Mets-kassinaeri, selle võluva ja vastupidava lille, toomine oma aeda on lihtne ja rahuldust pakkuv protsess. Selleks, et taim saaks aga parimal moel kasvama minna ja aednikku oma lopsaka õitsemisega rõõmustada, on oluline teada mõningaid põhitõdesid istutamise ja paljundamise kohta. Õige ettevalmistus ja tehnikate tundmine tagavad, et need kaunid lilled saavad tugeva alguse ja püsivad aias aastaid. See artikkel juhendab sind läbi kõikide oluliste sammude, alates seemnete külvamisest kuni taimede edukaks paljundamiseks vajalike nippideni, et saaksid nautida mets-kassinaeri ilu oma täies hiilguses.
Enne istutamise juurde asumist on kriitilise tähtsusega valida mets-kassinaerile sobiv kasvukoht. See taim on tõeline päikeselemb, mis vajab õitsemiseks ja tugevaks kasvuks vähemalt kuus tundi otsest päikesevalgust päevas. Valguse puudus võib põhjustada taime väljavenimist, nõrka õitsemist ja suuremat vastuvõtlikkust haigustele. Seega on ideaalne asukoht aia kõige päikesepaistelisem osa, eemal suurte puude ja hoonete varjust.
Mulla ettevalmistamine on teine oluline samm eduka istutamise tagamisel. Kuigi mets-kassinaeris ei ole mulla suhtes eriti nõudlik, eelistab ta siiski hästi kuivendatud ja toitainerikast pinnast. Raske ja savise mulla puhul on soovitatav lisada komposti ja liiva, et parandada selle struktuuri ja vee läbilaskvust. Enne istutamist tuleks muld korralikult läbi kaevata ja eemaldada kõik umbrohud ning kivid.
Istutusaugu suurus peaks olema piisav, et mahutada mugavalt taime juurepall. Üldjuhul peaks auk olema kaks korda laiem ja sama sügav kui taime konteiner. Enne taime auku asetamist on hea lisada sinna veidi komposti või pikaajalist väetist, mis annab taimele kasvuks vajalikke toitaineid. Pärast taime istutamist tuleb auk mullaga täita, kergelt kinni vajutada ja põhjalikult kasta, et tagada hea kontakt juurte ja mulla vahel.
Seemnetest paljundamine
Mets-kassinaeri paljundamine seemnetest on kõige levinum ja lihtsam meetod. Seemneid võib külvata otse avamaale kevadel pärast viimaseid öökülmi või sügisel, et taimed saaksid järgmiseks aastaks tärgata. Seemned idanevad kõige paremini temperatuuril 15-20 kraadi. Enne külvamist on soovitatav seemneid leotada leiges vees 12-24 tundi, mis kiirendab idanemist.
Rohkem artikleid sel teemal
Otsekülvi puhul tuleks ettevalmistatud peenrale teha madalad vaod, umbes 1-2 cm sügavused. Seemned tuleks külvata hajusalt või ridadesse, jättes taimede vahele piisavalt ruumi kasvamiseks. Pärast külvamist tuleb seemned katta õhukese mullakihiga ja kergelt kinni vajutada. Seejärel tuleb peenart hoolikalt kasta, kasutades peene sõelaga kastekannu, et vältida seemnete uhtumist.
Idanemine toimub tavaliselt 2-3 nädala jooksul. Kui seemikud on piisavalt suured ja neil on paar pärislehte, tuleks neid harvendada. Harvendamine on oluline, et tagada igale taimele piisavalt ruumi, valgust ja toitaineid. Sõltuvalt sordist tuleks taimede vahekauguseks jätta 30-60 cm. Eemaldatud seemikuid võib proovida ettevaatlikult ümber istutada teise kohta.
Seemneid võib ka ette kasvatada siseruumides, alustades 6-8 nädalat enne viimaseid öökülmi. See annab taimedele varasema stardi ja võimaldab nautida õitsemist juba esimesel aastal. Külvata tuleks niiskesse külvimulda, katta kergelt mullaga ja hoida pott soojas ja valgusküllases kohas. Pärast tärkamist ja enne välja istutamist tuleb noori taimi järk-järgult harjutada välistingimustega.
Istikute istutamine
Istikute istutamine on kiirem viis mets-kassinaeri aeda toomiseks kui seemnetest kasvatamine. Aianduskeskustest või puukoolidest ostetud istikud on juba välja arenenud ja valmis kohe kasvama hakkama. Enne istutamist on oluline valida tugevad ja terved taimed, millel on hästi arenenud juurestik ja rohelised lehed. Vältida tuleks taimi, millel on kolletunud lehed, kahjurite märke või nõrk vars.
Rohkem artikleid sel teemal
Parim aeg istikute istutamiseks on kevadel pärast öökülmade möödumist või sügisel, andes taimele piisavalt aega enne talve juurdumiseks. Pilves ja jahe päev on istutamiseks ideaalne, et vältida noore taime stressi ja päikesepõletust. Enne istutamist tuleks istikut korralikult kasta, et juurepall oleks niiske ja tuleks potist kergemini välja.
Istutusauk tuleks kaevata kaks korda laiem kui taime juurepall ja sama sügav. Taime potist eemaldamisel tuleks olla ettevaatlik, et mitte kahjustada juuri. Kui juured on tihedalt kokku põimunud, tuleks neid õrnalt lahti harutada, et soodustada nende laiali kasvamist mullas. Taim tuleks asetada auku nii, et juurepalli ülemine serv oleks maapinnaga samal tasemel.
Pärast taime auku asetamist tuleb see täita mullaga, tihendades seda kergelt kätega, et eemaldada õhutaskud. Seejärel tuleb taime põhjalikult kasta. Esimestel nädalatel pärast istutamist on oluline hoida muld ühtlaselt niiske, et aidata taimel kohaneda ja juurduda. Multšikihi lisamine taime ümber aitab säilitada mulla niiskust ja pärssida umbrohu kasvu.
Paljundamine pistikutega
Mets-kassinaeri saab paljundada ka pistikutega, kuigi see meetod on vähem levinud kui seemnetega paljundamine. Pistikutega paljundamine tagab emataimega identse järglase, mis on oluline teatud sortide puhul. Parim aeg pistikute võtmiseks on hiliskevadel või varasuvel, kui taim on aktiivses kasvufaasis. Pistikud tuleks võtta tervetelt ja tugevatelt taimedelt.
Pistikud peaksid olema umbes 10-15 cm pikad ja võetud mitteõitsvatelt võrsetelt. Lõige tuleks teha terava noa või kääridega otse lehesõlme alt. Alumised lehed tuleks eemaldada, jättes alles vaid paar ülemist lehte, et vähendada veekadu aurustumise teel. Soovi korral võib pistiku alumise otsa kasta juurdumishormooni, et kiirendada juurte teket.
Ettevalmistatud pistikud tuleks torgata niiskesse ja hästi kuivendatud substraati, näiteks perliidi ja turba segusse. Pistikud tuleks asetada nii sügavale, et vähemalt üks lehesõlm jääks mulla alla, kuna just sealt hakkavad arenema uued juured. Pärast pistikute istutamist tuleb neid kergelt kasta ja katta kilekoti või plastikust kattega, et tekitada mini-kasvuhoone efekt ja hoida kõrget õhuniiskust.
Pistikupotti tuleks hoida soojas ja valgusküllases kohas, kuid mitte otsese päikesevalguse käes. Substraati tuleks hoida pidevalt niiskena. Juurdumine võtab aega tavaliselt mõned nädalad. Kui pistikud on hakanud uusi lehti kasvatama ja on tekkinud piisav juurestik, võib need istutada eraldi pottidesse või otse avamaale, kui ilmastikutingimused seda lubavad.
Jagamine
Mets-kassinaeris on tihti lühiealine püsik, kuid mõningaid püsik-kassinaeri sorte saab paljundada ka jagamise teel. Jagamine on hea viis vanemate ja liiga tihedaks kasvanud puhmikute noorendamiseks ning uute taimede saamiseks. Parim aeg jagamiseks on varakevadel, kui taim alustab aktiivset kasvu, või sügisel pärast õitsemist.
Enne jagamist tuleks taime korralikult kasta, et muld oleks niiske ja taime oleks kergem maast kätte saada. Seejärel tuleks taim hargi või labidaga ettevaatlikult välja kaevata, püüdes juurestikku võimalikult vähe kahjustada. Välja kaevatud puhmikult tuleks eemaldada üleliigne muld, et juured oleksid paremini nähtavad.
Puhmik tuleks jagada terava noa või labidaga väiksemateks osadeks. Igal osal peaks olema piisavalt juuri ja vähemalt paar tugevat kasvupunga või võrset. Nõrgad ja kahjustatud osad tuleks eemaldada. Suuremate puhmikute puhul võib neid jagada ka kätega lahti harutades.
Uued taimed tuleks istutada võimalikult kiiresti ettevalmistatud kasvukohta, et vältida juurte kuivamist. Istutusauk peaks olema piisavalt suur, et mahutada juurestikku. Pärast istutamist tuleb taimi põhjalikult kasta ja hoida muld niiskena, kuni nad on korralikult juurdunud ja hakanud uut kasvu näitama. Jagamine annab taimedele uut elujõudu ja tagab rikkalikuma õitsemise järgnevatel aastatel.
