Portulakroos, tuntud ka kui nõeljas portulak, on tänu oma erksatele õitele ja vähenõudlikule iseloomule paljude aednike lemmik. Selleks, et taim pakuks silmailu kogu suve vältel, on oluline tagada talle sobivad kasvutingimused ja järjepidev, kuid mitte liialdatud hooldus. See artikkel annab põhjaliku ülevaate portulakroosi hooldamise põhitõdedest, alates õigest asukohavalikust kuni taime üldise heaoluni. Portulakroosi kasvatamine on jõukohane ka algajale aednikule, kui pead silmas mõningaid olulisi nüansse, mis aitavad taimel tervena püsida ja rikkalikult õitseda. Nõuetekohane hooldus tagab, et sinu portulakroosid muutuvad aia, rõdu või terrassi tõeliseks ehteks.
Sobiva kasvukoha valimine
Portulakroosi tervise ja õitsemise aluseks on õige kasvukoha valik, mis arvestab taime päritolu ja looduslikke eelistusi. See taim pärineb Lõuna-Ameerika päikeselistest ja kuivadest piirkondadest, mistõttu armastab ta soojust ja valgust. Kõige olulisem on leida aias või rõdul koht, kuhu paistab otsene päikesevalgus vähemalt kuus kuni kaheksa tundi päevas. Täisvarjus või isegi poolvarjus venib taim välja, muutub nõrgaks ja õitseb kas väga vähe või üldse mitte.
Mulla valikul on portulakroos küllaltki leplik, kuid eelistab kerget, liivast ja väga hea drenaažiga pinnast. Raske ja savine muld, mis hoiab liigselt niiskust, on selle taime suurim vaenlane, kuna soodustab juuremädaniku teket. Enne istutamist veendu, et istutusala või -nõu põhi on varustatud piisava hulga drenaažiaukudega. Kui sinu aiamuld on raske, paranda selle struktuuri, segades hulka jämedat liiva, perliiti või peenikest kruusa, et tagada liigse vee kiire äravool.
Asukoha valikul tuleks arvestada ka kaitstust tugevate tuulte ja pideva vihma eest, eriti kui kasvatad taime potis või rõdukastis. Kuigi portulakroos on vastupidav taim, võivad tugevad tuuleiilid murda selle hapraid varsi ja pidev niiskus kahjustada õrnu õisi. Ideaalne on päikeseline, soe ja tuulevaikne nurgake, näiteks lõunapoolne seinaäär või terrass, kus taim saab nautida maksimaalset päikesevalgust ja soojust.
Temperatuuri osas on portulakroos väga soojalembene ja ei talu külma. Taim hakkab aktiivselt kasvama alles siis, kui nii õhu- kui ka mullatemperatuur on püsivalt soe. Öökülmad on taimele hukatuslikud, seega tuleks istutamisega oodata, kuni öökülmaoht on täielikult möödas. Stabiilne soe keskkond on rikkaliku ja pikaajalise õitsemise tagatiseks, mistõttu on oluline vältida asukohti, kus võib esineda suuri temperatuurikõikumisi või külma õhu liikumist.
Rohkem artikleid sel teemal
Kastmine ja niiskusrežiim
Portulakroosi kastmisel kehtib kuldreegel: vähem on rohkem. Tänu oma sukulentsetele lehtedele ja vartele suudab taim säilitada vett pikema perioodi vältel, mis teeb temast põuakindla taime. Liigne kastmine on üks levinumaid vigu, mis viib kiiresti juurestiku kahjustuste ja taime hukkumiseni. Enne järgmist kastmiskorda lase mullal alati täielikult läbi kuivada. Seda saad kontrollida, pistes sõrme paari sentimeetri sügavusele mulda – kui see tundub kuiv, on aeg kasta.
Kastmise sagedus sõltub suuresti ilmastikutingimustest, kasvukohast ja anuma suurusest. Kuumadel ja päikesepaistelistel suvepäevadel vajab taim kastmist sagedamini, võib-olla iga mõne päeva tagant, eriti kui kasvab väikeses potis, mis kuivab kiiresti läbi. Pilves ja jahedama ilmaga võib kastmisvajadus tekkida aga vaid kord nädalas või isegi harvem. Oluline on jälgida taime seisundit ja mulla niiskust, mitte lähtuda rangest graafikust.
Kasta taime alati hommikuti, et lehestik jõuaks päeva jooksul ära kuivada, vältides seeläbi seenhaiguste levikut. Vesi suuna otse mullapinnale, vältides lehtede ja õite märjaks tegemist. See aitab samuti ennetada haigusi ja päikesepõletust, mis võib tekkida, kui veepiisad jäävad lehtedele ja toimivad päikese käes nagu väikesed läätsed. Kasuta kastmiseks toasooja vett, et vältida taime juurtele šoki tekitamist.
Taime niiskusvajaduse hindamisel jälgi ka tema välimust. Kuigi portulakroos talub põuda hästi, annab pikaajaline veepuudus endast märku närtsinud või krimpsus lehtedega. See on märk, et taim vajab kohe vett. Samas, kui lehed muutuvad kollaseks, pehmeks ja vesiseks, on see selge märk ülekastmisest. Sellisel juhul tuleb kastmist koheselt vähendada ja tagada, et muld saaks korralikult läbi kuivada.
Rohkem artikleid sel teemal
Väetamine ja toitained
Portulakroos on vähenõudlik taim ka toitainete osas ega vaja rikkalikku väetamist. Ta on kohastunud kasvama toitainevaesel pinnasel, mistõttu võib liigne väetamine talle isegi kahju teha. Üleväetamine, eriti lämmastikurikaste väetistega, soodustab lopsaka lehemassi kasvu, kuid pärsib õitsemist. Tulemuseks on küll roheline ja tihe taim, kuid ilma kaunite ja oodatud õiteta.
Kui soovid siiski taime kasvu veidi turgutada ja tagada rikkalikum õitsemine, võid kasutada tasakaalustatud, lahjendatud vedelväetist. Vali väetis, mille fosfori- (P) ja kaaliumisisaldus (K) on lämmastikusisaldusest (N) kõrgem, kuna just need elemendid toetavad õite moodustumist ja arengut. Väeta taime aktiivse kasvu perioodil, suvekuudel, umbes kord kuus. Kasuta alati poole vähem kontsentreeritud lahust, kui pakendil on soovitatud, et vältida juurte põletamist.
Alternatiivina vedelväetisele võid istutamise ajal segada mulda pika toimeajaga graanulväetist. See vabastab toitaineid aeglaselt ja ühtlaselt kogu hooaja vältel, mis vähendab üleväetamise ohtu. Sellisel juhul ei ole hooaja vältel tavaliselt täiendavat väetamist vaja. See on mugav lahendus neile, kes eelistavad vähem sekkuda taime ellu ja lasevad sel loomulikumalt areneda.
Orgaaniliste meetodite eelistajad võivad mulda rikastada kompostiga, kuid seda tuleks teha mõõdukalt. Lisa istutussegule väike kogus hästi laagerdunud komposti, et tagada taimedele vajalikud mikroelemendid. Väldi värske sõnniku või liiga rammusa komposti kasutamist, kuna see võib olla taime jaoks liiga intensiivne. Pea meeles, et portulakroosi puhul on toitainete puudus alati parem kui nende üleküllus.
Õitsemise soodustamine
Portulakroosi peamine väärtus peitub tema rikkalikus ja pikaajalises õitsemises. Et taim pakuks maksimaalset õiteilu, on lisaks õigele asukohale, kastmisele ja väetamisele veel mõned nipid, mida saad kasutada. Üks olulisemaid tegevusi on närtsinud õite regulaarne eemaldamine. See protsess, mida nimetatakse ka “deadheading’iks”, suunab taime energia uute õiepungade loomisele, selle asemel et kulutada seda seemnete kasvatamisele.
Regulaarne närtsinud õite eemaldamine mitte ainult ei pikenda õitsemisperioodi, vaid hoiab ka taime välimuse korrektse ja värskena. Kuivanud õied võivad muutuda niisketes tingimustes hallituse koldeks, seega on nende äranäpistamine ka ennetav meede haiguste vastu. Lihtsalt näpista närtsinud õis koos väikese varreosaga ära ja peagi märkate, et taim toodab uusi pungi ja õitseb lopsakamalt kui varem.
Teine oluline tegur õitsemise soodustamisel on piisav päikesevalgus. Nagu eelnevalt mainitud, vajab portulakroos vähemalt kuus tundi otsest päikest päevas. Huvitav fakt on see, et portulakroosi õied avanevad täielikult ainult päikese käes ja sulguvad õhtul või pilves ilmaga. Seetõttu on oluline tagada, et taim saaks piisavalt valgust just päevasel ajal, et saaksid nautida selle täielikku õiteilu.
Kui märkad, et taim on muutunud väljaveninuks ja õitseb vähe, võib see olla märk valguse puudusest või ka liigsest lämmastikust. Sellisel juhul proovi taime kärpida, et soodustada tihedamat ja kompaktsemat kasvu. Kärpimine stimuleerib uute külgharude teket, millele omakorda arenevad uued õiepungad. See lihtne hooldusvõte aitab taime noorendada ja taastada selle rikkaliku õitsemise.
Üldine hooldus ja probleemide ennetamine
Portulakroosi üldine hooldus on lihtne ja ei nõua palju vaeva, kuid regulaarne tähelepanu aitab ennetada probleeme ja hoida taime tervena. Kontrolli oma taimi regulaarselt, et märgata varakult võimalikke haigustunnuseid või kahjurite rünnakut. Eriti oluline on see niiskematel perioodidel, mil seenhaiguste oht on suurem. Eemalda koheselt kõik kolletunud, kuivanud või haigustunnustega taimeosad.
Kuigi portulakroos on üldiselt kahjurikindel, võivad teda aeg-ajalt rünnata lehetäid. Need väikesed putukad kogunevad tavaliselt noortele võrsetele ja õiepungadele. Lehetäide avastamisel võid proovida neid esmalt eemaldada tugeva veejoaga. Kui see ei aita, kasuta rohelise seebi lahust või mõnda muud looduslikku insektitsiidi, vältides keemiliste tõrjevahendite kasutamist, mis võivad kahjustada nii taime kui ka kasulikke putukaid.
Hea õhuringlus on samuti oluline, et ennetada seenhaigusi nagu jahukaste või hallitus. Ära istuta taimi liiga tihedalt üksteise kõrvale. Jäta taimede vahele piisavalt ruumi, et õhk saaks vabalt liikuda. See aitab lehestikul pärast vihma või kastmist kiiremini kuivada. Eriti oluline on see konteinerites ja rõdukastides kasvatamisel, kus taimed on tihedamalt koos.
Hooaja lõpus, kui ilmad jahenevad ja esimesed öökülmad lähenevad, lõpetab portulakroos oma elutsükli. Kuna tegemist on üheaastase taimega meie kliimas, ei ole mõtet teda talvituma jätta. Selle asemel võid koguda taimelt seemneid järgmiseks aastaks või lihtsalt eemaldada taimejäänused peenrast või potist. See aitab hoida aia puhtana ja ennetada võimalike haigustekitajate talvitumist mullas.
Konteinerkasvatuse eripärad
Portulakroos on ideaalne taim konteinerites, amplites ja rõdukastides kasvatamiseks, kus tema rikkalikud värvid ja rippuv kasvuvorm pääsevad eriti hästi esile. Konteinerkasvatusel on siiski mõned eripärad, mida tuleks arvesse võtta. Kõige olulisem on anuma valik. Veendu, et potil või kastil on põhjas piisavalt drenaažiauke, et liigne vesi saaks takistamatult välja voolata. Seisvat vett portulakroos ei talu.
Mullasegu konteinerites peab olema eriti hea drenaažiga. Kasuta spetsiaalset kaktustele ja sukulentidele mõeldud mulda või sega tavalisele potimullale juurde ohtralt liiva, perliiti või peenikest kruusa. Hea suhe on näiteks kaks osa potimulda ja üks osa liiva või perliiti. See tagab, et juured ei jää kunagi liigniiskusesse, isegi pärast tugevamat vihmahoogu.
Konteinerites kasvavad taimed vajavad sagedasemat kastmist kui peenral kasvavad taimed, kuna mullamaht on väiksem ja anumad kuumenevad päikese käes kiiremini. Kuumadel suvepäevadel võib olla vajalik igapäevane kastmine. Jälgi mulla niiskust hoolikalt ja kasta alati siis, kui muld on pealmisest kihist täielikult kuivanud. Samuti vajavad potitaimed veidi regulaarsemat väetamist, kuna toitained uhutakse kastmisveega kiiremini mullast välja.
Konteinerite paigutamisel vali kõige päikeselisem koht, mida saad pakkuda. Lõunapoolne rõdu või terrass on ideaalne. Arvesta ka sellega, et tumedat värvi potid kuumenevad päikese käes rohkem ja võivad juuri üle kuumutada. Heledamad potid peegeldavad päikesevalgust paremini ja hoiavad juurestiku jahedamana. Regulaarne hooldus, nagu närtsinud õite eemaldamine ja aeg-ajalt kärpimine, on konteinerkasvatusel eriti oluline, et hoida taim kompaktse ja rikkalikult õitsevana kogu hooaja vältel.
