Valgus on taimede elus üks olulisemaid tegureid, olles fotosünteesi – protsessi, mille kaudu taimed toodavad endale eluks vajalikku energiat – peamiseks allikaks. Sidrunpelargoon, nagu enamik pelargoone, on valguse suhtes üsna nõudlik taim. Tema kasv, lehtede aroomi intensiivsus ja õitsemisvalmidus sõltuvad otseselt talle pakutava valguse hulgast ja kvaliteedist. Õige valgusrežiimi tagamine on seega üks eduka kasvatamise alustalasid. Selles peatükis käsitleme põhjalikult sidrunpelargooni valgusvajadust, uurides, kui palju valgust ta vajab, milline on parim asukoht ning kuidas tulla toime valgusepuudusega, eriti meie laiuskraadidele iseloomulikel pimedatel talvekuudel.
Sidrunpelargoon armastab päikest ja vajab jõuliseks kasvuks ning aromaatsete lehtede arendamiseks ohtralt valgust. Ideaalis peaks taim saama vähemalt kuus tundi otsest päikesevalgust päevas. Sellised tingimused tagavad kompaktse kasvu, tugevad varred ning lehed, mis on rikkad eeterlikest õlidest, andes taimele tema iseloomuliku intensiivse sidrunilõhna. Piisava valguse korral on ka taime õitsemine tõenäolisem, kuigi sidrunpelargooni kasvatatakse peamiselt tema lõhnavate lehtede, mitte niivõrd silmapaistvate õite pärast.
Parimaks asukohaks siseruumides on lõunapoolne aken, kus taim saab maksimaalselt päikesevalgust. Hästi sobivad ka ida- või läänepoolsed aknad, mis pakuvad vastavalt hommiku- või õhtupäikest. Põhjapoolne aken on aga sidrunpelargooni jaoks tavaliselt liiga pime, põhjustades taime väljavenimist ja nõrgaks jäämist. Õues kasvatades tuleks samuti valida päikeseline või kerge poolvarjuga kasvukoht. Kuigi taim armastab päikest, võib kõige kuumematel suvepäevadel keskpäevane, kõrvetav päike olla liiga intensiivne ja põhjustada lehtede põletust, eriti kui taim on alles hiljuti õue toodud. Sellisel juhul võib olla vajalik kerge varjutamine.
Taime välimus on hea indikaator valguse piisavuse kohta. Kui sidrunpelargoon saab piisavalt valgust, on tema lehed erksalt rohelised, kasv on tihe ja kompaktne ning lehtede vahed vartel on lühikesed. Taime hõõrudes eraldub tugev ja meeldiv sidrunilõhn. Kui aga valgust napib, annab taim sellest selgelt märku. Ta hakkab valguse suunas “venima”, kasvatades pikki, peenikesi ja nõrku varsi. Lehtede vahed vartel muutuvad pikaks, lehed ise jäävad väikeseks, kahvatuks ja nende aroom on märgatavalt nõrgem. Õitsemine jääb sellistes tingimustes tavaliselt ära.
Valgusepuuduse tagajärjed ja lahendused
Valgusepuudus on üks levinumaid probleeme sidrunpelargooni kasvatamisel, eriti talveperioodil. Nagu eelnevalt mainitud, on valgusepuuduse peamiseks tunnuseks etiolement ehk taime väljavenimine. See on taime loomulik reaktsioon, katse sirutuda lähemale valgusallikale. Tulemuseks on aga ebaloomulikult pikkade sõlmevahedega, nõrkade ja habraste vartega taim, mis ei ole esteetiliselt kaunis ega ka elujõuline. Sellised taimed on vastuvõtlikumad haigustele ja kahjuritele ning võivad kergesti murduda.
Rohkem artikleid sel teemal
Lisaks väljavenimisele põhjustab valgusepuudus ka lehtede värvi muutust. Lehed muutuvad kahvaturoheliseks või isegi kollakaks, kuna klorofülli tootmine on pärsitud. Lehed võivad jääda ka normaalsest väiksemaks ja taim võib hakata alumisi lehti maha viskama, püüdes säästa energiat ja suunata seda uute, kõrgemal asuvate lehtede kasvatamiseks, mis on valgusele lähemal. Üks olulisemaid tagajärgi on ka aroomi kadumine – ebapiisava valguse tingimustes ei tooda taim piisavalt eeterlikke õlisid, mis annavad talle iseloomuliku lõhna.
Valgusepuuduse lahendamiseks on mitu võimalust. Kõige lihtsam on leida taimele valgusküllasem asukoht. Kui see ei ole võimalik, tuleks kaaluda lisavalgustuse kasutamist spetsiaalsete taimelampide abil. Tänapäeval on saadaval lai valik erinevaid taimelampe, sealhulgas LED-lambid, mis on energiasäästlikud ja pakuvad taimedele kasvuks vajalikku valgusspektrit. Taimelampi tuleks hoida taimest umbes 30-60 cm kaugusel ja põletada 12-16 tundi päevas, eriti sügis- ja talvekuudel.
Teine oluline aspekt valgusepuudusega toimetulekul on taime hooldamise kohandamine. Vähese valgusega tingimustes aeglustub taime ainevahetus, mis tähendab, ainevahetus, mis tähendab, et ta vajab vähem vett ja toitaineid. Seetõttu tuleb vähese valguse korral vähendada kastmist ja lõpetada väetamine, et vältida juuremädanikku ja taime täiendavat kurnamist. Regulaarne taime pööramine aitab tagada, et kõik küljed saaksid ühtlaselt valgust ja taim ei kasvaks viltu.
Valgusvajadus erinevatel aastaaegadel
Sidrunpelargooni valgusvajadus on tihedalt seotud aastaaegade vaheldumisega. Kevadel, kui päevad pikenevad ja päikese intensiivsus kasvab, ärkab taim talvisest puhkeperioodist ja alustab aktiivset kasvu. Sel perioodil on eriti oluline tagada talle võimalikult palju valgust, et uued võrsed kasvaksid tugevad ja kompaktsed. Kui taim on talvitunud pimedamas kohas, tuleks teda järk-järgult harjutada eredama valgusega, et vältida lehtede põletust. Kevad on ka aeg, mil valguse hulk hakkab olema piisav taime õue viimiseks pärast öökülmade ohu möödumist.
Rohkem artikleid sel teemal
Suvi on periood, mil valgust on kõige rohkem. Õues päikeselisel kasvukohal saab sidrunpelargoon nautida ideaalseid valgustingimusi. Tulemuseks on kiire kasv, lopsakas lehestik ja intensiivne aroom. Nagu mainitud, tuleks vältida vaid kõige karmimat keskpäevast päikest, eriti kui taim on potis, mis võib üle kuumeneda. Toas kasvatades on suvel parimaks kohaks endiselt lõuna-, lääne- või idapoolne aken. Regulaarne kastmine on sel perioodil hädavajalik, kuna suur valguse hulk ja soojus suurendavad vee aurustumist.
Sügisel, kui päevad lühenevad ja päike käib madalamalt, hakkab valguse hulk vähenema. Taim tajub seda muutust ja hakkab valmistuma talviseks puhkeperioodiks. Tema kasv aeglustub. Kui taim on olnud suvi läbi õues, on see aeg tuua ta siseruumidesse enne esimeste öökülmade saabumist. Toas tuleks talle leida võimalikult valge koht, et üleminek oleks sujuvam.
Talv on valguse seisukohast kõige kriitilisem periood. Lühikesed ja sageli pilvised päevad tähendavad, et loomulikku valgust on minimaalselt. Just sel ajal on valgusepuudusest tingitud probleemid kõige tõenäolisemad. Ideaalis peaks taim talvituma jahedas ja valges ruumis. Kui sellist kohta pole, on taimelampide kasutamine parim viis taime tervena hoidmiseks. Ilma lisavalguseta soojas toas talvituv taim venib suure tõenäosusega välja ja nõrgeneb.
Kunstlik valgustus ehk taimelambid
Kui loomulikust valgusest jääb väheks, on kunstlik valgustus suurepärane lahendus sidrunpelargooni ja teiste toataimede tervena hoidmiseks. Taimelambid võimaldavad kasvatada taimi ka akendeta ruumides või pakkuda lisavalgust pimedal talveperioodil. Oluline on valida õige tüüpi lamp, mis pakub taimedele vajalikku valgusspektrit. Taimed kasutavad fotosünteesiks peamiselt sinist ja punast valgust. Sinine valgus soodustab lehtede ja varte kasvu, punane aga õitsemist ja viljumist.
Turul on saadaval mitut tüüpi taimelampe. Fluorestsentslambid (sealhulgas kompaktsed luminofoorlambid) on olnud pikka aega populaarne ja taskukohane valik. Nad eraldavad vähe soojust ja sobivad hästi taimedele lähedale paigutamiseks. Tänapäeval on aga kõige populaarsemaks ja efektiivsemaks valikuks kujunenud LED-taimelambid. Need on äärmiselt energiasäästlikud, pika elueaga ja neid on võimalik toota nii, et nad kiirgaksid täpselt taimedele vajalikus sinise ja punase valguse spektris. Paljudel LED-lampidel on täisspekter, mis jäljendab loomulikku päikesevalgust ja on inimsilmale meeldivam.
Lambi paigaldamisel on oluline jälgida õiget kaugust taimest. Kui lamp on liiga kaugel, ei saa taim piisavalt valgust. Kui see on liiga lähedal, võib eralduv soojus (kuigi LED-lampidel on see minimaalne) lehti kahjustada. Üldjuhul on sobiv kaugus 30-60 cm, kuid täpne kaugus sõltub lambi võimsusest ja tüübist. Valgustuse kestus peaks jäljendama loomulikku päeva pikkust. Aktiivsel kasvuperioodil vajab taim 14-16 tundi valgust päevas, talvisel puhkeperioodil piisab 10-12 tunnist. Oluline on tagada taimele ka pimeduse periood, sest see on vajalik hingamisprotsessideks.
Taimelampide kasutamine annab aednikule täieliku kontrolli oma taime valgusrežiimi üle. See võimaldab kasvatada terveid ja kompaktseid sidrunpelargoone aastaringselt, sõltumata akende asukohast või aastaajast. See on investeering, mis tasub end ära, tagades, et su aromaatne lemmik püsib elujõuline ja kaunis ka kõige pimedamal ajal.
