Vahemere lodjapuu on tänu oma igihaljale lehestikule ja talvisele õitsemisele hinnatud lisand igasse aeda. Selle eduka kasvatamise aluseks on aga korrektne istutamine ja teadmised paljundamisvõimalustest. Õige istutustehnika tagab taime kiire juurdumise ja terve kasvu, luues tugeva vundamendi aastatepikkuseks silmailuks. Paljundamine omakorda võimaldab aednikul soodsalt ja lihtsalt laiendada oma taimekollektsiooni või jagada seda kaunist põõsast sõprade ja naabritega. Selles artiklis anname põhjaliku ülevaate nii Vahemere lodjapuu istutamisest kui ka erinevatest paljundusmeetoditest.
Istutamine on taime elutsükli üks kriitilisemaid etappe, mis määrab suuresti selle edasise saatuse. Oluline on valida mitte ainult õige aeg ja koht, vaid ka valmistada pinnas korralikult ette. See tagab, et taime juured saavad kergesti areneda ja omastada mullast vajalikku vett ning toitaineid. Korralikult istutatud Vahemere lodjapuu on vastupidavam haigustele, kahjuritele ja ebasoodsatele ilmastikutingimustele.
Paljundamine on põnev protsess, mis võimaldab saada ühest emataimest mitu uut isendit. Vahemere lodjapuud saab paljundada mitmel viisil, sealhulgas pistikute, seemnete ja kihilise paljundamise teel. Igal meetodil on oma eelised ja puudused ning sobivaima valik sõltub aedniku kogemustest, olemasolevatest vahenditest ja soovitud tulemusest. Pistikutega paljundamine on kõige levinum ja usaldusväärsem meetod sordiomaduste säilitamiseks.
Selles juhendis keskendume praktilistele sammudele, mida iga aednik saab järgida, et tagada Vahemere lodjapuu edukas istutamine ja paljundamine. Alates istutuskoha ettevalmistamisest kuni pistikute võtmise ja juurutamiseni anname detailsed juhised, mis aitavad vältida levinumaid vigu. Järgides neid soovitusi, saad luua oma aeda kauni ja terve Vahemere lodjapuu heki või soolopõõsa ning jagada seda ilu ka teistega.
Parim aeg istutamiseks
Õige ajastus on Vahemere lodjapuu istutamisel ülioluline, et tagada taimele parimad võimalikud tingimused juurdumiseks. Üldiselt peetakse parimaks istutusajaks varasügist, septembrist oktoobrini. Sügisesel istutamisel on mitmeid eeliseid. Maapind on veel suviselt soe, mis soodustab juurte kiiret kasvu ja arengut enne talve tulekut. Samal ajal on õhutemperatuur jahedam ja päike vähem intensiivne, mis vähendab taime veekadu ja stressi.
Rohkem artikleid sel teemal
Teine sobiv aeg istutamiseks on varakevad, aprillist maini, pärast suuremate öökülmade möödumist. Kevadel istutatud taimel on ees terve kasvuperiood, et korralikult juurduda ja kohaneda uue keskkonnaga. Siiski nõuab kevadine istutus hoolikamat ja regulaarsemat kastmist, eriti suvekuudel, kuna taime juurestik ei ole veel piisavalt arenenud, et põuaperioodidega toime tulla. Vältida tuleks istutamist suvekuumuses ja talvel, kui maapind on külmunud.
Konteinertaimi, mida enamik aianduskeskusi müüb, võib tegelikult istutada peaaegu aastaringselt, välja arvatud siis, kui maapind on külmunud või väga kuiv. Konteinertaimede eelis on see, et nende juurestik on istutamisel terve ja häirimatu, mis vähendab oluliselt istutusšokki. Siiski on ka konteinertaimede puhul sügisene ja kevadine istutamine kõige optimaalsem.
Enne istutamist on soovitatav jälgida ilmaprognoosi. Vali istutamiseks pilves ja tuulevaikne päev, et minimeerida taime stressi. Vältida tuleks istutamist ereda päikesepaiste ja tugeva tuulega, mis kuivatavad taime kiiresti. Kui istutad mitu taime hekiks, arvesta nende lõpliku suurusega ja jäta taimede vahele piisavalt ruumi, tavaliselt 60-100 cm, sõltuvalt sordist ja soovitud heki tihedusest.
Istutuskoha ettevalmistus ja istutusprotsess
Pärast sobiva asukoha valimist on järgmine samm istutuskoha hoolikas ettevalmistus. See etapp on kriitilise tähtsusega, kuna see loob aluse taime pikaajalisele tervisele. Alusta ala puhastamisest umbrohust ja kividest. Kaeva istutusauk, mis on vähemalt kaks korda laiem ja sama sügav kui taime juurepall. Laiem auk annab juurtele piisavalt ruumi, et kergesti laiali kasvada kobestatud pinnasesse.
Rohkem artikleid sel teemal
Järgmisena paranda august välja kaevatud mulda. Kui muld on raske ja savikas, sega sellesse komposti, liiva või peent kruusa, et parandada drenaaži. Kui muld on liiga liivane ja toitainevaene, lisa sellele rikkalikult komposti või kõdunenud sõnnikut, et suurendada toitainete sisaldust ja vee hoidmise võimet. Hea mullasegu tagab, et juured saavad piisavalt õhku, vett ja toitaineid.
Enne taime püsivale kohale istutamist kasta seda põhjalikult potis. Seejärel eemalda taim ettevaatlikult konteinerist, püüdes juurepalli mitte kahjustada. Kui juured on poti põhjas ringjalt keerdunud, haruta need õrnalt lahti. See soodustab juurte kasvu väljapoole istutusauku, mitte ei lase neil ringis edasi kasvada. Aseta taim augu keskele nii, et juurepalli ülemine serv jääks maapinnaga samale tasapinnale või veidi kõrgemale.
Täida auk ettevalmistatud mullaseguga, tihendades seda kergelt kätega, et eemaldada õhutaskud. Pärast augu täitmist moodusta taime ümber mullast kastmisvall, mis aitab vett suunata otse juurtele. Kasta taime kohe pärast istutamist rikkalikult, isegi kui muld tundub niiske. See aitab mullal tiheneda ümber juurte ja tagab hea kontakti. Jätka regulaarset kastmist esimese kasvuaasta jooksul, kuni taim on korralikult juurdunud.
Paljundamine pistikutega
Pistikutega paljundamine on kõige populaarsem ja usaldusväärsem viis Vahemere lodjapuu paljundamiseks, kuna see tagab uute taimede sordiomaduste säilimise. Parim aeg pistikute võtmiseks on hilissuvel või varasügisel, juulist septembrini. Sel ajal on selle aasta võrsed juba poolpuitunud, mis tähendab, et nad ei ole enam rohelised ja pehmed, kuid ei ole ka täielikult puitunud. Sellised pistikud juurduvad kõige paremini.
Vali pistikute võtmiseks terve ja tugev emataim. Lõika 8-15 cm pikkused pistikud selle aasta võrsete tippudest, tehes lõike otse lehesõlme alt. Kasuta teravat ja puhast nuga või oksakääre, et teha puhas ja sile lõige. Eemalda pistiku alumiselt poolelt lehed, jättes alles vaid 2-4 ülemist lehte. Kui allesjäänud lehed on suured, võib need pooleks lõigata, et vähendada veekadu aurustumise teel.
Enne mulda torkamist võib pistiku alumise otsa kasta juurdumishormooni pulbrisse, mis soodustab ja kiirendab juurte teket, kuigi see ei ole alati hädavajalik. Täida väikesed potid või paljunduskast spetsiaalse pistikute juurutamiseks mõeldud mullaseguga, mis on tavaliselt segu turbast ja liivast või perliidist. Tee pulgaga mulda auk ja aseta pistik sinna umbes poole sügavuseni. Tihenda muld õrnalt ümber pistiku.
Pärast pistikute mulda asetamist kasta neid ettevaatlikult ja kata potid kilekoti või läbipaistva plastikust kaanega, et luua niiske mikrokliima. See aitab vältida pistikute kuivamist. Aseta potid sooja ja valgusküllasesse kohta, kuid väldi otsest päikesevalgust. Hoia muld pidevalt niiske, kuid mitte läbimärg. Juurdumine võtab tavaliselt aega 6-8 nädalat. Kui pistikud on hakanud uusi lehti kasvatama ja pakuvad kergele tõmbele vastupanu, on see märk edukast juurdumisest.
Teised paljundusmeetodid
Lisaks pistikutele saab Vahemere lodjapuud paljundada ka seemnetega ja kihiti. Seemnetega paljundamine on aeganõudvam protsess ja ei garanteeri, et uued taimed on emataimega identsed, eriti kui tegemist on hübriidsortidega. Seemned valmivad sinakasmustades marjades pärast õitsemist. Korja küpsed marjad, eemalda viljaliha ja puhasta seemned. Seemned vajavad idanemiseks külmstratifikatsiooni ehk külmaperioodi läbimist.
Külmstratifikatsiooniks sega seemned niiske liiva või turbaga ja aseta need suletud kilekotis 2-3 kuuks külmkappi. Pärast külmaperioodi külva seemned varakevadel külvikasti või pottidesse. Hoia muld niiske ja soojas kohas. Idanemine võib olla ebaühtlane ja kesta mitu kuud kuni aasta. Noored seemikud on alguses väga õrnad ja vajavad hoolikat hooldust enne, kui nad on piisavalt tugevad avamaale istutamiseks.
Kihiline paljundamine on lihtne meetod, mis sobib hästi madalamate okstega põõsaste puhul. Vali maapinna lähedal kasvav terve ja painduv oks. Painuta see ettevaatlikult maha ja tee noaga väike sisselõige või kraabi koort selle osa pealt, mis mullaga kokku puutub. Kinnita oks traadist klambriga mulda ja kata see mullaga, jättes oksatipu mullast välja. See soodustab juurte teket haavatud kohas.
Hoia mullaga kaetud ala niiske. Juurte moodustumine võib võtta aega kuni aasta. Kui oksale on kasvanud piisavalt tugevad juured, saab selle emataime küljest lahti lõigata ja istutada uude kasvukohta. Kihiline paljundamine on väga usaldusväärne meetod, kuna uus taim saab emataimelt toitaineid ja vett seni, kuni tal on oma juurestik välja arenenud. See meetod sobib hästi vaid mõne uue taime saamiseks.
