Cantabria kurereha on oma olemuselt vähenõudlik taim, mis ei vaja rikkalikuks kasvuks ja õitsemiseks intensiivset väetamist. Ta on kohanenud kasvama pigem toitainevaesemas pinnases ja liigne väetamine, eriti lämmastikurikka väetisega, võib talle isegi kahju teha. Liiga rammusas mullas kasvatab taim lopsaka ja vohava lehestiku, kuid teeb seda õitsemise arvelt, mis jääb tagasihoidlikuks või võib sootuks ära jääda. Seetõttu on oluline leida tasakaal ja pakkuda taimele toitaineid mõõdukalt, lähtudes eelkõige mulla viljakusest ja taime enda seisukorrast. Tavaliselt piisab, kui istutuseelselt parandada mulda orgaanilise ainega ning edaspidi anda taimele kord aastas kerge turgutus komposti või mõne muu aeglaselt vabaneva väetisega.
Parim viis tagada cantabria kurerehale vajalikud toitained on luua talle hea ja elurikas kasvupinnas. Enne istutamist on soovitatav segada aiamulda hästi lagunenud komposti, kõdusõnnikut või lehemulda. Need orgaanilised materjalid ei paku taimele mitte ainult aeglaselt vabanevaid toitaineid, vaid parandavad oluliselt ka mulla struktuuri, veehoidmisvõimet ja õhustatust. Heas, huumusrikkas mullas kasvav kurereha vajab edaspidi väga vähe lisaväetamist ja on tervem ning vastupidavam haigustele ja kahjuritele. See on pikaajaline investeering taime heaolusse.
Kui taim on juba aias kasvamas, on parim aeg väetamiseks varakevadel, kui algab aktiivne kasvuperiood. Sel ajal võib taime ümber laotada õhukese kihi komposti ja selle õrnalt pinnasesse kobestada. See annab taimele piisavalt energiat, et kasvatada uus lopsakas lehestik ja valmistuda rikkalikuks õitsemiseks. Sellisest kevadisest turgutusest piisab tavaliselt terveks hooajaks. Vältida tuleks värske sõnniku kasutamist, kuna see on liiga kange ja võib taime juuri kahjustada.
Mineraalväetiste kasutamisel tuleks olla ettevaatlik ja eelistada tasakaalustatud, aeglaselt lahustuvaid kompleksväetisi, mis on mõeldud püsikutele või õitsvatele taimedele. Oluline on jälgida, et väetise lämmastikusisaldus (N) ei oleks liiga kõrge võrreldes fosfori (P) ja kaaliumi (K) sisaldusega. Fosfor soodustab juurte arengut ja õitsemist, kaalium aga tugevdab taime vastupanuvõimet haigustele ja parandab talvekindlust. Väetist tuleks kasutada vastavalt pakendil olevale juhendile, pigem vähem kui rohkem, et vältida üleväetamist.
Orgaaniliste väetiste eelised
Orgaaniliste väetiste, nagu kompost, kõdusõnnik ja biohuumus, kasutamisel on cantabria kurereha kasvatamisel mitmeid eeliseid võrreldes sünteetiliste mineraalväetistega. Orgaanilised väetised vabastavad toitaineid aeglaselt ja järk-järgult, vastavalt mulla mikroorganismide tegevusele. See tagab taimele pideva ja tasakaalustatud toitainetega varustatuse, välistades üleväetamisest tuleneva šoki ja toitainete kiire väljauhtumise pinnasest. Taim saab toitaineid kätte just siis, kui ta neid vajab.
Rohkem artikleid sel teemal
Lisaks toitainetega varustamisele parandavad orgaanilised ained oluliselt ka mulla füüsikalisi omadusi. Need suurendavad mulla huumusesisaldust, mis omakorda parandab mulla struktuuri, muutes rasked savimullad kobedamaks ja kergemini haritavaks ning liivmullad paremini niiskust hoidvaks. Hea struktuuriga muld tagab juurtele piisava õhu ja vee kättesaadavuse, mis on taime tervise jaoks kriitilise tähtsusega. See loob soodsa keskkonna, kus taim saab arendada tugeva ja terve juurestiku.
Orgaaniline aine on ka toiduks mulla kasulikele mikroorganismidele ja vihmaussidele. Elurikas muld on tervem muld, kus toimub aktiivne aineringe ja haigustekitajatel on vähem võimalusi levida. Mikroorganismid aitavad muuta orgaanilises aines sisalduvad toitained taimele omastatavasse vormi ja parandavad üldist mulla tervist. Seega ei toida orgaanilise väetisega väetamine mitte ainult taime, vaid kogu mulla ökosüsteemi.
Orgaaniliste väetiste kasutamine on ka keskkonnasõbralikum valik. Need on valmistatud looduslikest materjalidest ja nende tootmine on vähem energiamahukas kui sünteetiliste väetiste puhul. Lisaks vähendavad need toitainete leostumise ohtu põhjavette, kuna toitained on seotud orgaanilise ainega ja vabanevad aeglaselt. Aias tekkivaid orgaanilisi jäätmeid kompostides saab ise väärtuslikku väetist toota, sulgedes seeläbi aineringe oma aias.
Mineraalväetiste kasutamine ja ohud
Kuigi orgaanilised väetised on eelistatud, võib teatud olukordades olla vajalik ka mineraalväetiste kasutamine, näiteks väga toitainevaesel pinnasel või konteinerites kasvatamisel, kust toitained kiiremini välja uhutakse. Mineraalväetiste valikul tuleks eelistada kompleksväetisi, mis sisaldavad lisaks peamistele makroelementidele (lämmastik, fosfor, kaalium) ka olulisi mikroelemente, nagu magneesium, raud, väävel ja boor. Nende puudus võib samuti põhjustada taimede kasvuprobleeme.
Rohkem artikleid sel teemal
Väetise valikul tuleks jälgida NPK (lämmastik-fosfor-kaalium) suhet. Cantabria kurereha jaoks sobib väetis, millel on madalam lämmastiku (N) ja kõrgem fosfori (P) ning kaaliumi (K) sisaldus. Näiteks väetis suhtega 5-10-10 on parem valik kui 20-5-5. Kõrge lämmastikusisaldus soodustab küll lehtede kasvu, kuid teeb seda õite ja juurte arengu arvelt ning muudab taimekoed pehmeks ja vastuvõtlikuks haigustele ja kahjuritele.
Mineraalväetisi tuleb kasutada täpselt vastavalt pakendil antud juhistele. Üleväetamine on üks levinumaid vigu, mis võib põhjustada juurte “põlemist”, taime kasvu pidurdumist ja isegi hukkumist. Parem on eksida ettevaatlikkuse suunas ja kasutada pigem soovitatust väiksemat kogust. Väetis tuleks laotada ühtlaselt taime ümber niiskele mullale, vältides graanulite sattumist otse lehtedele või juurekaelale. Pärast väetamist on soovitatav taime kasta, et väetis hakkaks lahustuma ja jõuaks juurteni.
Pikaajaline ja liigne mineraalväetiste kasutamine võib avaldada negatiivset mõju ka mulla tervisele. See võib kahjustada mulla mikrofloorat ja -faunat, vähendada mulla orgaanilise aine sisaldust ja muuta mulla struktuuri halvemaks. Seetõttu on jätkusuutliku aianduse seisukohast oluline eelistada orgaanilisi meetodeid ja kasutada mineraalväetisi vaid vajaduspõhiselt ja läbimõeldult, mitte harjumusest.
Toitainepuuduse tunnused
Kuigi cantabria kurereha on vähenõudlik, võib väga vaesel pinnasel või pikaajaliselt samal kohal kasvades tekkida toitainepuudus. Selle äratundmine aitab õigeaegselt sekkuda ja taime turgutada. Üks levinumaid märke on lehtede värvimuutus. Kahvaturohelised või kollakad lehed (kloroos), eriti vanemad, alumised lehed, viitavad sageli lämmastikupuudusele. Kui kollaseks muutuvad aga nooremad, ülemised lehed, võib tegu olla rauapuudusega, mis on tüüpiline liiga aluselise mulla korral.
Fosforipuudus väljendub tihti lehtede lillakas või pronksjas toonis ja aeglases kasvus. Fosfor on oluline energia ülekandeks taimes ning juurte ja õite arenguks, seega selle puudus mõjutab taime elujõudu tervikuna. Kaaliumipuuduse tunnuseks on sageli lehtede servade kollaseks või pruuniks muutumine ja kuivamine, samal ajal kui lehe keskosa jääb roheliseks. Kaalium on oluline taime veerežiimi reguleerimisel ja vastupanuvõime tagamisel.
Magneesiumipuudus sarnaneb mõneti lämmastikupuudusele, põhjustades vanemate lehtede kollaseks muutumist, kuid tihti jäävad leherood roheliseks, tekitades triibulise või marmorja mustri. Mikroelementide puudus on haruldasem, kuid võib samuti põhjustada erinevaid kasvuprobleeme. Toitainepuuduse kahtluse korral on kõige kindlam viis probleemi tuvastamiseks teha mullaanalüüs, mis annab täpse ülevaate mulla toitainete sisaldusest ja pH-tasemest.
Enne väetisega sekkumist tuleks siiski veenduda, et probleem pole milleski muus. Sarnaseid sümptomeid võivad põhjustada ka ülekastmine, juurekahjustused, liiga tihe pinnas või ebasobiv mulla pH. Kui oled kindel, et tegemist on toitainepuudusega, on kõige kiirem lahendus kasutada vedelväetist, mida antakse koos kastmisveega. Pikaajaliseks lahenduseks on aga alati mulla parandamine komposti ja muu orgaanilise ainega.
Väetamine konteinerites
Konteinerites ja pottides kasvavate cantabria kurerehade toitainevajadus on suurem kui avamaal kasvavatel taimedel. Piiratud mullamahu ja sagedase kastmise tõttu uhutakse toitained substraadist kiiremini välja. Seetõttu vajavad konteinertaimed regulaarset väetamist kogu aktiivse kasvuperioodi vältel, kevadest kuni hilissuveni. Ilma lisatoitaineteta jääb nende kasv kängu ja õitsemine napiks.
Hea algus on kasutada konteinerites kvaliteetset, toitaineterikast potimulda, millele on lisatud pika toimeajaga väetist. Selline väetis vabastab toitaineid aeglaselt mitme kuu jooksul, pakkudes taimele pidevat varustatust. Lisaks sellele on soovitatav alates kevadest kuni augustini väetada taime iga 2-4 nädala tagant tasakaalustatud vedelväetisega, mis on mõeldud õitsvatele taimedele. Väetiselahus lisatakse kastmisvette vastavalt pakendi juhistele.
Oluline on mitte üle väetada ka konteinertaimi. Enne iga väetamist tuleks veenduda, et muld on niiske. Kuivale mullale väetise andmine võib kahjustada juuri. Kui oled väetamisega hiljaks jäänud ja taim näitab juba puuduse märke, võib esialgu anda poole nõrgema lahuse, et vältida taimele liigset šokki. Sügise saabudes tuleks väetamine lõpetada, et taim saaks valmistuda talviseks puhkeperioodiks.
Alternatiivina vedelväetisele võib kasutada ka väetispulki, mis torgatakse mulda ja vabastavad toitaineid aeglaselt iga kord, kui taime kastetakse. See on mugav lahendus neile, kes ei soovi regulaarselt väetist segada. Sõltumata valitud meetodist on oluline jälgida taime seisukorda ja kohandada väetamist vastavalt tema vajadustele. Terve ja hästi toidetud konteinertaim tänab sind rikkaliku ja pikaajalise õitsemisega.
