Inglise lavendli regulaarne ja oskuslik lõikamine on üks olulisemaid hooldusvõtteid, mis tagab taime pikaealisuse, kauni kompaktse vormi ja rikkaliku õitsemise. Paljud aednikud kardavad kääre kätte võtta, peljates taimele liiga teha, kuid tegelikkuses on just lõikamata jätmine suurim karuteene, mida oma lavendlile teha saab. Lõikamata põõsas muutub kiiresti laialivalguvaks, selle alumine osa puitub tugevalt, muutub inetuks ja paljaks ning õitsemine jääb tagasihoidlikuks. Korrektne lõikus seevastu stimuleerib uute kasvude teket, hoiab taime tiheda ja nooruslikuna ning tagab igal aastal lummava õitemere. Selles artiklis vaatamegi põhjalikult, miks, millal ja kuidas inglise lavendlit lõigata, et see püsiks aastaid terve ja kaunina.
Lavendli lõikamise peamine eesmärk on vältida taime liigset puitumist. Lavendel on oma olemuselt poolpõõsas, mis tähendab, et tema vanemad varred muutuvad ajapikku puitunuks. Erinevalt paljudest teistest põõsastest ei aja lavendel uusi võrseid vanast, paksust puidust. Uus kasv tekib alati eelmise aasta rohekatel või hallikatel võrsetel. Kui taime regulaarselt ei lõigata, kasvavad need võrsed igal aastal pikemaks, puituvad altpoolt ja lehed ning õied tekivad vaid okste tippudesse. Tulemuseks on räsitud ja hõre põõsas, millel on pikk, paljas puitunud alus ja mõned õied tipus.
Regulaarne tagasilõikus sunnib taime hargnema ja ajama uusi võrseid madalamalt, põõsa aluse lähedalt. See hoiab taime kompaktse, tiheda ja ümarana ning tagab, et lehestik katab taime maapinnani. Tihe põõsas toodab ka rohkem õisikuvarsi, mis tähendab rikkalikumat õitsemist. Lisaks esteetilisele välimusele aitab kompaktne vorm taimel paremini vastu pidada ka ilmastikutingimustele. Tihe ja tugev põõsas ei vaju vihma ega lume raskuse all nii kergesti laiali kui hõre ja väljaveninud taim.
Lõikamine aitab kaasa ka taime üldisele tervisele. Vanade ja tihedate okste eemaldamine parandab õhuringlust põõsa sees, mis on oluline seenhaiguste ennetamisel. Samuti eemaldatakse lõikusega potentsiaalselt kahjustunud või haiged oksad, mis takistab probleemide edasist levikut. Noorte taimede puhul on lõikamine eriti oluline, kuna see paneb aluse tugevale ja hästi harunenud struktuurile kogu taime elueaks. Esimesel aastal tehtud õige lõikus on investeering taime tulevikku.
Kokkuvõttes on lõikamine lavendli jaoks noorenduskuur, mis hoiab taime elujõulise ja ilusana. See on protsess, mis suunab taime energia sinna, kuhu me seda soovime – uute, tervete võrsete ja kaunite õite kasvatamisse. Ära karda kääre, vaid õpi neid kasutama oma lavendli parimates huvides. Järgnevalt vaatame, millal on parim aeg lõikamiseks.
Lõikamise ajastus
Inglise lavendlit on soovitatav lõigata kaks korda aastas: kevadel ja pärast õitsemist suve lõpus või varasügisel. Mõlemal lõikusel on oma kindel eesmärk ja ajastus on eduka tulemuse saavutamiseks kriitilise tähtsusega. Valeaegne või liiga tugev lõikus võib taime kahjustada või isegi tappa, seega on oluline teada, mida ja millal teha. Peamine, tugevam kujunduslõikus tehakse alati kevadel.
Kevadine lõikus on kõige olulisem. Sellega tuleks oodata, kuni suuremad öökülmad on möödas ja taimel on näha esimesi uue kasvu märke – väikeseid rohelisi või hallikaid pungi piki varsi. Eestis on selleks sobiv aeg tavaliselt aprilli lõpus või mai alguses. Liiga varajane lõikamine võib kahjustada taime, kui peaksid tulema veel hilised tugevad külmad, mis kahjustavad värskeid lõikepindu. Liiga hiline lõikamine lükkab aga õitsemise edasi. Kevadise lõikuse eesmärk on eemaldada talvekahjustused ja anda taimele ilus, kompaktne kuju enne aktiivse kasvuperioodi algust.
Teine lõikus tehakse pärast taime põhiõitsemist, tavaliselt augustis või septembri alguses. Seda nimetatakse sageli hoolduslõikuseks või “surnud peade eemaldamiseks” (inglise keeles deadheading). Selle lõikuse eesmärk on eemaldada äraõitsenud õisikuvarred, mis korrastab taime välimust ja suunab energia seemnete tootmise asemel juurte tugevdamisse ja lehtede kasvatamisse. See võib soodustada ka teist, tagasihoidlikumat õitsemist sügisel. Suvelõpu lõikus ei tohi olla liiga tugev ega liiga hiline.
Oluline on vältida lavendli tugevat lõikamist hilissügisel. See stimuleeriks uute, õrnade võrsete kasvu, mis ei jõuaks enne talve puituda ja saaksid külmaga kahjustada. Sügisel alles jäetud lehestik pakub taimele ka täiendavat kaitset talvekülmade eest. Seega, pärast septembri algust tuleks käärid lavendlist eemal hoida ja lasta taimel rahulikult talveks valmistuda.
Kuidas lõigata
Kevadise lõikuse puhul on rusikareegel lõigata taim tagasi umbes kolmandiku võrra, andes talle kena ümara, künka-sarnase kuju. Kõige olulisem on mitte kunagi lõigata vanasse, pruuni ja lehtedeta puitunud osasse. Lõikus tuleb alati teha rohelise või hallika kasvu piirkonnas, kus on näha lehepungi. Lõigake umbes 2-3 cm kõrgemalt nendest pungadest. Kui lõikate liiga sügavale puitunud osasse, ei pruugi taim sealt enam uusi võrseid ajada.
Lõikamiseks kasutage teravaid ja puhtaid aiakääre või hekikääre. Teravad tööriistad teevad puhta lõike, mis paraneb kiiresti, samas kui nürid käärid rebivad taimekudesid ja teevad ta vastuvõtlikumaks haigustele. Pärast lõikamist eemaldage kõik äralõigatud oksad taime ümbert, et vältida haiguste levikut. Noori, äsjaistutatud taimi tuleks esimesel aastal kergelt kärpida, et soodustada hargnemist ja panna alus tugevale struktuurile.
Pärast õitsemist tehtav suvine lõikus on lihtsam. Selle käigus lõigatakse maha kogu õisikuvars koos varrega. Lõige tuleks teha seal, kus õisikuvars algab lehestikust, või veidi sügavamalt, et anda taimele ühtlane kuju. See mitte ainult ei paranda taime välimust, vaid takistab ka isekülvi, mis hübriidse inglise lavendli puhul ei ole soovitatav, kuna seemnetest kasvanud taimed ei ole sordiehtsad.
Vanade ja puitunud põõsaste noorendamine on keeruline ja riskantne. Radikaalset tagasilõikust vanasse puitu lavendel tavaliselt üle ei ela. Kui põõsas on muutunud väga puitunuks, võib proovida seda noorendada järk-järgult, lõigates igal kevadel tagasi umbes kolmandiku vanadest okstest, lõigates nii madalale kui võimalik, otsides puitunud osal mõnda uut kasvu või uinuvat punga. See protsess võtab mitu aastat ja edu ei ole garanteeritud. Sageli on lihtsam ja kindlam asendada vana taim uuega.
Lõikamine erinevas vanuses taimedel
Noorte, esimese aasta lavendlitaimede lõikamine on suunatud pigem tugeva vundamendi loomisele kui õite saamisele. Pärast istutamist kevadel, kui taim on kohanenud, tuleks seda kergelt tagasi näpistada. See soodustab taime hargnemist maapinna lähedalt ja loob tihedama põõsa. Isegi kui noor taim toodab esimesel suvel mõned õied, on soovitatav need ära lõigata, et taim suunaks oma energia juurestiku ja lehestiku arendamisse. Tugev juurestik on eduka talvitumise ja pikaealisuse võti.
Teisel aastal on taim juba tugevam ja teda võib lõigata vastavalt üldistele reeglitele. Kevadel tehakse kujunduslõikus, eemaldades umbes kolmandiku eelmisel aastal kasvanud osast. Pärast õitsemist suve lõpus eemaldatakse äraõitsenud õisikuvarred. See rutiin – kevadine kujunduslõikus ja suvine hoolduslõikus – jätkub kogu taime eluea vältel. Regulaarselt lõigatud taim püsib aastaid kompaktne ja elujõuline.
Täiskasvanud, hästi hooldatud lavendlipõõsa puhul on kevadise lõikuse eesmärk säilitada olemasolev kuju ja suurus ning eemaldada talvekahjustused. Lõigatakse tagasi umbes eelmise aasta kasvu võrra, järgides põõsa loomulikku ümarat vormi. Oluline on igal aastal järjepidevalt lõigata. Kui jätta mõni aasta vahele, hakkab taim kiiresti puituma ja tema endise kompaktse vormi taastamine on keeruline.
Väga vanade ja hooldamata jäänud taimede puhul, mis on alt puitunud ja hõredad, tuleb teha raske otsus. Nagu eelnevalt mainitud, on drastiline noorenduslõikus riskantne. Kui otsustate siiski proovida, tehke seda kevadel. Lõigake vanad oksad tagasi, jättes alles vaid need osad, millel on näha elumärke või uusi kasvusid. Pärast lõikust hoolitsege taime eest hästi, tagades piisava vee ja toitained, kuid olge valmis ka selleks, et taim ei pruugi taastuda. Mõnikord on parim lahendus alustada uue, noore taimega.
Lõikamise mõju õitsemisele ja tervisele
Õigeaegne ja korrektne lõikamine mõjutab otseselt lavendli õitsemise kvaliteeti ja kestust. Kevadine lõikus stimuleerib uute, tugevate võrsete kasvu, ja just nendel uutel võrsetel arenevad õisikud. Mida rohkem terveid ja tugevaid võrseid taimel on, seda rohkem õisi ta toodab. Lõikus tagab, et õied arenevad ühtlaselt üle kogu põõsa, mitte ainult okste tippudes, luues rikkaliku ja lopsaka õitemere.
Suvelõpu lõikus, mille käigus eemaldatakse äraõitsenud varred, võib pikendada õitsemisperioodi. Eemaldades esimese laine õisikud, annate taimele signaali, et tema paljunemistsükkel ei ole veel lõppenud. See võib julgustada teda tootma teise, küll tagasihoidlikuma õitsemise laine hilissuvel või varasügisel, pakkudes silmailu kuni külmadeni. Samuti hoiab see ära taime energia raiskamise seemnete tootmisele, mis on hübriidlavendli puhul nagunii mõttetu.
Lõikamine on ka oluline osa taime fütosanitaarsest hooldusest. Eemaldades surnud, murdunud või haiged oksad, takistate haigustekitajate, nagu seenhaiguste, levikut. Tiheda ja umbse põõsa harvendamine parandab õhuringlust taime sees, mis on parim ennetus niiskust armastavate haiguste, näiteks hahkhallituse vastu. Tugev ja hästi ventileeritud taim on vähem vastuvõtlik ka kahjuritele.
Lõigatud lavendlioksad ei pea minema raisku. Lõhnavaid õisikuid saab kasutada kuivatamiseks, potpourri valmistamiseks, lõhnapadjanditesse panemiseks või isegi kulinaarias. Kevadel tagasilõigatud hallikaid lehestikuga oksi saab kasutada kompostis või multšina. Seega pakub lavendli lõikamine lisaks taime tervisele ja ilule ka praktilist kasu, võimaldades nautida tema aroomi ja omadusi ka toas.
