Laukapuu lõikamine ja tagasilõikamine

Laukapuu on oma loomult tugeva kasvuga ja kipub ilma inimese sekkumiseta muutuma tihedaks ja raskesti läbitavaks padrikuks. Kuigi looduses on sellisel kasvukujul oma eesmärk, pakkudes varju ja kaitset lindudele ja loomadele, siis aias võib see muutuda probleemiks. Regulaarne ja läbimõeldud lõikamine on seetõttu üks olulisemaid hooldustöid, mis aitab hoida laukapuu tervena, kontrolli all ja viljakana. Õigesti teostatud lõikus parandab taime õhustatust ja valguse kättesaadavust, vähendab haiguste riski, soodustab kvaliteetsema saagi saamist ning võimaldab kujundada põõsast vastavalt aia vajadustele, olgu selleks siis vormiline hekk, kaunis soolopõõsas või väike puu. Selles artiklis anname põhjaliku ülevaate laukapuu lõikamise põhimõtetest, tehnikatest ja ajastusest, et tagada parimad tulemused.

Lõikamise peamine eesmärk on luua tasakaal taime vegetatiivse kasvu (oksad ja lehed) ja generatiivse arengu (õied ja viljad) vahel. Lõikamata põõsas suunab suure osa oma energiast uute võrsete kasvatamisse, mille tulemusena võra tiheneb, valguse pääs sisemistesse osadesse halveneb ning vanemad ja viljakandvad oksad jäävad varju ja kuivavad. See viib saagikuse languseni, viljade kvaliteedi halvenemiseni ja haiguste levikuks soodsate tingimuste tekkimiseni. Lõikamine aitab seda protsessi suunata, eemaldades ülearuse ja suunates taime energia just sinna, kuhu aednik seda soovib.

Enne lõikama asumist on oluline omada selget eesmärki, mida soovitakse saavutada. Kas eesmärk on põõsa noorendamine, saagikuse suurendamine, suuruse piiramine või konkreetse kuju andmine? Erinevad eesmärgid nõuavad erinevaid lõikusvõtteid ja -aegu. Samuti on kriitilise tähtsusega kasutada kvaliteetseid, teravaid ja puhtaid tööriistu. Nürid lõikeriistad tekitavad sakilisi haavu, mis paranevad aeglaselt ja on vastuvõtlikud nakkustele. Pärast haige oksa lõikamist tuleks tööriistad alati desinfitseerida, et vältida haigustekitajate edasikandmist.

Laukapuu lõikamisel tuleks meeles pidada, et taim kannab vilja peamiselt eelmise aasta võrsetel. See tähendab, et liiga tugev ja valimatu kärpimine võib eemaldada suure osa tulevase aasta saagist. Seetõttu on oluline leida kuldne kesktee, mis tagab nii uute viljakandvate okste tekke kui ka olemasolevate säilimise. Parim lähenemine on regulaarne ja mõõdukas lõikus, mitte aga aastatepikkune hooletusse jätmine, millele järgneb drastiline tagasilõikus, mis on taimele suureks stressiks.

Lõikamise ajastus

Laukapuu lõikamiseks on kaks peamist perioodi: talvine puhkeperiood ja suvine kasvuperiood. Mõlemal on oma eelised ja eesmärgid. Peamine ja kõige olulisem lõikus, niinimetatud kujundus- ja harvenduslõikus, tehakse tavaliselt hilistalvel või varakevadel (veebruarist aprillini), kui taim on veel puhkeolekus ja suuremad külmad on möödas. Sel ajal on raagus põõsa struktuur hästi nähtav, mis teeb õigete lõikusotsuste tegemise lihtsamaks. Puhkeperioodil tehtud lõikus stimuleerib kevadel tugevat uute võrsete kasvu.

Suvine lõikus, mida tehakse tavaliselt pärast õitsemist ja enne viljade valmimist (juunist juulini), on oma olemuselt pigem korrigeeriv. Selle eesmärk on eemaldada uued, kuid vales suunas või liiga tihedalt kasvavad võrsed, niinimetatud vesivõsud, mis konkureerivad viljadega valguse ja toitainete pärast. Suvine lõikus ei stimuleeri nii tugevat kasvu kui talvine lõikus ja aitab seega hoida põõsa suurust paremini kontrolli all. Samuti parandab see valguse pääsu valmivatele viljadele, mis soodustab nende paremat värvumist ja magusamaks muutumist.

Sügisel, pärast saagikoristust, ei ole laukapuud üldiselt soovitatav lõigata. Sügisesed lõikehaavad ei pruugi enne talve tulekut korralikult paraneda, mis muudab taime vastuvõtlikumaks külmakahjustustele ja haigustele. Ainsaks erandiks on kerge sanitaarlõikus, mille käigus võib eemaldada suve jooksul murdunud või ilmselgete haigustunnustega oksad, et vähendada nakkusallikate hulka. Suuremad lõikustööd tuleks aga kindlasti jätta talve lõppu või varakevadesse.

Lõikusaja valikul tuleb arvestada ka ilmaga. Lõikamiseks tuleks valida kuiv ja soovitavalt pilves ilm. Vältida tuleks lõikamist vihmase ilmaga, kuna niiskus soodustab haigustekitajate levikut lõikehaavade kaudu. Samuti ei tohiks lõigata pakasega, kui oksad on rabedad ja võivad kergesti murduda, tekitades suuri ja raskesti paranevaid haavu. Ideaalne on kerge plusskraadiga ilm, mis on taimele kõige vähem stressi tekitav.

Erinevad lõikusviisid

Sanitaarlõikus on kõige elementaarsem ja olulisem lõikusviis, mida tuleks teha igal aastal. Selle eesmärk on eemaldada kõik kuivanud, haiged, murdunud ja kahjustatud oksad. See on oluline taime tervise seisukohalt, kuna eemaldab potentsiaalsed haigusallikad ja parandab põõsa üldist väljanägemist. Sanitaarlõikust on kõige parem teha varakevadel, kui on selgelt näha, millised oksad on talve üle elanud ja millised mitte. Lõige tuleb teha kuni terve puiduni, jättes alles väikese oksakrae, mis aitab haaval paremini paraneda.

Harvenduslõikuse eesmärk on parandada valguse ja õhu liikumist võra sees. Selle käigus eemaldatakse risti-rästi kasvavad, üksteise vastu hõõrduvad, sissepoole suunatud ja liiga tihedalt asetsevad oksad. Samuti eemaldatakse vanad, väheviljakad oksad, et teha ruumi uutele ja elujõulistele. Harvenduslõikus aitab ennetada seenhaigusi, soodustab ühtlasemat viljumist kogu põõsa ulatuses ja parandab viljade kvaliteeti. Ühe korraga ei tohiks eemaldada rohkem kui veerand kuni kolmandik võra mahust.

Noorenduslõikus on radikaalsem lõikusviis, mida tehakse vanade ja zanussi läinud põõsaste puhul, mis on muutunud tihedaks padrikuks ja mille saagikus on langenud. Sellisel juhul lõigatakse kogu põõsas maapinnast umbes 10-20 cm kõrguselt maha. See stimuleerib juurekaelal olevatest uinuvatest pungadest uute tugevate võrsete kasvu. Järgnevatel aastatel valitakse nendest võrsetest välja 3-5 kõige tugevamat ja paremini paigutunut, millest kujundatakse uus põõsas. Noorenduslõikus jätab taime paariks aastaks saagita, kuid on tõhus viis vana taime elujõu taastamiseks.

Kujunduslõikust kasutatakse selleks, et anda taimele soovitud kuju, olgu selleks siis korrapärane hekk või väike puu. Heki pügamisel lõigatakse regulaarselt nii külgi kui ka pealmist osa, et säilitada tihe ja ühtlane vorm. Puukujulise taime saamiseks valitakse noorel taimel välja üks tugev peaharu, millest kujuneb tüvi, ja eemaldatakse kõik alumised külgoksad. Hiljem harvendatakse võra, et säilitada ilus ja õhuline kuju. Kujunduslõikus nõuab regulaarsust ja järjepidevust.

Noore taime lõikamine

Noore laukapuu lõikamise peamine eesmärk esimestel aastatel pärast istutamist on luua tugev ja hästi harunenud võra struktuur. Kohe pärast istutamist tuleks istikut kergelt tagasi lõigata, et tasakaalustada võra ja istutamise käigus kannatada saanud juurestiku suhet. See soodustab ka külgmiste harude teket. Kui tegemist on üheharalise istikuga, lõigatakse see tagasi umbes 80-100 cm kõrguselt maapinnast. Kui istikul on juba külgoksi, valitakse välja 3-4 tugevat ja eri suundadesse kasvavat oksa, mida kärbitakse umbes kolmandiku võrra, ja eemaldatakse ülejäänud konkureerivad oksad.

Teisel ja kolmandal aastal jätkatakse võra kujundamist. Eesmärk on luua tugev karkass, mis suudab tulevikus kanda rasket saaki. Igal aastal valitakse välja uued tugevad oksad, mis sobivad põõsa struktuuri, ja kärbitakse neid kergelt, et soodustada edasist hargnemist. Eemaldatakse kõik sissepoole kasvavad, risti asetsevad ja liiga püstised või maapinna lähedal olevad oksad. Oluline on luua avatud ja õhuline võra, kuhu pääseb piisavalt valgust ja õhku.

Selles etapis on oluline mitte kiirustada saagi saamisega. Kuigi noor taim võib juba hakata õitsema ja viljuma, on mõistlik esimesed õied ja viljad eemaldada. See suunab taime energia juurestiku ja võra arendamisse, mitte viljade kasvatamisse. Tugeva vundamendi loomine esimestel aastatel tasub end ära hilisematel aastatel rikkalikuma ja stabiilsema saagiga. Liiga varajane viljakandvus võib noort taime kurnata ja pidurdada tema arengut.

Samuti tuleb noorel taimel regulaarselt eemaldada kõik juurevõsud, mis hakkavad tekkima põõsa ümber. Laukapuu on tuntud oma kalduvuse poolest ajada juurevõsusid, mis võtavad emataimelt energiat ja võivad kontrolli alt väljudes muutuda tülikaks umbrohuks. Juurevõsud tuleks eemaldada võimalikult maapinna lähedalt, lõigates need terava labidaga läbi või rebides koos juuretükiga välja.

Täiskasvanud põõsa lõikamine

Kui laukapuu on saavutanud soovitud suuruse ja kuju, muutub lõikamise iseloom. Edaspidi on peamine eesmärk säilitada olemasolev struktuur, tagada pidev saagikus ja vältida põõsa liigset tihenemist. Iga-aastane hoolduslõikus peaks hõlmama sanitaarlõikust, mille käigus eemaldatakse kõik kuivanud ja haiged oksad. Lisaks tehakse harvenduslõikust, et säilitada võra õhulisus ja hea valgustatus. Eemaldatakse sissepoole kasvavad ja ristuvad oksad.

Viljakandvuse säilitamiseks on oluline teostada pidevat noorendamist. Laukapuu kannab kõige paremini vilja 1-3 aasta vanustel okstel. Vanemad kui 4-5 aastased oksad muutuvad vähem produktiivseks. Seetõttu tuleks igal aastal eemaldada mõned kõige vanemad, jämedamad ja tumedama koorega oksad, lõigates need välja võimalikult maapinna lähedalt või suurema külgoksa pealt. See teeb ruumi uutele, noortele ja elujõulistele võrsetele, mis hakkavad kandma saaki järgmistel aastatel. Selline roteeruv süsteem tagab stabiilse saagikuse aastast aastasse.

Lisaks vanade okste eemaldamisele tuleb pöörata tähelepanu ka vesivõsudele. Need on tugevad, püstised ja kiirekasvulised võrsed, mis tekivad tavaliselt vanematel okstel pärast tugevamat lõikust. Vesivõsud on reeglina viljatud ja kasutavad ära suure hulga taime energiast, varjates samal ajal vilju kandvaid oksi. Enamik vesivõsusid tuleks eemaldada kohe nende tekkimisel suvise lõikuse käigus. Mõne üksiku, hästi paigutatud vesivõsu võib aga alles jätta ja tagasi lõigata, et kasvatada sellest tulevikus uus viljaoks vana ja väsinud oksa asemele.

Lõikamisel tuleb alati jälgida põõsa üldist tasakaalu ja proportsioone. Eesmärk ei ole muuta taime ebaloomulikuks, vaid pigem suunata ja toetada tema loomulikku kasvuviisi. Pärast lõikust peaks põõsas välja nägema harmooniline, õhuline ja terve. Regulaarselt hooldatud laukapuu on mitte ainult produktiivsem, vaid ka ilusam ja tervem, pakkudes aednikule rõõmu paljudeks aastateks.