Mets-kassinaeri, selle vastupidava ja rikkalikult õitseva aiailuduse, hooldamisel on lõikamine ja tagasilõikus olulised tegevused, mis aitavad tagada taime tervise, elujõu ja pikaajalise õitsemise. Kuigi tegemist ei ole kapriisse taimega, võimaldab teadlik ja õigeaegne lõikamine suunata taime energiat sinna, kus seda kõige rohkem vaja on – olgu selleks siis uute õite loomine, kompaktsema kasvukuju saavutamine või talveks ettevalmistumine. Korrapärane hoolduslõikus muudab taime ka vähem vastuvõtlikuks haigustele ja kahjuritele. Selles artiklis vaatleme põhjalikult erinevaid lõikusviise ja anname praktilisi nõuandeid, millal ja kuidas oma mets-kassinaeri lõigata.
Lõikamine on mets-kassinaeri puhul mitmeotstarbeline hooldusvõte. Üks peamisi eesmärke on õitsemisperioodi pikendamine. Närbunud õite regulaarne eemaldamine, tuntud ka kui “deadheading”, takistab taimel seemnete moodustamist ja suunab energia uute õiepungade arendamisse. See lihtne tegevus võib oluliselt pikendada aega, mil saad nautida taime kauneid õisi, hoides teda õitsemas kogu suve vältel kuni sügiseni välja.
Teine oluline eesmärk on taime kuju ja suuruse kontrolli all hoidmine. Mets-kassinaeris võib kasvada üsna kõrgeks ja laiaks ning ilma lõikamata võib ta muutuda väljaveninuks ja hõredaks. Regulaarne tagasilõikus aitab säilitada kompaktsemat ja tihedamat kasvukuju, mis on esteetiliselt meeldivam ja muudab taime vastupidavamaks tuulele ja vihmale. Samuti aitab lõikamine vältida taime lamandumist, eriti pärast tugevaid vihmasadusid.
Kolmandaks on lõikamine oluline osa taime sanitaarhooldusest. Kahjustatud, kuivanud või haigustunnustega varte ja lehtede eemaldamine aitab vältida haiguste levikut ja parandab õhuringlust taime sees. Puhas ja hästi hooldatud taim on tervem ja vastupidavam kahjurite rünnakutele. Sügisene tagasilõikus valmistab taime ette talveks, vähendades haigustekitajate talvitumise võimalust taimejäänustel.
Lõpuks aitab lõikamine kaasa taime noorendamisele. Mõningate püsik-kassinaeri sortide puhul võib tugevam tagasilõikus soodustada uute ja tugevamate võrsete kasvu juurestikust, andes vanemale taimele uut elujõudu. See tagab, et taim püsib aastaid elujõulise ja rikkalikult õitsevana. Erinevatel aastaaegadel tehtavatel lõikustel on erinevad eesmärgid, mida vaatleme järgnevates peatükkides lähemalt.
Rohkem artikleid sel teemal
Närbunud õite eemaldamine
Närbunud õite eemaldamine on kõige sagedasem lõikustöö, mida tuleks mets-kassinaeri puhul teha kogu kasvuperioodi vältel. See on lihtne, kuid äärmiselt tõhus meetod õitsemise soodustamiseks. Kui õis on närbunud ja taimel lastakse seemneid moodustada, saab taim signaali, et tema paljunemise eesmärk on täidetud, ja ta hakkab vähendama uute õite tootmist. Eemaldades vanad õied enne seemnete valmimist, “petame” taime ära ja sunnime teda jätkama õitsemist, et tagada oma liigi säilimine.
Seda protseduuri tuleks teostada regulaarselt, ideaalis paar korda nädalas. Mida hoolikamalt närbunud õisi eemaldada, seda rikkalikumalt ja kauem taim õitseb. Närbunud õis tuleks eemaldada koos õievarrega, lõigates selle maha kuni esimese terve lehe või uue külgvõrseni. Seda võib teha teravate aiakääride, kääride või isegi lihtsalt sõrmedega näpistades, kui vars on piisavalt pehme. Puhas lõige on oluline, et vältida taime vigastamist.
Lisaks õitsemise pikendamisele aitab närbunud õite eemaldamine hoida taime välimuse korras ja puhtana. Vanad, pruuniks tõmbunud õisikud rikuvad taime üldist dekoratiivset ilmet. Nende eemaldamine annab taimele värske ja hoolitsetud välimuse. Samuti parandab see õhuringlust taime sees, mis omakorda vähendab seenhaiguste riski.
See meetod on eriti oluline, kui soovid vältida mets-kassinaeri isekülvi. See taim paljuneb seemnetega väga kergesti ja võib aias muutuda invasiivseks, kui lasta tal seemneid vabalt levitada. Kui soovid aga järgmiseks aastaks noori taimi saada või seemneid koguda, võid hooaja lõpus jätta mõned tugevamad õisikud taimele alles, et seemned saaksid valmida.
Rohkem artikleid sel teemal
Kasvuaegne tagasilõikus
Lisaks närbunud õite eemaldamisele võib mets-kassinaeris vajada kasvuperioodil ka tugevamat tagasilõikust. See on eriti kasulik pärast esimest suurt õitsemislainet, tavaliselt suve keskel. Kui taim on muutunud räsitud ilmega, väljaveninuks või lamandunud, võib teda julgelt tagasi lõigata. See noorendab taime ja soodustab uue, värske lehestiku ja teise õitsemislaine teket hilissuvel või sügisel.
Selleks lõigatakse taim tagasi umbes poole või isegi kahe kolmandiku võrra oma kõrgusest. Lõige tuleks teha lehesõlme või uinuva punga kohalt. Kuigi see võib tunduda drastilise meetmena, taastub mets-kassinaeris tavaliselt väga kiiresti. Pärast sellist lõikust on oluline taime korralikult kasta ja soovi korral anda talle veidi vedelväetist, et toetada uut kasvu. Mõne nädalaga kasvatab taim uue, kompaktsema ja tervema lehestiku ning alustab uuesti õitsemist.
Teine põhjus kasvuaegseks lõikuseks on haiguste kontrolli all hoidmine. Kui märkad taimel näiteks rooste või jahukaste märke, tuleks nakatunud varred ja lehed kohe eemaldada ja hävitada. Tugeva nakkuse korral võib olla vajalik kogu taime tugev tagasilõikus, et eemaldada haigestunud materjal ja anda taimele võimalus kasvatada uus, terve lehestik. See on sageli tõhusam kui korduv keemiline tõrje.
Kevadine näpistamine on veel üks tehnika, mida saab kasutada kompaktsema ja harunenuma taime saavutamiseks. Kui noored võrsed on kevadel kasvanud umbes 15-20 cm pikkuseks, võib nende tippe näpistada või ära lõigata. See sunnib taime altpoolt rohkem harunema, mille tulemuseks on tihedam puhmik ja rohkem õievarsi, kuigi õitsemine võib alata veidi hiljem. See meetod sobib hästi sortidele, mis kipuvad kõrgeks ja hõredaks kasvama.
Sügisene ja kevadine lõikus
Sügisel, pärast kasvuperioodi lõppu, on aeg mets-kassinaeris talveks ette valmistada. Nagu talvitumise peatükis mainitud, on sügisene tagasilõikus oluline osa sellest protsessist. Pärast esimeste tugevate öökülmade saabumist lõigatakse taime maapealsed osad tagasi umbes 10-15 cm kõrgusele maapinnast. See aitab ennetada haiguste ja kahjurite talvitumist taimejäänustel ning annab aiale korrastatud ilme.
Sügisese lõikuse alternatiiviks on jätta taim talveks lõikamata ja teha see töö ära varakevadel. Sellel lähenemisel on omad eelised. Püstised varred aitavad püüda lund, mis pakub juurtele täiendavat kaitset külma eest. Lisaks võivad seemnepead olla dekoratiivsed talvises aias ja pakkuda toitu lindudele. Kui valid selle variandi, on oluline teha lõikus varakevadel, enne kui uus kasv algab.
Kevadine lõikus tuleks teha märtsis või aprillis, sõltuvalt ilmastikust. Kõik eelmise aasta kuivanud varred ja lehed tuleks lõigata maapinna lähedalt maha, tehes ruumi uutele võrsetele. See on ka hea aeg eemaldada kõik talve jooksul kahjustada saanud või surnud taimeosad. Kevadine puhastus aitab parandada õhuringlust noorte võrsete ümber ja vähendada haiguste riski.
Olenemata sellest, kas teed suurema lõikuse sügisel või kevadel, on oluline kasutada alati puhtaid ja teravaid tööriistu. Nürid tööriistad võivad taime varsi rebida ja muljuda, tekitades haavandeid, mis on vastuvõtlikud haigustekitajatele. Tööriistade desinfitseerimine enne ja pärast kasutamist, eriti kui lõikad haigeid taimi, aitab vältida haiguste levikut ühelt taimelt teisele.
Lõikamine paljundamiseks
Lõikamist saab kasutada ka mets-kassinaeri paljundamiseks. Kuigi kõige levinum paljundusviis on seemnetega, saab mõningaid sorte paljundada ka pistikutega. See on hea meetod, kui soovid saada emataimega täiesti identseid järglasi, mis on oluline teatud hübriidsortide puhul. Parim aeg pistikute võtmiseks on hiliskevadel või varasuvel, kui taim on aktiivses kasvufaasis.
Pistikud, täpsemalt varrepistikud, tuleks lõigata tervetelt ja tugevatelt mitteõitsvatelt võrsetelt. Lõika umbes 10-15 cm pikkune võrse tipp, tehes lõike terava noaga otse lehesõlme alt. Eemalda pistiku alumised lehed, jättes alles vaid 2-3 ülemist lehte. Pistikute alumise otsa võib kasta juurdumishormooni, et kiirendada juurte teket.
Ettevalmistatud pistikud torgatakse niiskesse juurdumissubstraati, näiteks perliidi ja turba segusse. Pistikupott tuleks katta kilekoti või plastikust kattega, et hoida kõrget õhuniiskust, ja asetada sooja, valgusküllasesse kohta, kuid mitte otsese päikese kätte. Juurdumine võtab tavaliselt aega mitu nädalat. Kui uued juured ja lehed on tekkinud, võib noored taimed istutada eraldi pottidesse.
Teine paljundusmeetod, mis hõlmab lõikamist, on jagamine. See sobib püsik-kassinaeri sortidele, mis on moodustanud suure ja tiheda puhmiku. Varakevadel või sügisel kaevatakse taim üles ja juurepall lõigatakse terava labida või noaga väiksemateks osadeks. Igal osal peab olema piisavalt juuri ja vähemalt mõned kasvupungad. Uued taimed istutatakse kohe uude kasvukohta. See mitte ainult ei anna uusi taimi, vaid ka noorendab emataime.
