Jaapani ilukirsi lõikamine on oluline hooldustöö, mis aitab kujundada puu struktuuri, säilitada selle tervist ja tagada rikkaliku õitsemise, kuid see nõuab teadmisi ja mõõdukust. Erinevalt paljudest viljapuudest ei vaja ilukirsid intensiivset iga-aastast lõikamist ning sageli on parimaks lähenemiseks minimaalne sekkumine. Valeaegne või liiga tugev lõikus võib puud nõrgestada, vähendada õitsemist ja muuta selle vastuvõtlikuks haigustele. Seetõttu on oluline mõista, millal, mida ja kuidas lõigata, et toetada puu loomulikku ilu ja elujõudu, mitte seda kahjustada.
Lõikamise peamine eesmärk on eemaldada surnud, kahjustatud või haiged oksad. See on sanitaarlõikus, mida võib teha igal ajal aastas, kui probleem avastatakse. Surnud puidu eemaldamine mitte ainult ei paranda puu välimust, vaid vähendab ka haiguste ja kahjurite leviku riski, kuna surnud oksad on sageli nakkusallikaks. Samuti on oluline eemaldada oksad, mis hõõrduvad üksteise vastu, kuna see tekitab haavu, mis on sissepääsuks patogeenidele.
Teine oluline eesmärk on parandada võra struktuuri ja õhuringlust. Eemaldada tuleks sissepoole kasvavad või ristuvad oksad, mis muudavad võra liiga tihedaks. Hea õhuringlus võra sees aitab lehestikul kiiremini kuivada, vähendades seeläbi seenhaiguste, nagu jahukaste, riski. Samuti tagab avatum võra valguse parema pääsu sisemistele okstele, mis soodustab ühtlasemat õitsemist.
Lõikamisega saab ka kontrollida puu suurust ja kuju, kuid seda tuleks teha ettevaatlikult ja järk-järgult. Drastiline tagasilõikus võib stimuleerida hulgaliselt nõrkade vesivõsude teket ja rikkuda puu loomuliku harmoonilise kuju. Kui on vaja puu suurust piirata, tuleks seda teha pikema perioodi jooksul, eemaldades igal aastal vaid mõned suuremad oksad, lõigates need tagasi külgoksa või tüveni.
Lõikamise parim aeg
Jaapani ilukirsside lõikamiseks on parim aeg suve teises pooles, pärast õitsemise lõppu ja lehtede täielikku väljaarenemist. Sel perioodil on puu aktiivne ja suudab lõikehaavad kiiresti sulgeda, vähendades seeläbi haiguste, eriti hõbelehisuse, riski. Suvel lõikamine võimaldab ka selgelt näha võra kuju ja tihedust ning tuvastada probleemsed oksad. See on ideaalne aeg kergemaks kujundus- ja hoolduslõikuseks.
Rohkem artikleid sel teemal
Vältida tuleks lõikamist talvel või varakevadel, kui puu on puhkeseisundis. Kuigi see on paljude teiste heitlehiste puude jaoks tavapärane lõikusaeg, suurendab see luuviljalistel, sealhulgas kirsipuudel, vastuvõtlikkust teatud seen- ja bakteriaalsetele haigustele. Külma ilmaga tehtud lõiked paranevad aeglaselt ja on avatud väravaks nakkustele. Samuti eemaldaks kevadine lõikus enne õitsemist suure osa õiepungadest, vähendades oluliselt õiteilu.
Erandiks on surnud või murdunud okste eemaldamine, mida tuleks teha kohe, kui need avastatakse, sõltumata aastaajast. Kahjustatud oksad on ohuks nii puule endale kui ka ümbrusele ning nende kiire eemaldamine aitab vältida edasisi kahjustusi ja haiguste levikut. Tormikahjustuste korral on oluline tegutseda kiiresti ja teha puhtad lõiked, et aidata puul taastuda.
Kerget kärpimist, näiteks liiga pikkade võrsete tagasilõikamist kuju säilitamiseks, võib samuti teha suvel. See aitab säilitada soovitud vormi, eriti noortel ja vormi lõigatud puudel. Oluline on meeles pidada, et iga lõige on puu jaoks haav, seega tuleks lõigata ainult siis, kui selleks on selge põhjus, ja vältida liigset sekkumist.
Vajalikud tööriistad ja tehnikad
Kvaliteetsed, teravad ja puhtad tööriistad on eduka lõikamise aluseks. Teravad lõikeriistad teevad puhtaid ja siledaid lõikeid, mis paranevad kiiremini ja on vähem vastuvõtlikud nakkustele kui nüride riistadega tehtud sakilised haavad. Kasutada tuleks teravaid oksakääre väiksemate okste jaoks, oksakääre või -saagi keskmise suurusega okste jaoks ning teleskoopsaagi või redelit kõrgemate okste jaoks. Enne kasutamist ja puude vahel liikudes tuleks tööriistad alati desinfitseerida alkoholi või spetsiaalse desinfitseerimisvahendiga, et vältida haiguste levikut.
Rohkem artikleid sel teemal
Okste eemaldamisel on oluline teha lõige õigest kohast. Väiksemate okste eemaldamisel tuleks lõigata veidi väljaspool oksakraed – see on paksenenud ala oksa ja tüve või suurema oksa ühinemiskohas. Oksakrae sisaldab kudesid, mis aitavad haaval kiiresti kinni kasvada. Liiga tüve lähedalt lõikamine kahjustab oksakraed ja aeglustab paranemist, samas kui liiga pika tüüka jätmine takistab samuti haava sulgumist ja võib põhjustada mädaniku teket.
Suuremate okste eemaldamisel tuleks kasutada kolme lõike meetodit, et vältida koore rebenemist. Esimene lõige tehakse oksa alla, umbes 20-30 cm kaugusele tüvest, ja see läheb umbes kolmandiku ulatuses läbi oksa. Teine lõige tehakse oksa peale, mõni sentimeeter esimesest lõikest kaugemal, ja lõigatakse, kuni oks raskuse all murdub. Nüüd on jäänud vaid kerge tüügas, mille saab turvaliselt ja puhtalt eemaldada, tehes kolmanda lõike otse oksakrae kõrvalt.
Pärast lõikamist ei ole tavaliselt vaja kasutada haavapeitsid või -määrdeid. Uuringud on näidanud, et puud parandavad haavu kõige paremini ise, moodustades kaitsekihi. Haavamäärded võivad isegi aeglustada paranemist, hoides haava niiskena ja pakkudes soodsat keskkonda haigustekitajatele. Erandiks võivad olla väga suured lõikepinnad või spetsiifiliste haiguste, näiteks bakteriaalse vähi tõrje, kuid üldjuhul on parim lasta loodusel oma tööd teha.
Noorte puude kujunduslõikus
Noore jaapani ilukirsi kujunduslõikus esimestel aastatel pärast istutamist on oluline tugeva ja tasakaalustatud võrastruktuuri loomiseks. Eesmärk on arendada välja tugev kesktüvi (juhtoks) ja mitu hästi paigutatud, laia nurga all kasvavat põhioksa. See loob puule tugeva karkassi, mis suudab kanda tulevast lehe- ja õiemassi ning on vastupidav tuulele ja lumele. Kujunduslõikus on investeering puu pikaajalisse tervisesse.
Esimesel paaril aastal tuleks eemaldada kõik konkureerivad juhtoksad, jättes alles vaid ühe, kõige tugevama ja sirgema. Samuti tuleks valida 3-5 tugevat, ühtlaselt ümber tüve jaotunud põhioksa, mis kasvavad laia nurga all. Terava nurga all kasvavad oksad on nõrga ühendusega ja võivad hiljem kergesti murduda. Eemaldada tuleks ka kõik oksad, mis kasvavad liiga madalal tüvel.
Lõikamine peaks olema minimaalne ja keskenduma vaid struktuuri parandamisele. Liiga palju oksi eemaldades vähendatakse puu lehepinda, mis omakorda vähendab fotosünteesi ja aeglustab kasvu. Igal aastal tuleks eemaldada vaid kõige problemaatilisemad oksad. Eesmärk on suunata puu kasvu õrnalt, mitte seda drastiliselt muuta.
Pärast põhistruktuuri väljakujunemist väheneb lõikamisvajadus oluliselt. Edaspidi piisab tavaliselt vaid hoolduslõikusest, mis hõlmab surnud, kahjustatud ja ristuvate okste eemaldamist. Hea algstruktuuriga puu arendab loomulikult kauni ja harmoonilise võra, mis vajab minimaalset sekkumist.
Eri sortide ja vormide lõikamine
Jaapani ilukirsside sordid on väga erineva kuju ja suurusega, mis mõjutab ka nende lõikamisvajadust. Püstise ja sammasja kasvukujuga sordid, nagu ‘Amanogawa’, vajavad tavaliselt väga vähe lõikamist, peale surnud või kahjustatud okste eemaldamise. Nende loomulik kuju on kitsas ja vertikaalne ning seda tuleks säilitada. Mõnikord võib olla vaja eemaldada mõni oks, mis hakkab teistest liiga palju eemale kasvama, et säilitada sammasjas vorm.
Leinavormid, nagu ‘Kiku-shidare-zakura’, vajavad samuti spetsiifilist lähenemist. Nende eesmärk on säilitada ja rõhutada elegantset, rippuvat oksastikku. Lõikamine keskendub surnud okste eemaldamisele ja võra hõrendamisele, et vältida liiga tihedat ja sasistunud välimust. Mõnikord kärbitakse rippuvaid oksi tagasi, et soodustada uute kasvude teket ja hoida puud kompaktsena, eriti kui see hakkab maapinnale liiga lähedale jõudma.
Laia, vaasja võraga sordid, nagu ‘Kanzan’, võivad vajada aeg-ajalt hõrendamist, et säilitada avatud struktuur ja vältida okste omavahelist konkurentsi. Nende puhul on oluline eemaldada sissepoole kasvavad oksad ja säilitada võra kausjas kuju. Samuti on oluline jälgida oksade raskust, kuna ‘Kanzan’ on tuntud oma suurte, topeltõite poolest, mis võivad oksi tugevalt koormata.
Poogitud puude puhul, eriti kõrgele tüvele poogitud leinavormide puhul, on äärmiselt oluline regulaarselt eemaldada kõik võrsed, mis kasvavad pookekohast allpool, otse alustüvelt või juurtelt. Need on pookealuse metsikud võrsed, mis on tavaliselt palju jõulisema kasvuga kui sordiosa. Kui neid ei eemaldata, võivad nad sordiosa välja suretada ja puu kaotab oma dekoratiivsed omadused. Need võrsed tuleks eemaldada niipea kui võimalik, lõigates need ära nii tüve lähedalt kui võimalik.
