Cantabria kurereha on oma vähenõudlikkuse ja kauni välimuse tõttu armastatud püsik igas aias. Selle taime edukas kasvatamine algab õigest istutamisest, mis loob tugeva aluse tema pikaajalisele tervisele ja rikkalikule õitsemisele. Istutamiseks on parim aeg kas kevad, pärast öökülmade möödumist, või varasügis, et taimel jääks piisavalt aega enne talve saabumist juurduda. Õige istutusviis ja -aeg tagavad, et taim kohaneb kiiresti uue kasvukohaga ning hakkab peagi moodustama tihedat ja dekoratiivset pinnakatet, mis surub alla ka umbrohu. Lisaks on cantabria kurereha paljundamine lihtne ja jõukohane igale aednikule, pakkudes suurepärast võimalust oma aias selle kauni taime levitamiseks või sõpradega jagamiseks. Kõige levinumad ja tõhusamad paljundusviisid on puhma jagamine ja pistikutega paljundamine, mis mõlemad annavad häid tulemusi.
Enne istutamise juurde asumist on kriitilise tähtsusega valida taimele sobiv kasvukoht ja valmistada ette pinnas. Cantabria kurereha eelistab päikesepaistelist kuni poolvarjulist kasvukohta. Mida rohkem päikest taim saab, seda rikkalikum on õitsemine, kuid samas vajab ta ka rohkem niiskust. Pinnas peaks olema hea drenaažiga, huumusrikas ja parasniiske. Rasked savimullad tuleks kindlasti segada liiva või kompostiga, et muuta need õhulisemaks ja vältida vee seiskumist juurte ümber, mis on üks peamisi põhjuseid kurerehade ebaõnnestumisel. Pinnase ettevalmistamisel tuleks eemaldada ka kõik mitmeaastaste umbrohtude juured, et vältida hilisemat tülikat rohimist.
Istutusaugu kaevamisel tuleks jälgida, et see oleks umbes kaks korda laiem kui taime juurepall ja piisavalt sügav, et juured mahuksid sirgelt ära. Enne taime auku asetamist on soovitatav juurepalli kergelt lahti harutada, eriti kui see on potis tihedalt kokku kasvanud. See aitab juurtel kiiremini uude pinnasesse kasvada. Taim tuleks istutada samale sügavusele, nagu ta kasvas potis, vältides juurekaela liiga sügavale mulda jätmist. Pärast istutamist tuleks auk mullaga täita, see kergelt kinni vajutada ja taime põhjalikult kasta, et tagada hea kontakt juurte ja mulla vahel.
Istutustihedus sõltub soovitud tulemusest. Kui eesmärk on saada kiiresti tihe pinnakate, võib taimed istutada üksteisele lähemale, umbes 25-30 sentimeetrise vahega. Kui aga soovitakse anda igale taimele piisavalt ruumi individuaalseks arenguks, on sobiv vahekaugus 35-40 sentimeetrit. Pärast istutamist on soovitatav katta mulla pind õhukese multšikihiga, mis aitab säilitada niiskust ja pärssida umbrohtude kasvu. Esimesel kasvuaastal vajab noor taim regulaarset kastmist, et soodustada tugeva juurestiku arengut.
Paljundamine puhma jagamise teel
Puhma jagamine on kõige lihtsam ja levinum viis cantabria kurereha paljundamiseks. See meetod mitte ainult ei anna uusi taimi, vaid aitab ka noorendada vanemaid, liiga suureks kasvanud puhmaid, mis on hakanud keskelt tühjaks jääma. Parim aeg jagamiseks on varakevadel, kui taim alustab aktiivset kasvu, või sügisel pärast õitsemist. Kevadine jagamine annab uutele taimedele terve hooaja juurdumiseks ja kasvamiseks, samas kui sügisesel jagamisel on oluline, et see toimuks piisavalt vara, et taimed jõuaksid enne talve tulekut korralikult juurduda.
Rohkem artikleid sel teemal
Jagamise protsess algab emataime ettevaatliku väljakaevamisega. Selleks on kõige parem kasutada aiaharki või teravat labidat, kaevates taime ümber piisavalt laia ringi, et mitte kahjustada juurestikku. Pärast taime maast kättesaamist tuleks üleliigne muld juurte ümbert õrnalt maha raputada, et paljastada juurestiku struktuur. Seejärel saab puhma jagada terava noa, labida või isegi käte abil väiksemateks osadeks. Oluline on veenduda, et igale uuele taimeosale jääb piisavalt terveid juuri ja vähemalt üks või mitu tugevat kasvupunga.
Pärast jagamist tuleks eemaldada kõik kahjustatud või kuivanud lehed ja juured. See aitab taimel suunata oma energia uute juurte ja lehtede kasvatamisse. Värskelt jagatud taimed on soovitatav istutada võimalikult kiiresti uude kasvukohta või ajutiselt potti, et vältida juurte kuivamist. Uus istutuskoht tuleks eelnevalt ette valmistada, kobestades mulla ja lisades vajadusel komposti. Istutamisel kehtivad samad reeglid mis tavalise istutamise puhul – taim istutatakse samale sügavusele ja pärast istutamist kastetakse põhjalikult.
Äsja jagatud ja istutatud taimed vajavad esimestel nädalatel erilist hoolt. Regulaarne kastmine on hädavajalik, et aidata neil stressist üle saada ja soodustada uute juurte arengut. Vältida tuleks siiski ülekastmist, mis võib põhjustada juuremädanikku. Esialgu võivad taimed tunduda veidi närbunud, kuid tavaliselt taastuvad nad paari nädala jooksul. Puhma jagamine on tõhus viis säilitada sordiomadusi, kuna uued taimed on geneetiliselt identsed emataimega.
Paljundamine pistikutega
Teine tõhus meetod cantabria kurereha paljundamiseks on pistikutega, eriti basaalpistikutega. See meetod sobib hästi kevadel, kui taimelt ilmuvad uued, noored võrsed otse juurekaelalt. Basaalpistikud on tugevad ja juurduvad tavaliselt kiiresti. Pistiku võtmiseks tuleks valida terve ja tugev võrse, mis on umbes 5-10 sentimeetrit pikk. Pistik tuleks emataime küljest lahti murda või terava noaga lõigata võimalikult lähedalt risoomile, haarates kaasa ka väikese “kannaosa” ehk tükikese vanemast koest, mis soodustab juurdumist.
Rohkem artikleid sel teemal
Pärast pistiku võtmist tuleks eemaldada selle alumised lehed, jättes alles vaid paar ülemist lehte, et vähendada veekadu aurustumise teel. Pistiku alumise otsa võib kasta juurdumist soodustavasse pulbrisse või geeli, kuigi cantabria kurereha juurdub sageli edukalt ka ilma selleta. Ettevalmistatud pistikud tuleks torgata niiskesse, hästi dreenivasse substraati, näiteks liiva ja turba segusse. Pistikupotid või -kastid tuleks katta kilekoti või plastikust kattega, et luua kõrge õhuniiskusega minikasvuhoone efekt, mis on juurdumiseks hädavajalik.
Juurdumise ajal on oluline hoida substraat ühtlaselt niiske, kuid mitte läbimärg. Potte tuleks hoida soojas ja valgusküllases kohas, kuid vältida otsest päikesevalgust, mis võib noori taimi kahjustada. Aeg-ajalt tuleks katet eemaldada, et tagada õhuringlus ja vältida hallituse teket. Juurdumine võtab tavaliselt aega mõnest nädalast kuni kuuni. Kui pistikud on hakanud uusi lehti kasvatama ja pakuvad kergele tõmbele vastupanu, on see märk edukast juurdumisest.
Kui noored taimed on piisavalt tugevad ja neil on hästi arenenud juurestik, võib need istutada individuaalsetesse pottidesse, et nad saaksid edasi kasvada. Enne avamaale istutamist on oluline taimi järk-järgult karastada ehk harjutada välistingimustega. Selleks tuleks neid mõne nädala jooksul päevasel ajal õue viia, pikendades iga päevaga õues veedetud aega. Pärast karastamist võib noored kurerehad istutada püsivasse kasvukohta aias, järgides samu istutuspõhimõtteid nagu täiskasvanud taimede puhul.
Seemnetega paljundamine
Kuigi cantabria kurereha on hübriid ja seetõttu ei pruugi seemnetest kasvanud taimed olla emataimega identsed, on see siiski võimalik paljundusmeetod, eriti entusiastlikele aednikele, kes naudivad katsetamist. Seemneid võib koguda pärast õitsemist, kui seemnekuprad on kuivanud ja hakanud pruuniks muutuma. Oluline on seemned koguda enne, kui taim need ise laiali paiskab, mis on kurerehadele omane paljunemisviis. Kogutud seemned tuleks puhastada ja kuivatada ning säilitada jahedas ja kuivas kohas kuni külvini.
Seemned võib külvata sügisel otse avamaale külvikasti või kevadel siseruumidesse ettekasvatamiseks. Sügisesel külvil läbivad seemned loomuliku külmperioodi, mis on vajalik idanemise stimuleerimiseks. Kevadisel siseruumides külvamisel tuleb seda protsessi jäljendada kunstlikult, tehes seemnetele külmstratifitseerimise. Selleks hoitakse niiskesse liiva või turbasse segatud seemneid mõned nädalad külmkapis. Pärast stratifitseerimist külvatakse seemned külvimulda, kaetakse õhukese mullakihiga ja hoitakse niiskena.
Idanemine võib olla ebaühtlane ja võtta aega mitmest nädalast kuni mitme kuuni. Tõusmed on alguses väikesed ja õrnad ning vajavad hoolikat jälgimist. Kui seemikud on piisavalt suured, et neid käsitseda, tuleks nad pikeerida ehk istutada ümber eraldi väikestesse pottidesse, et anda neile rohkem kasvuruumi. Noori taimi tuleks kasvatada edasi valgusküllases ja soojas kohas, kastes neid regulaarselt, kuid vältides mulla läbivettimist.
Enne avamaale istutamist tuleb noori, seemnetest kasvatatud taimi samuti karastada, harjutades neid järk-järgult välistingimustega. Püsivale kasvukohale võib nad istutada siis, kui öökülmaoht on möödas ja taimed on piisavalt tugevad. Tuleb arvestada, et seemnetest kasvatatud cantabria kurerehad ei pruugi õitseda esimesel kasvuaastal. Samuti võib nende välimus – õite värv, taime kõrgus ja lehtede kuju – erineda algsest sordist, pakkudes aednikule potentsiaalseid üllatusi.
Istutusjärgne hooldus
Pärast cantabria kurereha edukat istutamist või paljundamist on oluline tagada taimedele õige järelhooldus, et soodustada nende kiiret kohanemist ja jõulist kasvu. Esimestel nädalatel ja kuudel pärast istutamist on kõige kriitilisem tegur piisav ja regulaarne kastmine. Muld tuleks hoida ühtlaselt niiske, kuid mitte läbimärja, et vältida juurte lämbumist ja mädanike teket. Eriti oluline on kastmine kuivade ja kuumade ilmadega. Taimede juurdumise märgiks on uute lehtede ja võrsete ilmumine.
Noored taimed on ka vastuvõtlikumad umbrohu konkurentsile. Seetõttu tuleks istutusala hoida puhtana, eemaldades regulaarselt kõik tärkavad umbrohud. Rohimine aitab tagada, et kurerehad saavad kätte kogu vajaliku vee, toitained ja valguse. Multšikihi kasutamine taimeümbruses on väga tõhus viis nii niiskuse säilitamiseks kui ka umbrohu kasvu pärssimiseks. Sobivaks multšimaterjaliks on näiteks koorepuru, kompost või peenemad haked.
Esimesel kasvuaastal ei vaja noored cantabria kurerehad tavaliselt täiendavat väetamist, eriti kui istutusmuld oli eelnevalt rikastatud komposti või muu orgaanilise ainega. Liigne väetamine võib isegi kahjulik olla, soodustades nõrkade ja väljaveninud võrsete kasvu. Piisab, kui tagada taimele head kasvutingimused ja lasta tal rahulikult oma juurestikku arendada. Tugev juurestik on aluseks taime edasisele heale tervisele ja vastupidavusele.
Samuti tuleks noori taimi jälgida võimalike haiguste ja kahjurite suhtes. Kuigi cantabria kurereha on üldiselt väga vastupidav, võivad stressis või nõrgad taimed olla vastuvõtlikumad probleemidele. Varajane märkamine ja sekkumine aitab vältida suuremate kahjustuste teket. Üldiselt on aga istutusjärgne hooldus lihtne ja kui taim on kord juba korralikult juurdunud, muutub ta peaaegu hooldusvabaks, pakkudes aias ilu paljudeks aastateks.
