Kolmetise pontsiruse lõikamine on oluline hooldusvõte, mis aitab kujundada taime võra, parandada tema tervist ja soodustada rikkalikumat õitsemist ning viljakandvust. Kuigi see vastupidav taim ei vaja nii intensiivset ja spetsiifilist lõikamist kui paljud teised viljapuud, aitab läbimõeldud ja regulaarne tagasilõikus hoida põõsa või puu õhulisena, eemaldada kahjustatud osad ning suunata taime energia just sinna, kus seda kõige rohkem vaja on. Lõikamine võib tunduda hirmutav, eriti arvestades taime teravaid astlaid, kuid õigete tehnikate ja ajastuse tundmine muudab selle protsessi lihtsaks ja tulemuslikuks. Korralikult hooldatud ja lõigatud taim on mitte ainult produktiivsem, vaid ka oluliselt dekoratiivsem ja tervem.
Lõikamise peamine eesmärk on eemaldada kõik surnud, haiged või vigastatud oksad. See niinimetatud sanitaarlõikus on kõige olulisem lõikuse tüüp, mida tuleks teha regulaarselt igal aastal. Surnud puit ei kanna vilja ja võib olla kasvulavaks haigustekitajatele ja kahjuritele. Selle eemaldamine parandab õhuringlust võra sees, vähendades seeläbi seenhaiguste riski ja võimaldades valgusel paremini jõuda sisemiste oksteni.
Teine oluline eesmärk on taime kuju kujundamine. Eriti noore taime puhul aitab kujunduslõikus luua tugeva ja tasakaalus võrastruktuuri. Vanemate taimede puhul aitab lõikamine säilitada soovitud suurust ja kuju, vältides taime liiga suureks või laialivalguvaks kasvamist. Samuti eemaldatakse risti-rästi kasvavad, üksteist hõõruvad või liiga tihedalt paiknevad oksad, mis konkureerivad valguse ja toitainete pärast.
Kolmandaks võib lõikamine stimuleerida uut kasvu ja parandada viljakandvust. Kuigi kolmetine pontsirus kannab vilja eelmise aasta võrsetel, aitab vanade, vähem produktiivsete okste eemaldamine suunata taime energia uute ja elujõuliste viljaokste kasvatamisse. Mõõdukas harvenduslõikus tagab, et allesjäänud viljad saavad piisavalt päikesevalgust ja toitaineid, et kasvada suureks ja kvaliteetseks. Oluline on siiski meeles pidada, et liiga tugev lõikamine võib saaki hoopis vähendada.
Parim aeg lõikamiseks
Kõige sobivam aeg kolmetise pontsiruse peamiseks lõikuseks on hilistalv või varakevad, tavaliselt veebruarist märtsini, kui taim on veel puhkeseisundis, kuid suuremad külmad on juba möödas. Puhkeperioodil lõikamine on taimele vähem stressirohke, kuna ainevahetus on aeglane ja mahlade liikumine minimaalne. Lisaks on raagus taimel võra struktuuri palju lihtsam hinnata, mis teeb õigete lõigete tegemise kergemaks.
Rohkem artikleid sel teemal
Sanitaarlõikust, mille käigus eemaldatakse surnud või murdunud oksad, võib tegelikult teha igal ajal aastas, kui neid märgatakse. Mida varem kahjustatud oks eemaldada, seda parem, et vältida haiguste levikut. Siiski on suuremate ja struktuursete lõigete tegemiseks parim aeg just puhkeperiood. Kevadine lõikus enne pungade puhkemist soodustab ka haavade kiiret paranemist, kui taim alustab aktiivset kasvu.
Suvel, aktiivse kasvuperioodi jooksul, tuleks vältida tugevat lõikamist, kuna see võib taime nõrgestada ja eemaldada juba moodustunud õie- ja viljaalgmed. Siiski võib suve keskel teha kerget hoolduslõikust, et eemaldada nn vesivõsud (pikad, sirged ja kiired kasvud) või korrigeerida taime kuju, lõigates tagasi mõne üksiku liiga pikaks kasvanud oksa. Suvine lõikamine peaks olema minimaalne ja keskenduma vaid kõige vajalikumatele korrektsioonidele.
Sügisel ei ole lõikamine soovitatav. Hilissügisel tehtud lõiked ei pruugi enne talve tulekut korralikult paraneda, mis muudab taime vastuvõtlikuks külmakahjustustele ja haigustele. Lisaks võib sügisene lõikamine stimuleerida uut kasvu, mis ei jõua enne külmade saabumist puituda ja hukkub talvel kindlasti. Seega on kõige kindlam jätta kõik suuremad lõikustööd hilistalveks.
Vajalikud tööriistad ja tehnikad
Kvaliteetsed ja teravad tööriistad on puhta ja korrektse lõikuse aluseks. Nürid tööriistad rebivad ja muljuvad oksi, tekitades sakilisi haavu, mis paranevad aeglaselt ja on vastuvõtlikud nakkustele. Kolmetise pontsiruse lõikamiseks läheb vaja kolme peamist tööriista: oksakäärid väiksemate, kuni 1,5 cm läbimõõduga okste jaoks; oksatangid (kahe käega) paksemate, kuni 4 cm läbimõõduga okste jaoks; ning oksasaag kõige jämedamate okste jaoks.
Rohkem artikleid sel teemal
Enne kasutamist ja taimelt taimele liikudes on äärmiselt oluline oma tööriistu desinfitseerida. See aitab vältida haiguste, näiteks seen- ja bakteriaalsete nakkuste levikut. Desinfitseerimiseks võib kasutada piiritust, majapidamisvalgendaja 10%-list lahust või spetsiaalseid aianduses kasutatavaid desinfitseerimisvahendeid. Pärast desinfitseerimist ja enne hoiule panekut tuleks tööriistad alati puhastada ja kuivatada.
Lõike tegemisel on oluline selle asukoht ja nurk. Oksa eemaldades tee lõige alati tüve või peamise oksa lähedalt, nn oksakrae juurest, kuid ära vigasta oksakraed ennast. Oksakrae on kergelt paisunud ala oksa ja tüve ühinemiskohas, mis sisaldab spetsiaalseid rakke, mis aitavad haaval kiiresti kinni kasvada. Oksa lühendades tee lõige umbes 0,5 cm kaugusel väljapoole suunatud pungast ja kerge kalde all, nii et vesi voolaks lõikepinnalt eemale.
Suuremate ja raskemate okste eemaldamisel kasuta kolme lõike tehnikat, et vältida koore rebenemist. Esmalt sae oksa altpoolt umbes kolmandiku ulatuses läbi, umbes 20-30 cm kaugusel tüvest. Seejärel sae oks ülevaltpoolt täielikult läbi, veidi kaugemal esimesest lõikest. Nüüd, kui oksa raskus on eemaldatud, saad teha viimase, puhta lõike oksakrae juurest, eemaldades allesjäänud tüüka.
Noore taime kujunduslõikus
Esimesed paar aastat pärast istutamist on olulised taimele tugeva ja hästi harunenud võra kujundamiseks. Sageli müüakse noori taimi ühe peavarrena. Esimesel aastal pärast istutamist võib lasta taimel vabalt kasvada, et ta saaks juurduda. Järgmisel kevadel vali välja 3-5 tugevat ja hästi paigutatud külgoksa, mis moodustavad tulevase võra põhistruktuuri, ja eemalda ülejäänud. Valitud oksad peaksid olema ühtlaselt jaotunud ümber peaharu eri suundades ja kõrgustel.
Järgnevatel aastatel keskendu nende peamiste harude arendamisele. Lühenda neid igal kevadel umbes kolmandiku võrra, et soodustada külgmiste okste teket ja luua tihedam võra. Eemalda kõik oksad, mis kasvavad võra sissepoole, risti teistega või liiga terava nurga all peaharu suhtes. Samuti eemalda kõik võrsed, mis kasvavad tüve alumisest osast või juurekaelalt (juurevõsud).
Eesmärk on luua avatud, kausikujuline võra, mis laseb valgusel ja õhul vabalt ringelda. See tagab, et ka sisemised oksad saavad piisavalt valgust viljade tootmiseks ja vähendab haiguste riski. Kujunduslõikuse perioodil on oluline olla järjepidev, kuid vältida liiga drastilist lõikamist korraga. Parem on eemaldada igal aastal natuke kui jätta taim mitmeks aastaks hooletusse ja teha siis üks suur noorenduslõikus.
Kui soovid kasvatada kolmetist pontsirust puu, mitte põõsana, vali välja üks tugev peaharu ja eemalda alumised külgoksad järk-järgult paari aasta jooksul kuni soovitud kõrguseni. See loob selge tüve ja kõrgemal asuva võra. Kui eesmärk on aga tihe ja läbimatu hekk, tuleks taimi regulaarselt pügada, et soodustada tihedat harunemist nii külgedelt kui ka pealt.
Täiskasvanud taime hooldus- ja noorenduslõikus
Kui taim on saavutanud soovitud kuju ja suuruse, muutub lõikamine peamiselt hoolduslõikuseks. Igal aastal hilistalvel tee põhjalik sanitaarlõikus, eemaldades kõik surnud, haiged ja murdunud oksad. Seejärel harvenda võra, eemaldades mõned vanemad, vähem produktiivsed oksad, et teha ruumi uutele ja elujõulistele viljaokstele. Eemalda ka üksteist segavad ja sissepoole kasvavad oksad.
Hoolduslõikuse eesmärk on säilitada taime tervis ja produktiivsus, hoides võra õhulisena ja valgusküllasena. Üldreeglina ei tohiks korraga eemaldada rohkem kui veerand kuni kolmandik taime võrast. Mõõdukas, kuid regulaarne lõikus on taimele palju kasulikum kui harv ja drastiline tagasilõikus. Jälgi alati taime loomulikku kasvukuju ja püüa seda lõikusega säilitada ja rõhutada.
Aastatega võib vana ja hooletusse jäetud taim muutuda liiga tihedaks, risuseks ja väheproduktiivseks. Sellisel juhul võib olla vajalik teha noorenduslõikus. See on drastilisem lõikus, mida tuleks jaotada kahe või kolme aasta peale, et vältida taimele liigse stressi tekitamist. Esimesel aastal eemalda umbes kolmandik vanadest peamistest okstest, lõigates need tagasi peaharu või isegi maapinna lähedalt.
Järgmisel aastal eemalda järgmine kolmandik vanadest okstest ja kolmandal aastal viimased. See protsess stimuleerib taime kasvatama uusi, noori ja produktiivseid võrseid juurekaelalt või vanade okste aluselt. Pärast noorenduslõikust on oluline alustada uuesti noore taime kujunduslõikusega, et suunata uut kasvu ja luua uus, terve ja hästi struktureeritud võra. Noorenduslõikus on viimane abinõu ja seda saab vältida regulaarse hoolduslõikusega.
