Roosa merikann on üldiselt vastupidav taim, mis on haigustele ja kahjuritele hästi vastu pidav. Siiski võivad valed kasvutingimused, eriti liigne niiskus ja halb õhuringlus, muuta taime vastuvõtlikumaks teatud probleemidele. On oluline regulaarselt oma taimi kontrollida, et avastada varakult märke haigustest või kahjuritest. Varajane sekkumine aitab vältida tõsisemate probleemide teket ja hoida teie taimed tervena.
Kõige levinum probleem, mis roosat merikanni kimbutab, on juuremädanik. See seenhaigus tekib liigniiskes ja halvasti kuivendatud pinnases. Juuremädaniku vältimiseks on oluline istutada taim päikesepaistelisse kohta, kus muld on kerge ja õhuline. Vältige ülekastmist ja laske mullal kastmiskordade vahel kuivada.
Lehemädanik on teine seenhaigus, mis võib tekkida niisketes ja varjulistes tingimustes. See avaldub pruunide või mustade laikudena lehtedel. Lehemädaniku vältimiseks tagage taimedele hea õhuringlus ja vältige lehtede märjaks tegemist kastmisel. Eemaldage ja hävitage kahjustunud lehed kohe, et vältida haiguse levikut.
Kahjuritest võivad roosat merikanni rünnata lehetäid ja kedriklestad. Lehetäid on väikesed putukad, kes imevad taimemahla ja võivad levitada viirushaigusi. Kedriklestad on ämblikulaadsed lestad, kes tekitavad lehtedele peene võrgendi. Mõlemaid kahjureid saab tõrjuda seebivee lahusega või spetsiaalsete insektitsiididega.
Juuremädanik
Juuremädanik on kõige tõsisem haigus, mis võib roosat merikanni tabada. Selle põhjustajaks on seened, mis arenevad hapnikuvaeses ja liigniiskes pinnases. Haiguse esimesed tunnused on taime kasvu aeglustumine, lehtede kollaseks muutumine ja närbumine, isegi kui muld on niiske. Lõpuks muutuvad juured pruuniks, pehmeks ja hakkavad lagunema.
Rohkem artikleid sel teemal
Juuremädaniku vältimiseks on kõige olulisem tagada hea drenaaž. Istutage roosa merikann kõrgendatud peenrale või nõlvale, kus vesi ei jää seisma. Kui teie aia muld on raske ja savine, lisage sinna ohtralt liiva, kruusa ja orgaanilist materjali, et parandada selle struktuuri. Konteinerites kasvatamisel kasutage drenaažiaukudega potte ja spetsiaalset kaktusemulda.
Vältige ülekastmist. Kastke taime ainult siis, kui muld on kuiv. Kontrollige mulla niiskustaset enne iga kastmiskorda. Parem on kasta harvemini, kuid põhjalikult, kui sageli ja vähehaaval. Ärge kunagi laske taimel vees seista.
Kui kahtlustate juuremädanikku, kaevake taim ettevaatlikult üles. Uurige juuri ja eemaldage kõik kahjustunud osad terava ja puhta noaga. Desinfitseerige lõikekohad söepulbriga. Istutage taim uude, steriilsesse mulda ja uude või desinfitseeritud potti. Hoidke taime mõnda aega kuivemana, et anda juurtele aega paranemiseks.
Rooste
Rooste on seenhaigus, mis avaldub oranžide või pruunide pustulitena lehtede alumisel küljel. Tugeva nakkuse korral võivad lehed kolletuda ja enneaegselt variseda. Rooste arengut soodustab niiske ja soe ilm ning halb õhuringlus. See haigus levib eoste abil, mida kannavad tuul ja vesi.
Rohkem artikleid sel teemal
Rooste vältimiseks istutage taimed piisava vahega, et tagada hea õhuringlus. Vältige taimede kastmist õhtul ja ärge tehke lehti märjaks. Eemaldage ja hävitage kõik nakatunud lehed kohe, et vältida haiguse levikut. Koristage sügisel hoolikalt ära kõik taimejäänused, kuna seen võib neis talvituda.
Kui nakkus on tugev, võite kasutada fungitsiide. Valige spetsiaalselt rooste tõrjeks mõeldud preparaat. Järgige hoolikalt pakendil olevaid juhiseid. Pihustage taime kuiva ja tuulevaikse ilmaga. Korrake protseduuri vastavalt vajadusele.
On olemas ka roostekindlamaid sorte. Kui rooste on teie aias pidev probleem, kaaluge mõne sellise sordi kasvatamist. Küsige nõu aianduspoest või puukoolist.
Lehetäid
Lehetäid on väikesed, pirnikujulised putukad, kes kogunevad tavaliselt noortele võrsetele ja lehtede alumisele küljele. Nad imevad taimemahla, mis põhjustab lehtede keerdumist, kolletumist ja kasvu pidurdumist. Lehetäid eritavad ka kleepuvat ainet, mida nimetatakse mesikasteks, millele võib tekkida must tahmlaik.
Lehetäide tõrjeks on mitmeid viise. Väiksema nakkuse korral võite proovida neid taimelt maha pesta tugeva veejoaga. Samuti võite kasutada seebivee lahust. Segage 1-2 teelusikatäit vedelat seepi (ilma pleegitusaineta) liitri veega ja pihustage seda lahust taimedele. Seebivesi tapab lehetäid kontakti teel.
Tõsisema nakkuse korral võite kasutada insektitsiide. Valige süsteemne insektitsiid, mis imendub taime kudedesse ja kaitseb seda pikema aja jooksul. Järgige hoolikalt pakendil olevaid juhiseid. Vältige insektitsiidide kasutamist õitsemise ajal, et mitte kahjustada tolmeldajaid putukaid, näiteks mesilasi.
Looduslikud vaenlased, nagu lepatriinud ja kiilassilmad, aitavad hoida lehetäide populatsiooni kontrolli all. Looge oma aias soodsad tingimused nendele kasulikele putukatele, kasvatades nektaririkkaid lilli ja vältides laia toimespektriga insektitsiidide kasutamist.
Kedriklestad
Kedriklestad on väga väikesed ämblikulaadsed lestad, keda on palja silmaga raske näha. Nende olemasolule viitavad peened võrgendid lehtede vahel ja lehtede alumisel küljel. Kedriklestad imevad taimemahla, mis põhjustab lehtedele väikseid kollaseid või pronksjaid täppe. Tugeva nakkuse korral võivad lehed kuivada ja maha langeda.
Kedriklestadele meeldib kuiv ja soe keskkond. Nende leviku vältimiseks hoidke õhuniiskus kõrge, piserdades taimi regulaarselt veega. See on eriti oluline siseruumides või kasvuhoones kasvatatavate taimede puhul. Hea õhuringlus aitab samuti vältida kedriklestade paljunemist.
Kui märkate kedriklestade olemasolu, peske taim tugeva veejoaga, pöörates erilist tähelepanu lehtede alumisele küljele. Võite kasutada ka seebivee lahust või neemõli. Neemõli on looduslik insektitsiid ja fungitsiid, mis on tõhus paljude kahjurite ja haiguste vastu.
Tõsisema nakkuse korral kasutage spetsiaalseid akaritsiide ehk lestatõrjevahendeid. Järgige hoolikalt pakendil olevaid juhiseid. Pihustage taime põhjalikult, kattes kõik lehed ja varred. Korrake protseduuri vastavalt vajadusele, kuna akaritsiidid ei pruugi hävitada lestade mune.
