitsema hakata.
Vanade ja kuivanud lehtede eemaldamine aitab samuti kaasa taime üldisele tervisele ja elujõule, mis on õitsemise eelduseks. Terve ja stressivaba taim on tõenäolisemalt võimeline õitsema. Samas ei ole olemas spetsiifilist lõikusmeetodit, mis otseselt kutsuks esile õitsemise. Pigem on tegemist taime üldise heaolu tagamisega läbi hoolduse, mille osa on ka vajaduspõhine lõikamine.
Kui sinu aaloe siiski õitsema hakkab, on see märk, et oled teinud head tööd. Pärast õitsemist õievars kuivab. Kui õisik on närbunud, lõika kuivanud õievars ära võimalikult taime lähedalt. See on vajalik, et taim ei kulutaks asjatult energiat kuivava varre elushoidmisele ja saaks keskenduda taas lehtede kasvatamisele.
